Vetuspetus Meede 1 1 projekt 1 0101 06

Väetusõpetus Meede 1. 1 projekt 1. 0101. 06 -0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman katrin. uurman@ak. rapina. ee 1

Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Muld Väetis Taim 2

Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada saagi kvaliteeti • Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust • Väetamisega ei kaasneks keskkonna saastamist 3

Väetusõpetuse teooriad • Miinumumseadus • Toitainete täieliku tagastamise teooria 4

Miinimumseadus Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (näiteks: põuaperiood, ebasoodne mulla p. H jne). 5

Toitainete täieliku tagastamise teooria • Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid saagiga eemaldatakse 6

Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid • Toiteelemendina (%) – N - lämmastik – P - fosfor – K - kaalium • Toimeainena (%) – K 2 O – kaalium – P 2 O 5 – fosfor Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab. P%=P 2 O 5× 0, 436 1, 308% K%=K 2 O× 0, 83 3, 32% 7

Taimetoiteelemendi mõiste • Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes 8

Taimetoiteelementide jaotamine 1 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest – makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; – poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al); – mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); – ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb. Sulgudes olevad elemendid on taimedele suuremates kogustes toksilise mõjuga! 9

Taimetoiteelementide jaotamine 2 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel – kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg; – raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S. 10

Taimetoitaine mõiste Taimetoitaine on keemiline ühend millena taimetoiteelemendid taime sisenevad. • N – NH 4+; NO 3 • P – PO 43 -; HPO 42 -; H 2 PO 4 • K – K+ 11

Toitainete omastamine • Juurtoitumine • Juureväline toitumine 12

Toitainete omastamine ja liikumine taimes Seotud toiteioon Vaba toiteioon MULLA- TAHKE LAHUS FAAS Toiteioon protoplasmas või vakuoolis JUUR Toiteioon lehes või varres TAIME MAAPEALNE OSA 13

Juureväline toitumine • Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. • Juureväliselt omastatakse: – peamiselt CO 2, (gaasilistena) – lahustunud mineraalaineid • Peamiselt kasutatakse: – N-väetiseid – Fe, Mn, Zn, Co jt. – väetiseid 14

Juureväline toitumine • Kasutamise efekt oleneb: – lahuse kontsentratsioonist – välistemperatuurist – niiskusest – taime vanusest – taime füsioloogilisest seisundist. 15

Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid 16

Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid • N – lämmastik – liigse väetamise tunnused • kiire lehtede ja võrsete kasv • lehed suured ja tumerohelised • varred kergesti murduvateks • juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele – puuduse tunnused • väga tugev juurestik • peened võrsed • alumised lehed kahvatuvad 17

Lämmastiku liig 18

Lämmastiku puudus 19

• P – fosfor –liigse väetamise tunnused • taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake –puuduse tunnused • nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv • vanemad lehed muutuvad sinakaks • leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud 20

Fosfori puudus 21

• K – kaalium – liigse väetamise tunnused • lehtedel pruunide laigud • lehed on heledad • takistatud on Ca ja Mg omastamine – puuduse tunnused • lehtede äärtel, tipus kollased või kollakaspruunid laigud • leheservad keerduvad alla, varisevad • õite värv tuhm • taim lamandub kergesti • meenutavad vee puudust • võib tekkida liivmuldadel 22

Kaaliumi puudus 23

Kaltsiumi puudus • leheservad kaarduvad allapoole • võrsete tipud, õiepungad kuivavad • tomatil põhjustab viljatipumädanikku 24

Fe- puudus 25

Muld kui elusorganism ja mikroorganismide osa taimede toitumisel • Mulla viljakuse oluliseks näitajaks on selles leiduvate organismide arvukus ja koosseis • Enamus nendest on mikroorganismid • Mullas leiduvate organismide arvukus oleneb kultuuristatuse astmest 26

• Mullas toimuvate biokeemiliste protsesside põhjustajateks on mikroorganismid – ammonifikatsioon – nitrifikatsioon – denitrifikatsioon 27

• Mullaorganismid – fauna – floora • Fauna – vihmaussid 12% – mutid, putukad, lestad 5% – mikrofauna 3% • Floora – seened, vetikad 40% – bakterid, kiirikseened 40% 28

• Paljud mullaorganismid seovad õhulämmastikku – mügarbakterid 100. . . 200 kg/ha • neutraalne muld • huumusrikas muld – mullas vabalt elunevad bakterid 50 kg/ha • Mineraalväetiste toime mulla organismide elutegevusele oleneb – väetise liigist – väetise kogusest 29

• Suured lämmastikväetiste kogused vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist • Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik mõju avaldub väga suurte väetiskoguste puhul • Mikrobioloogiliste protsesside aktiviseerimiseks on vajalik regulaarselt kasutada – sõnnikut – komposti – haljasväetiseid – bakterväetiseid. 30

• Vihmaussid – toodavad väga head orgaanilist ainet – kobestavad mulda 31

Taimede nõuded toitekeskkonnale • Kasvutegurid – valgus – soojus – vesi – õhustatus – happesus 32

Valgus • Vajalik orgaanilise aine moodustamiseks • Väetamise seisukoht – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest – varjus kasvavaid taimi tuleks väetada ammooniumväetistega. 33

Soojus • Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus • Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kevadel püsivalt üle 5 o. C ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla 5 o. C • Optimaalne kasvutemperatuur enamikele taimedele on 20. . . 28 o. C 34

Soojus • Väetamise seisukoht – madalamatel temperatuuridel omastavad taimed paremini ammooniumlämmastikku – kõrgematel temperatuuridel omastavad taimed paremini nitraatlämmastikku – ammooniumväetisi kasutatakse enne külvi põhiväetisena – nitraatväetisi kasutatakse pealtväetisena 35

Vesi • Vesi on üheks fotosünteesi lähteaineks • Vesi põhjustab – toitainete liikumise taimes – ainevahetusproduktide liikumise taimes – turgori taimes 36

Vesi • Mulla veerežiimist oleneb väetamise efektiivsus • Eriti mõjutab vee hulk mullas Nväetiste omastamist • Väetatud mullas kasutab taim vett ökonoomselt 37

Mulla õhustatus • Hapniku juurdepääsust juurestikule sõltuvad – juurte kasv – toitainete omastamine – vee omastamine • Õhuvaeses mullas on takistatud ka – sõnniku mineraliseerumine – taimejäänuste mineraliseerumine – õhulämmastiku bioloogiline sidumine 38

Mulla happesus • Mulla happesus väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka • Happelises mullas on – H-ioone – Al-ioone – Fe-ioone • Happeline muld – nõrgendab fosfori omastamist – nõrgendab bioloogiliste lagunemisprotsesside kulgu – takistab mikroelementide omastamist 39

Muldade viljakus ja huumuse sisaldus • Taimede elu on seotud mullaga • Mullast võtavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained • Mulla oluliseks omaduseks on viljakus • Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest • Keskmise viljakusega muldades on huumusesisaldus 2. . . 2, 5% 40

• Madala viljakusega muldi on Eestis 18% • Madala huumuse sisaldusega mullad asuvad Kagu-Eestis • Kõrge huumuse sisaldusega mullad on Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas • Huumuse sisaldus tõstavad – õige külvikord – orgaaniliste väetiste kasutamine – õige mullaharimine. 41

Väetiste mõiste • Väetised on ained, millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Väetiste kasutamise eesmärgid – saagi suurendamine – saagi kvaliteedi parandamine • taimedele vajalikud toitained – mulla viljakuse tõstmine • Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. 42

Väetiste klassifikatsioon • Koostise alusel – orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt – mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt • Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule – tööstuslikud väetised – mineraalväetised – kohalikud väetised – orgaanilised väetised 43

• Toime alusel – otsesed väetised – kaudsed väetised • Toime kiiruse alusel – kiirelt toimivad – aeglaselt toimivad Osmocote tabletid 44

• Taimetoiteelementide sisalduse alusel – ühekülgsed väetised – mitmekülgsed väetised – täisväetised • Vastavalt väliskujule ja konsistentsile – vedelväetised – tahked väetised • • • kristallilised amorfsed granuleeritud väetisepulgad väetisetabletid ammooniumsulfaat 45

Mineraalväetiste jaotamine • lihtväetised – makroväetised • N-väetised • K-väetised • P-väetised – mikroväetised • B-väetised • Cu- väetised 46

• kompleksväetised – liitväetised – väetissegud 47

• Mineraalväetiste jaotamist vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale – Füsioloogiliselt happelised väetised • taim omastab katioone • mulda jääv happejääk reageerib Hioonidega • mulda tekib hape • enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest 48

– Füsioloogiliselt leelised väetised • taim kasutab anioone • mulda jäävad katioonid ühinevad mullas olevate OH- -ga • jätavad mulda hüdroksiide • Na. NO 3, mille kasutamisel jääb mulda Na. OH • Füsioloogiliselt neutraalsed väetised – taim kasutab aniooni ja katiooni – KNO 3; NH 4 NO 3 49

Lämmastikväetiste kasutamine • Lämmastikväetiste peamiseks andmise ajaks on kevad ja kasvu aeg • Üle 100 kg/ha N normi korral anda lämmastikväetis jaotatult – esimene annus (⅔) külvi eel või ajal – teine (⅓) taimekasvu ajal • Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub – väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest – ilmastikust – mulla omadustest (Hu%) – agrotehnikast 50

• Lämmastikväetise efektiivsus on suurem – jaheda ilmaga – niiske mullaga – paiklikul väetamisel • Väetisannuse suurenedes väheneb efektiivsus 51

Fosforväetiste kasutamine • Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel • Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena 52

• Fosforväetiste efektiivsus sõltub – väetise liigist – väetatavast kultuurist – omastatava fosfori sisaldusest mullas 53

Kaaliumväetiste kasutamine • Kaaliumväetiste kasutamisel lähtutakse – mulla kaaliumivarudest – kultuuri vajadustest – väetistes olevatest lisanditest • magneesium • väävel • naatrium • kloor 54

• Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla (kaob ka kloori kahjulik mõju) • Raskema lõimisega mullad seovad kaaliumit (neid võib kasutada varuväetisena) • Kerged liiv- ja saviliivmullad seovad kaaliumit vähem ja sellistes muldades võib toimuda kaaliumi väljauhtumine 55

Kompleksväetised • Kompleksväetised sisaldavad mitut taimetoiteelementi • Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine palju otstarbekam, sest nad – sisaldavad vähem ballastainet – on kontsentreeritud – võimaldavad säästa tööjõudu ning energiakulu • Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras 56

Kompleksväetised • Kompleksväetiste kasutamisel lähtutakse põhitoiteelementide (N, P, K) sisalduse alusel – N-ülekaal – kevadel ja kasvu ajal – P ja K-ülekaal - sügisel, kevadel ja kasvu ajal. 57

Mikroväetised ja nende kasutamine • Mikroväetistest kasutatakse meil kõige enam B- ja Cu-väetised, vähem Mo-, Zn-, Co-, Mn- jt väetised • Mikroväetisi kasutatakse – saagi suurendamiseks – saagi kvaliteedi parandamiseks • Mikroväetiste kasutamise viisid – mulda andmine – külvise töötlemine – taimede pritsimine 58

Happeliste muldade esinemine Eestis • Enamik happelisi muldi levib – Kagu- ja Lõuna-Eestis • Lupjamist vajavaid muldi on – Võrumaal (u 60%) – Põlvamaal (55%) – Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40%) • Kokku vajab Eestis lupjamist 35. . . 38% muldadest 59

Mulla happesuse olemus • Mulla happesus sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-) kontsentratsioonist mullas • Happelises mullas on ülekaalus vesinikioonid • Mulla happesust tähistatakse sümboliga p. H 60

• Vesinikioonide kontsentratsiooni suurenedes p. H arvuline väärtus väheneb ja muld muutub happelisemaks 61

Happesus Mulla p. H 62

• Taimedele (enamus) optimaalne p. H väärtus on 6, 0. . . 7, 0 63

• Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt ka mullas olevate mikroorganismide aktiivsust ja taimetoiteelementide liikuvust 64

Lubjatarbe määramine • Aktiivse happesuse (p. H) alusel – Määratakse kas vesileotisest (p. HH 2 O) või kaaliumkloriidileotisest (p. HKCl) – On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks – Kindlasti vajavad lupjamist mullad, mille p. HKCl väärtus on ≤ 5, 5 65

• Indikaatortaimede järgi – Happesuse indikaatoriteks • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. – Aluselisuse indikaatoriteks • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. 66

Mulla happesuse mõju taimedele • Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide (Ca 2+, Mg 2+) sisenemist taime • Happelises mullas on palju Al ja Fe ühendeid, mis on suurtes kogustes taimedele mürgised 67

• Taimed reageerivad mulla happesusele järgmiselt – väga tundlikud mulla p. H suhtes – p. H 6, 5. . . 8, 0 (aubrieeta, lutsern, mesikas, peakapsas) – tundlikud mulla p. H suhtes – p. H 6, 0. . . 7, 0 (kaunviljad, mais, kurk, salat, roos, nelk, tulp) 68

– vähem tundlikud mulla p. H suhtes 4, 5. . . 7, 5 (optimaalne 5, 5. . . 6, 6) (kartul, redis, tomat, porgand, petuunia, nartsiss) – happelist mulda eelistavad kultuurid – p. H 4, 5. . . 5, 0 (kultuurmustikas, jõhvikas, rododendron, eerika, asalea jt) • Kõige tundlikumad on taimed mulla happesuse suhtes noores eas 69

Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele • Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline • Lubiväetiste mõju mullale avaldub paljude näitajate kaudu – kaob kõige kahjulikum osa potentsiaalsest happesusest – paraneb mulla struktuur – paranevad õhu-, toite- ja veerežiim mullas 70

– aktiviseerub kasulike mikroorganismide elutegevus – paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused 71

• Lubiväetiste mõju taimedele – tõuseb/paraneb mullaviljakus • Tähtsamad lubiväetised – Tolmpõlevkivituhk – Paekivijahu – Dolomiidijahu – Klinkritolm – Lubjakivijahu • Lubiväetised on pika järelmõjuga • Lupjamist tuleks korrata pärast 5. . . 8 aasta möödumist 72

Mineraalväetiste segamine • Väetiste segamisega on võimalik vähendada – – põldude tallamist kulutusi väetiste külvamisele väetiste füsioloogilist happesust külviaegade ja külvi ebaühtluse negatiivset mõju • Segamisvõimalused sõltuvad – väetissegude füüsikalistest omadustest – keemilistest omadustest 73

• Väetiste segamisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest – Väetiste segamisel ei tohi tekkida kahjulikke ühendeid (nt superfosfaat + nitraadid, tekib kahjulikke nitroosseid gaase) – Väetiste segamisel ei või väheneda nende väljakülviühtlikus (nt peenekristallilised + granuleeritud väetised, satuvad põllule ebaühtlaselt) 74

– Väetiste segamisel ei tohi väheneda väetusväärtus (nt superfosfaat + lubiväetis, väheneb vees lahustuvate fosfaatide hulk) – Väetiste segamisel ei tohi tekkida kadusid (nt ammooniumväetis ja lubiväetis, tekib ammoniaagi lendumine, selle tõttu ka N kadu) 75

• Väetiste segamisel tuleb arvestada üksikute komponentide veesisaldust (nt superfosfaat + karbamiid, superfosfaadis sisalduv kipsi kristallvesi lahustab karbamiidi, mõne aja möödudes on segu märg ja põllule ühtlane külvamine võimatu) 76

Orgaanilised väetised • Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse • Taimetoiteelemendid (N, P, K ja mikroelemendid) esinevad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena 77

• Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks • Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on – mulla huumusvarude suurendamine – mulla mikrobioloogilise tegevuse parandamine – mulla rikastamine taimetoiteelementidega 78

• Orgaanilised väetised: – Suurendavad mulla vastupanuvõimet välismõjude vastu • liigtallamine • ebasoodne ilmastik • niiskusrežiimi häired • muldade hapestumine – Suurendavad mullas • orgaanilise aine sisaldust • huumuse sisaldust • rikastavad mulda kasvuainetega 79

– Orgaanilised väetised: • parandavad mulla sõmeralist struktuuri – Muudavad: • rasked mullad kobedamateks ja kergemini haritavateks • kerged mullad sidusamateks ning vettpidavamateks – Aktiviseerivad mullas mikrobioloogilisi protsesse kuna suureneb mikroobide arvukus mullas 80

• Parandavad muldade soojusrežiimi – bioloogilistel protsessidel vabaneva energia kaudu – huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine • Suurendavad CO 2 sisaldust mullaõhus ja mullapinna lähedases õhukihis (sellest sõltub FS* intensiivsus) • Suurendavad mineraalväetiste toimet * FS - fotosüntees 81

Orgaaniliste väetiste liigid • Sõnnik – Sõnnikuks nimetatakse põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu ja selles on toimunud käärimisprotsess • Sõnnik jaguneb – allapanuga sõnnik ehk tahe sõnnik – allapanuta sõnnik ehk poolvedel sõnnik – vedelsõnnik 82

Allapanuga sõnnik • Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse: 1. vastavalt allapanu liigile » põhusõnnik » turbasõnnik » põhu-turba sõnnik » saepurusõnnik 83

2. vastavalt loomaliigile • veisesõnnik • seasõnnik • linnu (kana) sõnnik • hobusesõnnik 84

3. olenevalt säilitamise ajast ja tingimustest – värske ehk käärimata sõnnik – käärinud sõnnik 85

Allapanuta sõnnik • Allapanuta ehk poolvedel sõnnik on loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu • Allapanuta sõnnikus on toimunud käärimisprotsess • Allapanuta sõnnikule ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega • Allapanuta sõnnik jaotatakse loomaliigi alusel – allapanuta veisesõnnik – allapanuta seasõnnik – allapanuta linnusõnnik 86

Vedelsõnnik tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel Vedelsõnnik on kasutamiskõlblik alles pärast käärimisprotsessi toimumist Käärimata vedelsõnniku kasutamine põhjustab mulla füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside kahjustumist 87

Sõnniku kasutamine • Sõnniku andmise parim aeg ja viis on andmine sügiskünni alla • Iga haritava maa hektar peaks sõnnikut saama 4. . . 5 aasta tagant • Sõnniku norm sõltub kasutada olevast kogusest, optimaalne 40. . . 60 t/ha • Sõnnik tuleks laotamise järel kiiresti mulda künda 88

Sõnnikut vajavad kultuurid • kartul • peakapsas • kõrvits • taliteravilja • mais • kurk • viljapuud • marjapõõsad 89

Sõnnikut ei talu • porgand • hernes • uba • kaalikas • söögisibul • aedsalat • redis • tomat 90

Sõnniku efektiivsust mõjutavad tegurid • Sõnniku efektiivsus oleneb – mulla huumusesisaldusest – antavast sõnniku kogusest – mineraalväetiste kasutamisest – ilmastikust – sõnniku muldaviimise viisist – mullaharimisest – taimede kasvuaegsest hooldamisest 91

Põhk väetisena • Põhu kasutamine väetisena erineb sõnniku kasutamisest • Põhuga väetamisel toimuvad lagunemisprotsessid alles mullas • Põhus on C: N 100: 1 • Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast 92

• Saagi languse vältimiseks tuleb 1 tonni põhu kohta mulda anda lisaks 5. . . 10 kg mineraalset lämmastikku mille võib asendada vedelsõnniku või virtsaga • Põhuga väetamisel tuleb arvestada, et selle lagunemisel eritava kahjulikud seened mulda toksilisi aineid, mis on mürgised noortele taimedele. • Põhu mulda künni järel on täheldatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda. 93

Kompost • Kompost on koduaias kasutatav orgaaniline aine • Komposti valmistamiseks kasutatakse – aineid, mis sisaldavad taimedele vajalikke toiteelemente (köögijäätmed, aiajäätmed jne) – aineid, mis soodustavad eelmiste kõdunemist (lubiväetised, mineraalväetised, virts jne) – aineid, mis seovad kõdunemisel tekkivaid keemilisi ühendeid (turvas, mättamuld) 94

Komposti põhivajadused • Komposti lagundavad mikroorganismid 95

• Mikroorganismide elutegevuseks on vajalik – hapnik – niiskus – toitained 96

Hapnik – Mikroorganismid vajavad elutegevuseks hapnikku – Liiga tihe või märg (hapnikuvaene) kompost hakkab mädanema – Õhulisuse tagamiseks tuleb komposti hulka segada jämedaid aineid (nt turvas, mättamuld, hein, põhk) Saepuru ja puulehed sidusaineks ei sobi! 97

Niiskus • Mikroorganismid vajavad elutegevuseks vett – niiskus on õige kui kompostimassi pigistades eraldub sellest mõni tilk vett – liigses kuivuses kompost ei soojene – liigses niiskuses ei toimu lagunemisprotsessid 98

Toitained • Kompostist jääb tavaliselt puudu lämmastikust – Lämmastikku vähesisaldavad ained on • puulehed • kuivanud hein või muru • hakkepuit • õled – Rohkesti lämmastikku sisaldavad ained on • köögijäätmed • värsked aiajäätmed • sõnnik 99

Segakomposti valmistamine • Kõik ained asetatakse kihiti 2 m laiusesse hunnikusse • Iga jäätmekihi panemisel lisatakse nendele lupja, mineraalväetist • Iga jäätmekiht kaetakse turba, mulla vms kihiga • Hunniku maksimaalne kõrgus on 1. . . 1, 5 m 100

• Hunniku küljed peavad olema viltused • Valmis kompostihunnik kaetakse turbaga või mullaga • Hunniku peale keskossa jäetakse lohk, mille kaudu liigub hunniku sisemusse vesi, väetislahus • Sellist komposthunnikut tuleb läbi kaevata paar korda • Segakompost valmib 1, 5 aastaga. 101

Kompostihunnikud 102

Komposti segamine mehhaniseeritult 103

Komposti kasutamine 100 kg orgaanilisi jäätmeid Nimeta aineid, mis ei sobi komposti valmistamiseks! 60 kg komposti 104

• Komposti kasutamise viisid: –mullaparandusainena • kasutatakse poolküpset komposti • jäetakse maapinna katteks • sügisel kasutatav kattekompost kaevatakse maasse • mullapinnale laotatava kihi paksus on 2. . . 5 cm 105

–väetisena • kasutatakse kui kompostile on lisatud mineraalväetiseid –kasvualusena • kasutatakse täiesti küpsenud komposti • lisatakse ⅓ osas väetistega kasvuturvast. 106

Haljasväetised • Haljasväetiseks on põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse • Sisseküntud haljasmass rikastab mulda orgaanilise ainega • Mikrobioloogiliste protsesside tulemusena vabanevad taimedele omastatavad toitained. 107

Ø Haljasväetised – aktiviseerivad mikrobioloogilisi protsesse – kobestavad juurtega mulda ja soodustavad järgmiste kultuuride juurte tungimist sügavamale – rikastavad mulda toitainetega Ø Haljasväetiskultuurid • liblikõielised – mesikas, ristik, lupiin • mitteliblikõielised – kaer, raps, talirukis 108

Väetamise ajad ja viisid – Külvi(istutus)eelne ehk põhiväetamine • sügisene väetamine – igal aastal – perioodiliselt • kevadine väetamine • kesa väetamine 109

– Külvi(istutus)aegne väetamine –paiklik väetamine (pildil) –külvise töötlemine –starterväetamine – Külvijärgne ehk kasvuaegne väetamine • pealtväetamine • juureväline väetamine • väetiste andmine mulda 110

Millised väetamise viisid on piltidel? 111

Milline väetamise viis on piltidel ja kirjelda, kuidas see mõjutab taimede esialgset kasvu? 112

113

• Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8. . . 15 cm 114

Tänan tähelepanu eest! 115

Kasutatud materjalid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. Kompostimisõpik. http: //www. biolan. fi/estonia/ymparistotuotteet/komposto intiopas/saasta_luontoa. htm Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14. . . 15 Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 16. . . 18 Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn, 1994. 110 lk. Kärblane, H. /Koost. / Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. Põllumehe käsiraamat. Kemira Grow. How tootekataloog. 147 lk. 116