Sisejulgeolekualane koost Internal security related cooperation Aine maht

Sisejulgeolekualane koostöö Internal security related cooperation Aine maht: 4 EAP (104 akadeemilist tundi) Ramon Loik, MA Sisekaitseakadeemia välissuhete juht ramon. loik@sisekaitse. ee

Käsitletavad raamteemad: • Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja - julgeolekuorganisatsioonid. • Justiits- ja siseasjade (JHA) koostöö areng ja korraldus Euroopa Liidus. • Eesti osalus piiriüleses ja rahvusvahelises sisejulgeolekualases koostöös. • Siseriikliku ja rahvusvahelise korrakaitse arengute võrdlev hindamine ning modelleerimine.

Hindelised tegevused ja ajakava: • R 12. 02. , kell 08. 30– 10. 00 sissejuhatav loeng Ramon Loik. – Koduülesanne (5% eksamihindest, esitada 25. 02). • N 25. 02. , kell 17. 45– 19. 15 loeng R. Loik. – Koduülesanne (5% eksamihindest, esitada 25. 03). • R 26. 02. , kell 08. 30– 10. 00 loeng R. Loik. ja 10. 15– 11. 45 külalisloeng Benoit Trohel (FRA). – Eksamitöö ülesanne (60% eksamihindest, esitada 23. 04). • N 25. 03. , kell 16. 00– 17. 30 ja 17. 45– 19. 15 loeng/seminar Uku Särekanno (EV Alaline Esindus EL juures). • N 08. 04. , kell 16. 00– 17. 30 ja 17. 45– 19. 15 loeng/seminar Kristo Põllu (EV Alaline Esindus EL juures). • N 22. 04. , kell 14. 15– 15. 45 loeng/seminar R. Loik. • R 23. 04. , kell 16. 15– 17. 45 väljajuhatav loeng/seminar R. Loik. • R 07. 05. , kell 08. 30– 10. 00 – kirjalik eksamitöö (30% eksamihindest).

Loenguküsimused: • Millised on peamised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad trendid 2010, 2015, 2025? Kui palju meil üldse sellest teada on võimalik? • Kuidas reflekteerivad tänaseid julgeolekuülesandeid Venemaa, NATO, EL, USA ja Hiina? Mis neile meeldib ja mis ei meeldi? Mida üteldakse ja mida ütlemata jäetakse? • Hard-security & Soft-security: Kas USA keedab lõuna ja EL peseb nõud. . ? Kes veel kaasa mängivad, … kes hakkavad mängima? • Koduülesanne: Mida see kõik Eestile tähendab, täna ja homme? Kas Eesti on globaalses julgeolekukeskkonnas “vedur”, “vagun”, “pagas” või “pidur”? (Lühiarvamus 1 -2 lk. 5% eksamihindest).

Speeches at the 46 th Munich Security Conference 02/06/2010 Speaker: Ivanov, Sergei B. Function: First Deputy Prime Minister, Moscow • … recent years have proved specifically productive for Munich Conference activity because it has – coincided with the end of inter-bloc confrontation; – creation of the atmosphere of confidence and partnership. – This refers also to the prospects of comprehensive and complete elimination of nuclear weapons.

Speaker: Ivanov, Sergei B. • … more and more disarmament initiatives, such as the • Hoover Initiative and the Global Zero Initiative, are being launched. Prominent public figures and politicians around the world are joining their effort under auspices of such organisations as the Luxembourg Forum and the Evans-Kawaguchi Commission. Russia‘s strategic thinking is also being stepped up. We believe that in future under certain conditions nuclear weapons may and should be eliminated. Dmitry Medvedev … has on several occasions referred to that both in his written address to the Conference on Disarmament in March, 2009 and speaking at the 64 th session of the UN General Assembly in September same year.

Speaker: Ivanov, Sergei B. • lt is like a theory about a sword and a shield. Both are developing and one has to keep in mind the advantages of each of them. Therefore, Russia supports a broader international dialogue on AMD (antimissile defense) issues and has made a considerable contribution to global efforts aimed at reducing nuclear weapons in the context of its commitments under INF Treaty (1987), START 1 (1991) and Treaty on Strategic Offensive Reductions (SORT, 2002). • From this angle we view our strategic relations with the United States, too.

Speaker: Ivanov, Sergei B. • … to build a nuclear-free world in the future. • … non-proliferation, export control and international cooperation … • The earliest possible entry into force of the Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty (CTBT) should become an essential step towards nuclear disarmament. … we hope that negotiations on a Fissile Materials Cut-off Treaty will be launched at the Conference on Disarmament. • I would like specifically to emphasize the need to strengthen the non-proliferation regime in the Middle East. … and placement of all nuclear facilities in the region under comprehensive International Atomic Energy Agency (IAEA) guarantees.

Speaker: Ivanov, Sergei B. • As far as the Iranian nuclear program is concerned, • • Russia has consistently advocated settlement of this issue by diplomatic and political means. Nobody questions Iran‘s legitimate right to use nuclear energy for peaceful purposes but on the other hand Tehran has to dispel the international community‘s concerns regarding the nature of its nuclear program. … We expect Tehran‘s full cooperation on these matters. Now in Munich we have an opportunity to give mankind a much awaited signal that the “global zero“ idea is not just an empty phrase. Let us meet the challenge.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh Function: Secretary General, Brussels Nation/Organization: North Atlantic Treaty Organization (NATO) • … in an age of globalised insecurity, our • • • territorial defence must begin beyond our borders. … our success in preserving our shared security — including through NATO – increasingly depends on how well we cooperate with others. NATO should become a forum for consultation on worldwide security issues. In short, we must take NATO’s transformation to a new level – by connecting the Alliance with the broader international system in entirely new ways.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • … NATO’s core task is to defend its member states. This was the Alliance’s purpose when the Washington Treaty was drafted more than 60 years ago. It remains the main purpose of NATO today. And it will be our main job tomorrow. • What is changing is how we do it. Because the meaning of territorial defence is changing. – Terrorism has mutated into a global franchise. – Cyber attacks or energy cut-offs can seriously destabilise a country. – Iran and North Korea have made the risks of nuclear proliferation very clear. – Piracy has mutated … into a major threat to international shipping. – And I predict that, soon, we will also see climate change affecting our security — through humanitarian disasters, conificts over arable land, and mounting competition for natural resources.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • Against such threats, the approaches of a bygone era simply no longer work. Static, heavy metal armies are not going to impress terrorists, pirates or computer hackers. And we cannot bury our heads and hope that these threats will just fade away. Security today is about active engagement, possibly very far from our own borders. • The recent London conference on Afghanistan showed the commitment of the international community to remain in Afghanistan until the job is finished. And that includes NATO. • ISAF will further grow in strength this year, with more than 39, 000 extra troops to protect the population, and train Afghan forces. But our troops should always be in the lead. Afghanistan is a sovereign country. It has to stand on its own feet, and defend itself.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • we need an entirely new compact between all the actors on the security stage. … We’ve already made some progress. We signed a Joint NATO-UN Declaration … which sets out a number of areas for closer cooperation. We’ve helped escort World Food Program supply ships into Somalia. • NATO and the European Union are also working more closely together, not just in the Balkans and in Afghanistan, but also fighting piracy. • We have worked with the World Bank in several projects in Afghanistan. And we are also helping newer international institutions, such as the African Union, to be more effective.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • We don’t really plan together. We aren’t joined up in • • the field. Nor do we analyse together what we might be able to do better. … Ending this fragmentation will require a real “cultural revolution” — breaking with conventional thinking, and re-organising to be able to work together more effectively. That is very much the direction in which NATO has moved these past few years. The 28 NATO-affies already cooperate with 16 partners within ISAF. We consult intensively with troop contributing partners from Australia to South Korea to Sweden and Finland. And today, the bulk of the decision- shaping on this mission includes all our partners. This is a sea change in the way NATO has done business for over 60 years. It works. And it shows old dogs can learn new tricks.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • Russia shares our security concerns. If Afghanistan once again becomes a safe haven for terrorists they could easily spread through Central Asia to Russia. Not to speak about drug trafficking which constitutes a major problem for Russia. I think there is scope for further Russian engagement in our operation in Afghanistan. • … we cannot meet today’s security requirements effectively without engaging much more actively and systematically with other important players on the international scene. It can’t be ad-hoc. It has to be the way we do business. That is why … the Alliance should become the hub of a network of security partnerships and a centre for consultation on international security issues.

Speaker: Rasmussen, Anders Fogh • What would be the harm if countries such as China, India, Pakistan and others were to develop closer ties with NATO? I think, in fact, there would only be a benefit, in terms of trust, confidence and cooperation. • To me, transforming NATO into a globally connected security institution is not a matter of choice — it is a matter of necessity. • Globalisation has become an irreversible fact of life. Our institutions must not only acknowledge this fact, they must also adapt to it and provide security under radically different circumstances.

Speaker: Ashton, Catherine Function: High Representative of the EU • … this is an important moment in Europe’s history. With the Lisbon Treaty in force, we have an opportunity to deliver a step change in European foreign policy. • Ours is a world of growing complexity with many threats and challenges, including fragile states, terrorism, organised crime, the proliferation of weapons of mass destruction, cyber security. • Wider issues also affect the security of our citizens: energy, climate change and the competition for natural resources, illegal migration and human trafficking.

Speaker: Ashton, Catherine • We must mobilise all our levers of influence — political, economic, plus civil and military crisis management tools … • The development - security nexus is just one example. There cannot be sustainable development without peace and security. And without development and poverty eradication there will be no sustainable peace. • We also know that internal and external challenges are interconnected. Take illegal migration or terrorism. Neither is a purely internal or external issue. • The creation of the European External Action Service is important to promote exactly the kind of joined up thinking and action we need.

Speaker: Ashton, Catherine • We have responded in record time to the terrible earthquake in Haiti: with a significant humanitarian effort on the ground; with elements, such as formed police units; and with a commitment to stay engaged for the long-term. • The aim is clear: to help Afghans take greater responsibility for the security and development of their country. • The EU is doing what we do best: working with the government to rebuild a functioning Afghan state. Afghan ownership requires capable Afghan institutions, whether to ensure regional economic development or cement the rule of law. • Our work on police training and justice reform may be discrete, but it is essential for long-term sustainable security in Afghanistan.

Speaker: Ashton, Catherine • We are also supporting the Palestinians on economic development, and strengthening their capacities in the area of police and broader security. • In Somalia, the EU is working actively to promote stability on shore and to tackle threat of piracy off shore (ATLANTA). • … we in the EU have primary responsibility for our neighbourhood. This is important in itself but our wider international credibility also depends on how we handle our neighbours. – This means promoting genuine political reform in the Western Balkans and making sure the whole region succeeds on its path of eventual integration into the EU.

Speaker: Ashton, Catherine • Beyond the Balkans, the EU should play an active role in Ukraine. … we want to work with Ukraine to make a big push on political and economic reforms in the country, something that is also in the EUs interest. • Then there is Georgia. It is a fact that it is the EU that is presently the main actor on the ground, with a monitoring mission, a full package of support and cooperation and the potential for a deeper political relationship. • To date, we have deployed 23 missions under what is now called the Common Security and Defence Policy. These missions are innovative, tailor-made solutions, mixing civil with military components. This is precisely what the EU’s added value is — and what the complex security challenges of our world require.

Speaker: Ashton, Catherine • Whenever we decide to act, there are two imperatives. • • • First we must be clear on what the political strategy is — and ensure that means and aims are aligned. Second, we should always use a wide prism. None of the threats we face is purely military in nature. We should always mobilise the full range of tools at our disposal. A strong United Nations is at the heart of the international system. EU-UN co-operation includes many success stories, on crisis management, but also on development, human rights, climate change and beyond. … with NATO in the Balkans (Bosnia and Kosovo) and Afghanistan. With the African Union in Somalia. And with the Organisation for Security and Co-operation in Europe (OSCE) in the Balkans and Georgia. We also see the OSCE as the primary place for discussions on the Russian initiative for a European Security Treaty.

Speaker: Ashton, Catherine • Principles and commitments we have commonly agreed: – that we do it together: the US, Europe and Russia; – that we agree on the non-use of violence to settle political disputes; – that states are free to join the security alliance they wish; – and that we uphold our comprehensive approach to security, including respect for human rights.

Speaker: Ashton, Catherine • I intend to invest a lot in strengthening partnerships with what we somewhat misleadingly call the “new powers”: China, India, South Africa, Brazil, Mexico and Turkey. – For too long we have seen these countries mainly through an economic prism. But it is clear that they are major political and security players too, with increasing political clout. Our mental map has to adjust — and fast. • The rising powers have a big stake in upholding global • security. And it is appropriate that we ask for a fair contribution from their side to provide what are global public goods. Let me say in closing that the security agenda we face is large and complex. There must be collective action. We in Europe can and should play our part. It is what European citizens want. And it is what partners around the world expect.

Speaker: Jiechi, Yang Function: Minister of Foreign Affairs, Beijing Nation/Organization: People's Republic of China • … China is without doubt an important part of the • • changing landscape. When I read newspapers or watch television these days, I see stories about China almost every day … China‘s GDP has been growing at an average annual rate of nearly 10% and 235 million people have been lifted out of poverty. China has achieved three historic transitions: from a highly centralized planned economy to a dynamic socialist market economy, from a closed or semiclosed society to a fully open one, and from a state of mutual estrangement with the rest of the world to one of dose interactions.

Allikas: http: //media. economist. com/images/na/2009 w 52 charts/P 81_China_Japan. jpg (2010)

Speaker: Jiechi, Yang • China‘s per capita GDP has just exceeded 3, 000 US • • • dollars, ranking the l. O 4 th in the world. Big cities like Beijing and Shanghai can in no way represent the whole of China, and many rural and remote areas are still very poor. 135 million people are living on less than one dollar a day and 10 million have no access to electricity … To enable the 1. 3 billion people to live a comfortable life, we must focus all our time and energy on development. We will seek a peaceful international environment to develop ourselves and at the same time contribute to the cause of world peace through our own development.

Speaker: Jiechi, Yang • The argument that a strong nation is bound to seek • hegemony finds no supporting case in China‘s history and goes against the will of the Chinese people. China today is committed to a path of peaceful development. We pursue a defence policy that is defensive in nature and a nuclear strategy solely for self-defence. – We adhere to the policy of no-first-use of nuclear weapons at any time and under any circumstance, and we have made the unequivocal commitment that we will unconditionally not use or threaten to use nuclear weapons against non-nuclearweapon states and nuclear-weapon-free zones. – China‘s military development has a clear purpose, that is, to maintain national security and unity and ensure smooth economic and social development.

Speaker: Jiechi, Yang • A more developed China will undertake more international • • responsibilities and will never pursue self interests at the expense of the interests of others. … Our own interests and those of others are best served when we work together to expand common interests, share responsibilities and seek winwin outcomes. … as multipolarity and globalization gather momentum, the call for peace, development and cooperation, which represent the trend of the times, has become stronger than ever. The destinies of all countries have never been so closely linked as they are today, and multilateralism and democracy in international relations have won even greater popular support. But there is also the other side of the coin. Globalization, while generating rapid growth, has brought forth various problems and challenges. The impact of the financial crisis is continuing, the prospects of the world economic recovery are unclear. Climate change, food security, energy security, public health security and other global issues have become more acute.

Speaker: Jiechi, Yang • Non-traditional security threats, including terrorism, • • proliferation of weapons of mass destruction and transnational crimes persist, while some long-standing local conflicts and hotspot issues remain unresolved. All these pose grave challenges to world peace and development. … Earth, our common home … First, the nuclear issue on the Korean Peninsula. Tension surrounding this issue has recently eased to a certain extent, and there is now a new opportunity to restart the Six-Party Talks and push forward the denuclearization process. As a friendly neighbour, China hopes to see a peaceful, stable and independent Afghanistan that enjoys development and good neighbourliness. – We will continue to take an active part in Afghanistan‘s reconstruction process, and work with the rest of the international community for the early realization of stability and development there.

Speaker: Jiechi, Yang • … purpose is to seek a comprehensive, long-term and proper • solution through dialogue and negotiations and uphold the international nuclear non-proliferation regime and peace and stability in the Middle East. Climate change is a major challenge facing the world today. A review of the history of industrialization shows that over the past 200 years and more, only developed countries, with a combined population of less than one billion, achieved modernization, and their modernization came at a huge cost of global resources and the eco-environment. It represented an unsustainable development model. … • The Chinese government, for its part, takes climate change very seriously, and has adopted a series of major steps in this regard. China‘s carbon dioxide emissions per unit of GDP were cut by 46% between 1990 and 2005. Building on that, we have committed to lowering CO 2 intensity by 40 -45% by 2020 from the 2005 level.

More than 13, 000 people in 15 nations (most of which are developing countries) were asked a variety of questions, including whether climate change should be a concern. Allikas: http: //blogs. worldbank. org/eastasiapacific/category/countries/china (2009).

Speaker: Jiechi, Yang • … relations with Europe have always been high on its • • diplomatic agenda. We are pleased to note that with the Lisbon Treaty coming into effect, EU integration process has entered a new stage. We hope to see a Europe that plays a bigger and more active role in international affairs, and we look forward to working with Europe for an even brighter future of China-EU relations. The German literary giant Goethe once said, “Whatever man lays hold of and deals with, the individual is not enough. Society remains the highest need of any honest man. “ – As we enter the second decade of the 21 st century, we are heralding the dawn of a new era full of hope and challenges. United actions and win-win cooperation represent the call of the day and offer the only viable pathway to security and development for all. China will work in concert with other countries to advance common security and build a splendid future of prosperity and progress.

Speaker: Jones, James L. Function: General, National Security Advisor (USA) • … Europe today is our indispensable partner as we confront, • • together, the whole range of challenges to our common security from terrorism and proliferation to energy and climate change to the spread of cyber attacks, economic instability and pandemic disease. Working through the G-8 and G-20, we coordinated our approaches and helped pull the world back from economic catastrophe and agreed a new framework for growth that is both balanced and sustained. Our strategy in Afghanistan and Pakistan is stronger because of the dose and daily consultation and coordination with our allies and partners, including 9, 000 additional troops from contributing countries. This brings total non-American ISAF troop contributions to nearly 50, 000. Working through the United Nations, we‘ve confronted urgent challenges, as in strengthening international sanctions against North Korea and ratifying the agenda that President Obama laid out in Prague - strengthening the non-proliferation regime and seeking a world without nuclear weapons. And at the climate change conference in Copenhagen, for the first time in history, all the major economies accepted their responsibility to take action, even as we recognize the need to do more.

Speaker: Jones, James L. • We are forging new partnerships with key centers of global influence, including, Russia, China, India and Brazil. • This cooperation and progress - in just one year - underscores what President Obama has called a “fundamental truth“ - that “America cannot confront the challenges of this century alone“ and that “Europe cannot confront them without America. “ • We face the common challenge of Afghanistan and Pakistan, where today, the forces of 43 nations arc confronting the violent extremists who threaten us all.

Speaker: Jones, James L. • . . an effective partnership with Pakistan and its people, recognizing that neither Afghanistan nor Pakistan will find lasting security and prosperity in isolation. By now, we should all recognize that we face the common challenge of violent extremism beyond Afghanistan and Pakistan. • … we simply cannot allow al Qaeda and its affiliates to migrate from Somalia to Sudan to the Sahel and establish new sanctuaries. – This requires even better information sharing, even more aggressive law enforcement and working together to build the capacity of partner nations like Yemen.

Speaker: Jones, James L. • … continued cooperation to track and stop the funds that fuel terrorists. This week, the EU Parliament is expected to vote on the agreement that allows us to share critical financial information to investigate terrorist funding. … the United States looks forward to further cooperation in this area with our European partners to protect our citizens on both sides of the ocean though an agreement called the Terrorist Finance Tracking program. • We face the common challenge of proliferation - and the United States will continue to play a leadership role. • We are completing negotiations with Russia on a new START treaty and I thank Foreign Minister Lavrov for his partnership in this effort. … • Tehran must meet its responsibilities or it will face stronger sanctions and perhaps deeper isolation.

Speaker: Jones, James L. • … we are pursuing a new Phased Adaptive Approach to • missile defense in Europe. This proven, more capable and more responsive approach recognizes the growing threat to Europe from short and medium-range ballistic missiles. lt is a visible demonstration of our commitment to NATOs Article 5 - that an attack against one is an attack against all, and that potential attacks must therefore be deterred. And it is inherently collaborative - with a role for allies and an opportunity for cooperation with Russia. … we continue to work aggressively to restart negotiations between Israelis and Palestinians. Obviously, we are disappointed that this has not yet occurred. … two states living side by side in peace and security: a Jewish state of Israel with true security for all Israelis, and an independent Palestinian state with contiguous territory that ends the occupation and realizes the full aspirations of the Palestinian people.

Speaker: Jones, James L. • … we face the common challenge of swiftly responding to • • • humanitarian crises, such as the terrible earthquake in Haiti. In partnership with the government of Haiti, the United Nations and many other nations, the United States is making significant investments in Haiti‘s long-term recovery and rebuilding. Second, security in Europe must be indivisible. In the 21 st century, security is no longer a zero sum game. President Medvedev‘s proposals on European security contain important views. The United States welcomes a substantive and constructive dialogue, even as we believe that existing institutions - such as the OSCE, the NATO-Russia Council, the NATO-Ukraine Commission and the NATO-Georgia Commission Third, the commitment to our common security - as enshrined in Article 5 of the NATO treaty - remains sacrosanct.

Allikas: http: //www. humanitycampaign. org/policy-research/global-military-spendingfacts/ (2008)

Allikas: http: //www. armscontrolcenter. org/policy/securityspending/articles/fy 09_dod_req uest_global/# (2008)

Allikas: http: //trueslant. com/erikkain/2009/11/25/war-and-liberty/ (2009)

Eesti osalemine rahuoperatsioonides • Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö ning selle üks elemente on osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. See on meie olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Alates 1995. aastast, mil Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides kuni tänaseni, on erinevatel missioonidel viibinud rohkem kui 1700 Eesti kaitseväelast. 2009. aastal viibib erinevatel operatsioonidel pidevalt üle 200 Eesti kaitseväelase, hetkel on kõige enam kaitseväelasi Afganistanis (150) ja Kosovos (30). Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Lähemalt Eesti osalemisest sõjalistes NATO, EL jt operatsioonides: http: //operatsioonid. kmin. ee. • Panustamisel sõjalistesse operatsioonidesse lähtub Eesti põhimõttest, et rahu- ja stabiilsuse loomiseks ei piisa üksnes sõjalistest operatsioonidest, vaid seda tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Allikas: EV Välisministeerium http: //www. vm. ee/? q=et/node/8014#kyber (2010)

Eestile olulisemad EL tsiviilmissioonid • Afganistan (EUPOL Afghanistan) – sisejulgeolekusektori arendamine on • • üks tähtsamaid prioriteete Afganistani stabiliseerimise seisukohalt, kuid keeruline julgeolekuolukord pakub Euroopa Liidule tõsise väljakutse. Missioon tegeleb Afganistani politseisüsteemi ülesehitusega ja selle tööst võtavad osa ka Eesti eksperdid. Kosovo (EULEX Kosovo) – 2008. aasta detsembris käivitunud õigusriigi missiooni tegevusvaldkonnana on ette nähtud õigussüsteemi, politsei, tolli, piirivalve ja karistusasutuste töö juhendamine ja jälgimine. Sellele missioonile on Eesti lähetanud 6 eksperti. Bosnia ja Hertsegovina (EUPM) - kõige esimene EJKP tsiviilmissioon, mis tegeleb aastast 2003. Peamiseks ülesandeks on abi ja nõustamine politseireformi läbiviimisel. Eestist osaleb missioonil kaks politseinikku. Gruusia (EUMM Georgia) – Prantsusmaa presidendi Sarkozy rahuplaani täitmise jälgimiseks ja kontrollimiseks oktoobris 2008 Gruusiasse saadetud vaatlusmissioonis töötab kaks Eesti eksperti. Iraak (EUJUST LEX) – missiooni eesmärgiks on pakkuda väljaõpet Iraagi kriminaal- ja õigussüsteemi ametnikele. Missiooni peamine väljund on kursused ja praktika, mida liikmesriigid oma maades korraldavad. Eesti on seni saatnud lektori Taanis korraldatavatele kursustele ja 2009. aastal on planeeritud praktika korraldamine kahele Iraagi vanglaametnikule Eesti vanglates. Allikas: EV Välisministeerium http: //www. vm. ee/? q=et/node/8037 (2010)

EV Kaitseministeerium: • Eesti mõtestab oma julgeolekut läbi julgeoleku • jagamatuse printsiibi. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud.

EV Kaitseministeerium: • Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel • operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos, Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USA-ga. Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt Põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks.

Reflektsioon Eestist rhv. julgeolekukeskkonnas: • Eesti ajab kahtlemata aktiivset välis- ja julgeolekupoliitikat; • Silma hakkab rõhk osalusele rahvusvahelistes sõjalistes missioonides. SJ “medaliarve” on veel suuresti avamata; • Viimastel aastatel on hakatud rohkem tähtsustama ka nn. soft-security valdkondi • • • (kuid hard-security mõtlemine on jätkuvalt domineeriv); Silma hakkab missioonide killustatus (tahame olla “natukene igal pool”), välja arvatud Afganistan (kõige suurem nö. välisvägede konsentratsioon); Oleme eelkõige seal, kuhu EL ja NATO meid saadavad (teised riigid on missioonipiirkondade suhtes märksa valivamad); Teeme mis kästakse, oma “lippu väga ei lehvita”, kuid igasugune (välis-)tunnustus saab Eestis suurt meediakajastust; Tahame võtta initsiatiive nö. uue julgeoleku valdkondades (terrorism, energiajulgeolek, küberjulgeolek, JHA IT-agentuur) – sageli hindame oma võimeid ja reaalseid võimalusi üle. Kuna me kunagi oma saavutustega rhv. Areenil “uhkustamata” ei jäta, siis suudame enda ümber tekitada ka palju kadetsejaid ja provokaatoreid… Üldhinnang: Eesti puhul hakkab silma “julgeolekustamine”. “Pidur” me vaevalt oleme (mõne kohapealt ehk “pind”). Tahaksime olla “vedur”, aga kõige tõenäolisemalt oleme “vagun” või “pagas”. “Veduriks” on võimalik saada vaid rhv. initsiatiivides väga kõrge ekspertiisiga valdkondades elik, kas “eksperdid” või “kahuriliha”?

EU CSDP Missions Allikas: CSDP Mission Analysis Partnership by ISIS Europe: http: //www. csdpmap. eu/country. html (2010)

Koduülesanne 2 • Pakkuge välja vähemalt 1 metoodiline võte, kuidas saada teada, milline on suurim oht Eesti sisejulgeolekule aastal 2030? Põhjendage ettepanekut 2 -3 lk. mahus. • NB! Ülesande rõhk on metoodilise võtte leidmisel ja põhjendamisel (st. et ei ole vaja põhjendada niivõrd milline see oht konkreetselt on, vaid eelkõige kuidas seda teada saada). Kasutage allikaid! • Kodutöö osakaal 5% eksamihindest (eriti originaalse lahenduse korral kuni 10%). • Töö esitamise tähtaeg 25. märts 2010.

Euroopa Liidu energiajulgeolek

Euroopa Liidu energiajulgeolek Vene Föderatsiooni riiklik energiagigant Gazprom: • Tarnib läbi Ukraina Euroopasse rohkem kui 300 miljonit • • kuupmeetrit maagaasi ööpäevas. Venemaalt lähtub ca 25% EL-is tarbitavast gaasist ehk enam kui 40% EL-i imporditavast gaasist, 80% sellest läbib Ukrainas asuvaid torujuhtmeid. Gazprom müüb praegu Euroopa Liidu riikidele maagaasi hinnaga ca 460– 525 dollarit 1000 m³ kohta. Venemaa siseturul on vastav hind ca 28 dollarit. Lisaks Venemaale impordib Euroopa Liit maagaasi ka näiteks Norrast (sh. Põhjamere varud), Alžeeriast ja Liibüast. Kavandatakse Venemaast sõltumatut energiajuhet Nabucco, mis ühendaks Euroopa Liidu Kaspia basseini jt. Kesk-Aasia ressurssidega, kuid läbib Türgit ja Kaukaasia regiooni. Allikad: AFP, AP, Reuters, UPI , PM

Allikas: http: //www. energy. eu/ (2010)

Sisejulgeolekualane koostöö EL-is: I

Allikas: http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Earthlights_2002. jpg (2010)

Euroopa Liidu teke, olemus ja põhitunnused EÜ asutamislepingu Art. 2 sätestatud eesmärgid • Ühisturg; [ühisturu reeglid: kvoteerimine, standardiseerimine, • • • doteerimine, sanktsioneerimine jms. ] Majandus- ja rahaliidu rajamine; [standardiseeritud tolliprotseduurid, euro ja Maastrichti kriteeriumid jms. ] Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng; Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase; Meeste ja naiste võrdõiguslikkus; Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv; Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrge aste (konvergents, koherents); Keskkonna kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; Elutaseme ja elukvaliteedi parandamine; Liikmesriikide majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning solidaarsus. Vahendid eesmärkide saavutamiseks nähakse ette EÜ asutamislepingu Art. 3 ja 4.

Euroopa Liidu teke, olemus ja põhitunnused • • • Euroopa Liidu lepingu Art. 2 sätestatud põhieesmärgid Majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine; Kõrge tööhõive edendamine; Sisepiirideta ala loomine; [Schengeni õigusruum] Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine; Raha- ja majandusliidu loomine; Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine, k. a ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine; [CFSP/ESDP] Euroopa Liidu kodanike õiguste ja huvide kaitsmine liidu kodakondsuse kaudu; [EL kodakondsuse küsimus] Liidu säilitamine ja arendamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana; [Europol, Eurojust, OLAF, vahistamismäärus, koostöövõrgustikud jm. ] Acquis Communautaire`i (ühenduse õigustik) täiel määral säilitamine ja arendamine.

Euroopa integratsioon: Horisontaaltasand • 1973 – Euroopa ühendustega liitusid Suurbritannia • • • Ühendkuningriik, Iiri Vabariik ja Taani Kuningriik. 1981 – Kreeka Vabariik. 1986 – Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik. 1995 – Euroopa Ühendusega (juba Euroopa Liidu nime all) liitusid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Austria Vabariik. 2004 (1. mai) – Euroopa Liiduga ühinesid 5 nn. Kesk- ja Ida. Euroopa riiki: Ungari Vabariik, Tšehhi Vabariik, Poola Vabariik, Slovakkia Vabariik, Sloveenia Vabariik ning 3 endist Nõukogude Liidu (NSVL) liiduvabariiki: Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik ja 2 saareriiki: Küpros ning Malta. 2007 (1. jaanuar) – Euroopa Liiduga ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria. Nn. uutest liitujatest esimesena ühines Euro-tsooniga Sloveenia Vabariik. Ametlikke liitumisläbirääkimisi on alustatud Horvaatia (tõenäoline liitumine 2009/2010) ja Türgiga. * Euroopa Majandusühenduse nimetus muudeti Euroopa Ühenduseks 1992. aastal sõlmitud ja 1993. aastal jõustunud Maastrichti lepinguga.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 1 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala • Euroopa integratsiooni põhialused on (a) inimõiguste kaitse (põhiõigused ja –vabadused); (b) demokraatlikud institutsioonid ja (c) õiguskindlus. • Euroopa Liidu üks olulisematest eesmärkidest on nn. vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamine (tagamaks isikute vaba liikumisega seotud EL põhivabaduse rakendamist). NB! Kuid isikute vaba liikumine tähendab ühtlasi ka kurjategijate ja potentsiaalsete kurjategijate vaba liikumist: probleem, mida tuleb lahendada tõhusa justiits- ja siseasjade koostööga liikmesriikide vahel. • Põhiteemad märksõnadena: EL elanike/kodanike liikumisvabaduse tagamine, elukeskkonna turvalisus, välispiiri kontroll (sh. viisapoliitika), vastastikune õigusabi ning koostöö tsiviilja kriminaalasjades, koostöö kuritegude ennetamisel (preventsioon), pettustevastane võitlus (sh. rahapesu tõkestamine), võitlus organiseeritud kuritegevusega (sh. korruptsiooni, uimastite, inimkaubanduse ja terrorismi vastu võitlemine), tollikoostöö, andmekaitse, politsei- ja õigusalane koostöö, Schengeni õigusruum, ühine rändepoliitika (sh. sisserändepoliitika ja poliitika Kolmandate riikide kodanike suhtes), ühine varjupaiga- (asüüli-)poliitika [NB! Nn. koormuse jaotuse ja võimalike rassismi- ning ksenofoobia ilmingute probleemistik EL-is], ühine piirikontrollipoliitika (Schengeni ala). . .

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 2 Areng Maastrichti- ehk EL lepinguni. „Klubistumisest” Schengeni koostööni • Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala sätestamisele • • Euroopa Liidu ühe eesmärgina (ja selle õiguslikule põhistamisele EL aluslepingutes 1. mail 1999. aastal jõustunud Amsterdami lepinguga), eelnes aastakümneid eelnenud arenguperiood, mida iseloomustab kõige paremini käibeletulnud termin „klubistumine”. Nn. klubistumine tähistab alates 1970 -ndate aastate keskpaigast tekkima hakanud mitmesuguseid professionaalseid töögruppe vastastikuseks infovahetuseks ja erinevate kuriteoliikide tõkestamise piiriüleseks koordineerimiseks. Justiits- ja siseasjade koostöö valdkonna tekke põhjusi võib näha eelkõige – (a) ühisturu loomise ja siseturuprogrammi ellurakendamises ning – (b) isikute vaba liikumise tagamises, mis legaalse tegevuse elavnemise negatiivse kaasnähuna andis senisest mobiilsemaid võimalusi ka piiriülesele kuritegelikule aktiivsusele – isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisest tulenevate hüvede illegaalsele kasutamisele. Globaalset julgeolekusituatsiooni arvestades on erinevate organiseeritud kuritegevuse liikide ja terrorismi tõkestamise alane tegevus muutunud ka Euroopa Liidu tasandil üha aktuaalsemaks koostöö valdkonnaks.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 3 • Riikidevahelise justiitskoostöö, sh. erinevat liiki politseikoostöö aspektide • • juured on ilmsesti arenenud paralleelselt rahvusvahelise õiguse kujunemisega. Kaasaegses ja konkreetsemas (sh. formaliseeritud) tähenduses võime sellest rääkida alates Interpol`i asutamisest 1923. aasta Viini rahvusvahelisel politseikonverentsil. Erialakirjanduses viidatakse sageli ka 1898. aasta anarhismivastasele Rooma konverentsile, kus teadaolevalt esmakordselt hakati Euroopa tasandil politseiteenistuste vahel koostööd koordineerima, seda esialgu küll nö. ad hoc alusel. Ennekõike kaks järjestikust maailmasõda, kuid samuti Euroopa riikide õigussüsteemide ja õiguskaitse korralduste väga erinevad traditsioonid ning regulatsioonid ei luba tänapäevases mõttes lähedastest justiits- ja siseasjade koostöö alustest Euroopas kõnelda enne 1957. aastal Roomas sõlmitud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut (jõustus 1. jaanuarist 1958). Viimane ei sisaldanud küll otseselt justiits- ja siseasjade koostöö valdkonna aspekte, kuid pani aluse siseturu loomisele ühenduse eesmärkide saavutamiseks, „mida iseloomustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel” (vt. Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu, alates Maastrichti lepingust Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 3 c).

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 4 • 1970 -ndate aastate keskpaigaks, kui Euroopa ühendustega oli liitunud juba 9 • • • liikmesriiki, nõudis majanduslikus madalseisus Euroopa sisejulgeoleku olukord senisest tõhusamat ühistegevust. Nii hakati Taani Kuningriigi eestvõttel alates 1975. aastast looma liikmesriikide valitsuste vaheliseks sisejulgeoleku alaseks koostööks nn. TREVI töögruppe terrorismi, radikalismi, ekstremismi ja rahvusvahelise vägivalla (ingl. Terrorism, Radicalism, Extremism, Violence International) vastu võitlemiseks. Iga poole aasta tagant kohtuma hakanud töögruppide ministritest ja vanemametnikest liikmed asusid koordineerima erinevate kuritegevuse liikide tõkestamise alast tegevust. Lisaks said TREVI koostöö prioriteetideks ka org. uimasti- ja relvakaubandus. Vastavalt vajadusele võis lisaks korralistele kohtumistele kokku kutsuda ka vahepealseid- ehk nn. interim-koosolekuid. Nii-nimetatud „klubistumine” justiits- ja siseasjade koostöö valitsustevaheliseks koordineerimiseks jätkus 1984. aastal terrorismi tõhusamaks tõkestamiseks loodud Berni Klubiga, kuhu lisaks Euroopa ühenduste liikmesriikidele olid kaasatud ka Šveitsi esindajad, ning rahvusvahelise uimastiäri vastu võitlemiseks loodud STAR-grupiga (sks. Standige Arbeitsgruppe Rauschgift). STAR-grupp ühendas Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Austria, Taani, Luksemburgi ja Šveitsi esindajaid. • Kõik nimetatud „klubid” keskendusid peaasjalikult kriminaalõigusalasele koostööle, ega hõlmanud esialgu sisserände- või varjupaigaproblemaatikat. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi teatav rahulolematus tekkinud koostööst kõrvalejäämise üle initsieeris nimetatud institutsioonide huvi kasvu justiits- ja siseküsimuste vastu. 1984. aasta Fontainebleau Euroopa Ülemkogu sõnastas eesmärgi sisepiiride kontrolli kaotamise kohta Euroopa majanduskoostöö hoogustamiseks.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 5 • 1986. aastal vastu võetud Ühtse Euroopa Aktiga (ingl. Single European Act) fikseeriti siseturu loomise ja kaupade, teenuste, • • • isikute ning kapitali vaba liikumise elluviimine liikmesriikide vahel 1. jaanuarist 1993. Ühtlasi asuti vahet tegema endise ühisturu ja tulevase siseturu vahel. Vaba liikumise efektiivne ellurakendamine nõudis võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks omakorda tasakaalustavaid meetmeid, mille pinnalt arenes välja reaalne vajadus Euroopa Ühenduse raamistikus tõhusalt toimiva justiits- ja siseasjade koostöö järele. Protsessi intensiivistas veelgi 1980 -ndate aastate lõpust Euroopa Ühendusele tugevnenud rändesurve nii nõukogude okupatsiooni surve alt „sulavast” Kesk- ja Ida-Euroopast kui Põhja-Aafrikast jt. kolmandatest riikidest. Soovides luua nn. kindlus-Euroopat, esitas Euroopa Komisjon juba 1985. aasta märtsis EL Nõukogule teatise Juhised ühenduse rändepoliitika kohta, mis oli ühtlasi esimene kord kui mõisteid „rändepoliitika” ja „Euroopa Ühendus” ühises kontekstis koos kasutati.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 6 • 1985. aasta 14. juunil allkirjastasid Saksamaa Liitvabariik, • • Prantsuse Vabariik, Hollandi Kuningriik, Belgia Kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik Schengeni lepingu, mille peaeesmärk oli lepinguosaliste riikide vaheliste sisepiiride kaotamine isikute liikumisel, mis tehniliselt tähendas piiriületajate lauskontrolli asendamist pistelise ning visuaalse kontrolliga. Schengeni leping sätestas ühtlasi liikmesriikide koostöö pikaajalisemad eesmärgid poliitikate ühtlustamiseks viisade, reisijate hotellides registreerimise, tulirelvade kandmise jms. osas ning süvendati liikmesriikide politsei- ja tollikoostööd rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ning illegaalse immigratsiooni alal. Ilmselt võib väita, et Shengeni lepinguga ja selle rakendamiseks 19. juunil 1990 allkirjastatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga leidis isikute vaba liikumise säte reaalset ellurakendamist.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 7 • Senine, suhteliselt stiihiline ja ad hoc alusel toimunud, justiits- • • • ja siseküsimuste alane koostöö Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel sai kandvama õigusliku aluse Maastrichti- ehk Euroopa Liidu lepinguga (ingl. Treaty of European Union/TEU või Maastricht Treaty/Treaty of Maastricht. Kirjutati alla 7. veebruaril 1992 Maastrichtis, jõustus 1. novembrist 1993). JSK sai EL-i eesmärgistatud tegevusvaldkonnaks 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega Sätted koostöö kohta justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, mis on tuntud ka kui nn. Kolmas sammas ja toimib valitsustevahelise koostööna. JSK mõte on tugevdada EL-i, luues vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine (üks EL-i aluspõhimõtetest ja tegevuse eesmärkidest). Isikute vaba liikumise tagamine on eelduseks EL-i aluspõhimõttele ühisturu loomiseks. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala põhistamine EL aluslepingutes sai teoks Amsterdami lepinguga.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 8 Amsterdami lepingu järgsed muudatused • Amsterdami lepinguga (jõustunud 1. mail 1999) viidi • • osa sätteid koostöö kohta justiits- ja siseküsimustes kolmanda samba valdkonnast esimese samba (Euroopa Ühenduse õigus) alla*. Sellega seoses jäid Euroopa Liidu lepingu VI jaotisesse vaid sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades (Art. 29 -42). Esimese samba alla Euroopa Ühenduse asutamislepingusse loodi uus jaotis: “Viisa-, varjupaiga -, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika” (Art. 61 -69) – ühenduse pädevusse üleviimine viie aasta jooksul, arvates Amsterdami lepingu jõustumisest (st. aastaks 2004). * Kolmanda samba valdkonnas vastu võetud õigusaktid on juriidiliselt vähem siduvad ja kohustavad kui esimese samba õigusaktid.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 9 • Vastavalt Euroopa Liidu lepingu art. 4 annab “liidule selle • arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised” Euroopa Ülemkogu: EL liikmesriikide riigipäid ja valitsusjuhte ning Euroopa Komisjoni presidenti ühendav kogu. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aasta Pariisi tippkohtumise lõppkommünikeega, tunnustati õiguslikult Ühtse Euroopa Aktiga ning sai ametliku staatuse Euroopa Liidu lepinguga (TEU). • EL justiits- ja siseasjade koostöö lepingulist raamistikku on eesmärgistatud ja tegevustatud suuresti just Euroopa Ülemkogu kohtumiste lõppjäreldustes (näit. nn. Tampere verstapostid/ingl. Tampere Milestones (1999) ehk suunised Amsterdami lepingu sätete rakendamiseks).

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 10 Koostöö vormid ja –võrgustikud (ingl. networks) • Justiits- ja siseasjade koostöö vormid demonstreerivad hästi EL koostöö • - arenguid ja võimaluste mitmekesisust, kuid samavõrd sisaldavad ka (liigse) paljususe ja dubleerimise ohte. Euroopa Liidu JSK põhivormid ja –võrgustikud on: Euroopa Politseiamet EUROPOL; Euroopa õigusalase koostöö üksus EUROJUST; Euroopa Politseiakadeemia CEPOL (EL agentuuri staatuses); Euroopa Pettustevastane Amet OLAF (Eesti volinik Siim Kallase haldusalas); Euroopa piirivalveagentuur FRONTEX. - Kriminaalpreventsiooni võrgustik; Justiitskoostöö võrgustik kriminaalasjades; Justiitskoostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades; Politseijuhtide rakkerühm (võrgustik); Politseikoolide võrk (AEPC / Association of European Police Colleges). NB! Nii EUROPOL kui EUROJUST on Euroopa Liidu lepingu VI jaotises selgesõnaliselt (ld. expressis verbis) sätestatud. Võrgustike kaudu vahetatakse peaasjalikult liikmesriikide vastavate organisatsioonide vaheliste koostöö kontaktide kaudu informatsiooni ja kogemusi (sh. korraldatakse mitmesuguseid konverentse, seminare jms. ), toimub üksteise nõustamine jne. Koostöövõrgustike panus on üldisesse koostöö arengusse tõus, kuid ohud peituvad (a) organisatsioonide vahel tekkida võivast konkurentsist ja (b) ohust ülesandeid dubleerima hakata (ülesannete ja eesmärkide hägustumine).

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 11 • Justiits- ja siseasjade koostöö eesmärk Euroopa Liidus (Euroopa Liidu lepingu Art. 2/neljas taane) on “säilitada ja arendada liitu • vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus isikute vaba liikumine on tagatud üheskoos nii välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega. ” Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine on Amsterdami lepinguga (1. mai 1999) loodud oluline uuendus (vrdl. näit. Maastrichti leping – EL-i ning majandus- ja rahaliidu loomine; Nice`i leping – EL laienemise institutsioonilise reformi aluste loomine jne). • Üksikasjalikuma seletuse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale annavad (a) Viini tegevuskava (3. detsember 1998) ja (b) Tampere (erakorralise) Ülemkogu lõppjäreldused ehk nn. Tampere Verstapostid (ingl. Tampere Milestones) – 15. -16. oktoober 1999. * Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala õiguslikku alust detailselt vt. Uri, Einike (2004). Õigusalane ja siseasjade koostöö Euroopa Liidus. Sisekaitseakadeemia. Lk. 24.

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 12 • Vabadusel rajanev ala tähendab isikute vaba liikumist õigusega • piiratud ja kaitstud keskkonnas, kus (a) austatakse/kaitstakse/arvestatakse inimõigusi; (b) austatakse/kaitstakse eraelu (puutumatust); (c) kaitstakse isikuandmeid; (d) ei diskrimineerita [vt. diskrimineerimise tunnused Euroopa hea halduse tava eeskirja Art. 5 p. 3]. Vabadusel rajanev ala tingib vajaduse ühise rändepoliitika järele. Turvalisusel rajanev ala hõlmab võitlust kuritegevusega, eriti (a) organiseeritud kuritegevusega; (b) terrorismiga; (c) inimkaubitsemisega; (d) laste vastu toime pandavate kuritegudega; (e) narkoäriga; (f) ebaseadusliku relvaäriga; (g) korruptsiooniga; (h) pettustega (sh. finantspettustega); (i) arvutikuritegevusega (ehk küberkuritegevusega). Vt. ka Action Plan of 28 April 1997 to combat organised crime ja The prevention and control of organised crime: a European Union strategy for the beginning of the new millennium (2000/C 124/01). • Õigusel rajaneva ala ülesanne on tagada EL-i kodanike võrdne juurdepääs õigusele (avalikud andmebaasid, Better Regulations) ja õiguskaitse kõikides liikmesriikides ning soodustada koostööd justiits- ja õiguskaitseorganite/-institutsioonide vahel. NB! Eriti oluline on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise printsiip (sh. mõistete ühtlustatud definitsioonid, vastastikune õigusabipalvete täitmine jms. ).

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 13 Tampere Verstapostid (ingl. Tampere Milestones) • Soome eesistumise perioodil (1999) toimunud Tampere (erakorralise) Ülemkogu lõppjäreldusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta nimetatakse Tampere Verstapostideks, mis sätestavad ühiste poliitikate ja meetmete põhimõtted (a) varjupaiga- ja rändevaldkonnas; (b) usaldatava Euroopa õiguse alal; (c) EL prioriteedid kuritegevusvastases võitluses; (d) tõhus tegevus väljaspool liidu piire (kolmandate riikidega). Tampere Verstapostid on järgmised: (I) Varjupaiga- ja rändevaldkonnas - Sisserände (immigratsiooni) mõjurite vähendamine partnerluse abil päritoluriikidega - (nn. Partnerluslähenemine): Tacis (Venemaale, Ukrainale, Valgevenele ja Moldovale suunatud EL sotsiaal-majandusliku abi programm), Phare (ühinemiseelne abiprogramm Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele), mitmed partnerlus- ja koostöölepped ning –strateegiad (sh. Ukraina ja Venemaaga, Balkani stabiilsuspakt jt. ), tagasivõtulepingute sõlmimine (NB! Oluline punkt viisalihtsustuskorras Venemaa jt. kolmandate (naabrus)riikidega), EL Naabruspoliitika (ingl. Neighborhood Policy) meetmed; Euroopa ühine varjupaigasüsteem (sh. asüülipoliitika); Kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine (sh. perekondade ühinemise tähtsus, diskrimineerimise ja rassismi- ning ksenofoobia vastase võitluse meetmed jm. ); Rändevoogude juhtimine/suunamine (hõlmab aktiivset dialoogi päritoluriikide ja sisserändajatega, mitmesuguseid teavitusmeetmeid ning isikute liikumist reguleerivaid meetmeid, sh. sunnitud lahkumise meetmed – tagasivõtulepingud).

Justiits- ja siseasjade koostöö (JSK) Euroopa Liidus 14 (II) Tampere Verstapostid (ingl. Tampere Milestones) Usaldatava Euroopa õiguse alal - Parem juurdepääs õigusteabele (sh. erinevad justiitskoostöö vormid, piiriülesed - õigusabi alased miinimumstandardid ja ühised protseduurireeglid, nn. lihtsustatud kohtupidamise meetmed, kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaasjades, mitmekeelsete dokumentide ja formulaaride juurutamine, kuriteohvrite kaitse meetmed jm. ); Kohtuotsuste (sh. kohtueelse menetluse ja tõendite kogumise) vastastikune tunnustamine nii kriminaal- (prioriteediks väljaandmine) kui tsiviilasjades (prioriteedid: tarbijakaitse, tsiviilnõuded, perekonnaõigus), Euroopa vahistamismääruse (ingl. European Arrest Warrant) rakendamine. (III) Prioriteedid kuritegevuse vastases võitluses - Kriminaalpreventsioon (vt. Kriminaalpreventsiooni võrgustik); - Kuritegevusvastase võitluse alase koostöö tõhustamine (ühised uurimisrühmad – - EL Nõukogu soovitusel eriti võitluseks inimkaubitsemise, uimastiäri ja terrorismiga – Euroopa politseiülemate rakkerühm ehk töökond, Europol, Eurojust raskete organiseeritud kuritegude vastu võitlemise tõhustamiseks, Euroopa justiitskoostöö võrgustik, CEPOL ehk Euroopa Politseikolledž kõrgemate politseiametnike EL-tasemel koolitamiseks, kuritegude legaaldefinitsioonide ja sanktsioonide ühtlustamine jm. ); Rahapesu tõkestamine (rahapesu direktiivide meetmed, rahapesu ja kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni sätted – 8. november 1990, Strasbourg – rahapesu andmebüroode koostöö parandamine, karistusõiguse ja –menetluse reeglite/normide/protseduuride ühtlustamine eriti vara(de) arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise osas jm. ).

Euroopa Liidu põhiõiguste Harta (justiits- ja siseasjade koostöö kontekstis) 1 Euroopa Liit on inimõiguste (põhiõiguste) ja –vabaduste osas üks kõige paremini reguleeritud ja kaitstud piirkondi maailmas (millel on oma teatavad ajaloolised ja sotsiaal-poliitilised põhjused). Kohati kostub isegi küsimusi, kas mitte juba üle reguleeritudki? Euroopa ajalooline kogemus õpetab aga ilmselt, et inimõiguste kaitsega ei ole kunagi võimalik (üle)liialdada. Euroopa Liidu ruumis kaitsevad isikute põhiõiguseid ja –vabadusi (a) liikmesriikide endi konstitutsioonilised instrumendid (peamiselt põhiseadused/konstitutsioonid ja põhiseaduskohtud; Eestis Riigikohus); (b) rahvusvahelised instrumendid, nagu ÜRO vastavad lepingud (ja nende järelevalvesüsteemid), Euroopa inimõiguste konventsioon *, Euroopa Inimõiguste Kohus ja EL põhiõiguste Harta**. NB! Eesti Vabariik on neis kõigis osaline (liitunud, st. ratifitseerinud). * Euroopa inimõiguste konventsioon võeti vastu 04. 11. 1950 (ja jõustus 03. 09. 1953). Eesti ühines 16. 04. 1996. Iseloomult on Konventsioon rahvusvaheline mitmepoolne leping, mille järelevalveorganiks on Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis (Eesti poolt kohtunikuks Rait Maruste). Konventsioonil on praegu 45 osalisriiki. Eripäraks on igaühe (st. indiviidide ja isikute gruppide) õigus esitada osalisriigi vastu kaebus Konventsiooniga kaitstud õiguste ja vabaduste rikkumise kohta Strasbourgi. ** Euroopa Liidu põhiõiguste Harta kirjutati EL juhtinstitutsioonide poolt (Euroopa Parlament, EL Nõukogu, Euroopa Komisjon) poolt alla 07. 12. 2000. aastal Nice`is (it. Nizzas). Euroopa Tulevikukonvent lülitas Harta Euroopa põhiseadusliku lepingu (EPSL) eelnõusse (II osa; sellest Harta artiklte numeratsioonis II-. . . ). Hartas puudub expressis verbis osundus, et selle järelevalvekohustus lasub Euroopa Ühenduste Kohtul Luksemburgis.

Euroopa Liidu põhiõiguste Harta (justiits- ja siseasjade koostöö kontekstis) 2 Põhiõiguste ja –vabaduste kaitse ei olnud algselt Euroopa Ühenduste (ESTÜ, EMÜ, EURATOM) peaeesmärke - olid algupäraselt majandusliku orientatsiooniga (majanduskoostöö valdkond ei riivanud otse isikute õigusi ja vabadusi või riivas neid suhteliselt vähe ). Integratsiooni süvenedes (poliitilise dimensiooni tugevnedes) Euroopa Liidu eesmärgid/ambitsioonid ja ka pädevused laienesid ja vastavalt ilmusid ka selgemad viited õigustele ja vabadustele aluslepingutes ja mitmesugustes EL-tasandi programmilistes dokumentides: Viide inimõiguste kaitsele tehti 1987. aasta Ühtse Euroopa Akti preambulas; Amsterdami lepingu preambulas sisaldub veelgi arendatum pühendumus inimõiguste kaitsele - toodi sisse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkond. EL justiits- ja siseasjade koostöö valdkonda käsitlevad õigusaktid, programmid ja strateegiad on nö. välja kasvanud Euroopa inimõiguste konventsioonist – Euroopa Liidu põhiõiguste Hartast – EL aluslepingutest (esmase õiguse allikad), eriti Maastrichti (ehk Euroopa Liidu leping) ja Amsterdami lepingutest; ning formeerunud selgeteks tegevuseesmärkideks Viini tegevuskavas, Tampere Ülemkogu lõppjäreldustes (nn. Tampere Verstapostid), Haagi programmis ja selle juurde kuuluvas tegevuskavas ning kajastuvad EL Nõukogu presidentuuri (ehk eesistumise/EL eesistuja) prioriteetides, kontrollituna iga 6 -kuu järel Euroopa Komisjoni poolt EL Nõukogu istungitele esitatavas nn. Tulemustabelis (ingl. Scoreboard).

Olulisemad EL õiguse alased andmebaasid: • EUR-Lex: http: //eur-lex. europa. eu/et/index. htm EUR-Lex pakub otsest ja vaba ligipääsu Euroopa Liidu õigusaktidele: Euroopa Liidu Teatajale, esmastele õigusaktidele, seadusandlusele, kohtupraktikale ja seadusandlikele ettepanekutele. • Euroopa Liidu Teataja: http: //eur • • • lex. europa. eu/JOIndex. do? ihmlang=et Euroopa Kohtu lahendite register: http: //eurlex. europa. eu/JURISIndex. do? ihmlang=et Euroopa Parlamendi dokumentide avalik register: http: //www. europarl. europa. eu/registre/recherche/Recher che. Simplifiee. cfm? langue=ET Euroopa Liidu Nõukogu dokumendiregister: http: //www. consilium. europa. eu/cms 3_applications/show. P age. asp? id=549&lang=et Euroopa Komisjoni dokumendiregister: http: //ec. europa. eu/transparency/regdoc/registre. cfm? CL= et OLAF-i kodulehekülg: http: //ec. europa. eu/anti_fraud/index_et. html

Interpol ja EUROPOL eelarved • INTERPOL is primarily financed by member countries (188), whose governments pay annual statutory contributions calculated using a framework agreed on by members. INTERPOL’s budget in 2010 is 48. 6 million EUR. • Development of the Europol budget from 2000 to 2008: • • • – Implemented Budget 2000: EUR 26, 699, 581 2001: 35, 573, 298 2002: 48, 126, 845 2003: 53, 409, 311 2004: 47, 812, 128 2005: 51, 346, 913 2006: 52, 591, 623 2007: 58, 940, 367 2008: 60, 736, 758 2009: 68, 104, 841 2010: 80, 068, 150 Allikas: Interpol ja EUROPOL ametlikud koduleheküljed, vastavalt http: //www. interpol. int/ [11. 02. 2010] http: //www. europol. europa. eu/ [11. 02. 2010]

EUROPOL personali dünaamika 1994 – 2008 Allikas: http: //www. europol. europa. eu/ [11. 02. 2010]

EUROPOL 1 http: //www. europol. europa. eu • Europol (ingl. European Police Office) on Euroopa Liidu kriminaaljälitusorgan (-agentuur), mille tegevus käivitus täiemahuliselt 1. juulist 1999. Agentuur alustas piiratud ulatusega operatsioone aga juba 3. jaanuarist 1994 Europol`i narkoosakonnana (Europol Drugs Unit / EDU, mis omakorda kasvas välja TREVI koostööst). • Europol`i loomine (peakorteriga Hollandis Haagis) lepiti kokku Maastrichti lepinguga (TEU 1992; jõustus 1. novembrist 1993). 1998. aasta 1. oktoobrist jõustus Europol`i Konventsioon (ingl. Europol Convention – tegevuse alusdokument), peale selle ratifitseerimist kõikide (toonaste) Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. • Europol`i eesmärk on: edendada ja parandada EL liikmesriikide õiguskaitseasutuste tööd ja koostööd terrorismi, ebaseadusliku uimastiäri ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse teiste raskete liikide ennetamisel ning nende vastu võitlemisel, kui on olemas asitõendid (1) organiseeritud kuritegeliku struktuuri seotuse kohta (2) ning kui need kuriteod puudutavad kaht või enamat liikmesriiki. Europol`i ülesanne on aidata tõhusalt kaasa Euroopa Liidu kriminaaljälitusmeetmete rakendamisel võitluses organiseeritud kuritegevuse ja eelkõige selles osalevate kuritegelike organisatsioonide vastu (Uri 2004: 48). [Europol`i Konventsiooni Art. 2].

EUROPOL 2 http: //www. europol. europa. eu • Lisaks eeltoodule kuuluvad Europol`i tegevusvaldkonda võitlus: (a) ebaseadusliku sisserändega; (b) ebaseadusliku mootorsõidukiäriga; (c) inimkaubitsemisega (sh. lastepornograafiaga); (d) euro võltsimistega; (e) tuumamaterjalide jt. radioaktiivsete ainete kaubandusega; (f) rahvusvahelise kuritegevusega seotud rahapesuga; (g) küberkuritegevusega. NB! Koostöös vastava ala EL ja rahvuslike institutsioonidega. • Nende ülesannete täitmiseks abistab Europol liikmesriike (a) teabevahetuse hõlbustamisega; (b) operatiivanalüüsidega; (c) strateegiliste raportite ja kuritegevuse olukorra analüüside koostamisega [vt. näiteid ÕIS-ist]; (d) abiga uurimiste läbiviimisel; (e) infosüsteemide ülalpidamisega (EIS, VIS, Eurodac, TECS); (f) väljaõppe toetamisega.

EUROPOL 3 http: //www. europol. europa. eu * Europol`i idee autoriks peetakse Saksamaa LV kantslerit Helmuth Kohl`i, kes esines Luksemburgi Ülemkogu istungil (juuni 1991) ettepanekuga luua 1993. a. lõpuks Euroopa Keskkriminaaluurimisamet org. kuritegevuse ja uimastiäri vastu võitlemiseks EL tasandil. • Eesti liitumisprotsess Europol`iga algas 19. aprillil 1999. a. • kui toonane siseminister Jüri Mõis esitas EL eesistuja Saksamaa siseministrile Otto Schily`le taotluse läbirääkimiste alustamiseks, mis leidis Europol`i poolt heakskiidu. Peale Europol`i ekspertide hindamistegevust (Eesti õigusaktide ja õiguskaitsesüsteemi põhjalik analüüs) kirjutati 10. oktoobril 2001 Tallinnas alla Eesti ja Europol`i koostööleping. Eesti sideohvitser Europol`i peakorteris Haagis alustas tööd juulist 2002. Europoli`i tööd juhib peadirektor, kes on aruandekohuslik Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu ees. Iga EL liikmesriik on nimetanud Europol`iga sidet pidava siseriikliku üksuse ja lähetanud peakorterisse Haagi üks või mitu sideohvitseri (Europol Liaison Officers/ELO-s): politsei, tolli, sandarmeeria, migratsiooniameti vms. , vastavalt liikmesriigi vajadustele ja/või eripäradele. St, et Europol funktsioneerib multi-distsiplinaarse struktuurina.

EUROPOL 4 http: //www. europol. europa. eu **Europol`i peadirektor nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Nõukogu poolt. Peale Europol`i esimese peadirektori, sakslase Jürgen Storbeck`i ametiaja lõppu (juunis 2004), nimetati tegevaks peadirektoriks senine ase-peadirektor hispaanlane Mariano Simancas. Peale Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia mõningaid erimeelsusi valis EL (justiits- ja siseasjade) Nõukogu (ingl. Justice and Home Affairs Council) 24. veebruaril 2005 neljaks aastaks Europol`i peadirektoriks Max-Peter Ratzel`i (asus ametisse 16. aprillil 2005). Viimane alustas oma karjääri 1976. aastal BKA-s (Saksamaa föderaalne kriminaalpolitsei), kus töötas organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonna juhina. • Lisaks peadirektori ja ase-peadirektorite ametisse nimetamisele, kontrollib EL Nõukogu ka Europol`i eelarvet (2005. aastal oli see näiteks 63, 4 miljonit eurot, 2007 aga juba 70, 5 miljonit eurot). Europol`i eelarve moodustub nii liikmesriikide assigneeringutest kui ka eraldistest Euroopa Liidu eelarvest. EL Nõukogu tagab ja vastutab samuti Europol`i tööks vajaliku õigusliku baasi eest.

EUROPOL 5 http: //www. europol. europa. eu • Praeguse seisuga on Europol`i liikmed kõik Euroopa Liidu liikmesriigid (27); sh. Bulgaaria ja Rumeenia, kes said Europol`i liikmeteks juba enne ametlikku ühinemist EL-iga (1. jaanuarist 2007). Sarnane praktika, kus Europol`i liikmeks saadakse/võetakse enne ametlikku ühinemist EL-iga on kujunenud üpriski tavapäraseks – lisagarantii, et tulevane EL liikmesriik on ennast edukalt EL justiits- ja siseasjade koostöösse integreerimas. • NB! Meelde tuleb jätta, et Europol on liikmesriikide õiguskaitsestruktuure toetava funktsiooniga (st. et nö. Europol`i eriagendid ei käi üle EL-i kuritegudes kahtlustatavaid vahistamas, iseseivat uurimist teostamas vms. ) – Europol ei ole nö. Euroopa Liidu • • FBI [ehkki on juba leidnud nimetamist ka mitmetes mängufilmides ja TV-seriaalides: Ocean`s Twelve, The Third Wave, Gunslinger Girl, Alias jt. ], vaid toimib läbi liikmesriikide ametkondade koostöö, ilma iseseisva täidesaatva funktsioonita. Europol`i seesmised tähtsaimad otsused võtab vastu juhatus (ingl. Europol Management Board), milles igal liikmesriigil on üks koht. Juhatus kohtub vähemalt 2 korda aastas. Europol`i andmekaitse üle teostab kontrolli ühendkoda (ingl. Joint Supervisory Body), kuhu kuulub iga liikmesriigi andmekaitse üksusest 2 esindajat.

EUROPOL 6 http: //www. europol. europa. eu • Europol`i seesmist finantskontrolli teostab audiitorite komitee koostöös Euroopa Audiitorite Kojaga (ingl. European Court of Auditors). Komiteed nimetatakse seetõttu ka audiitorite ühendkomiteeks (ingl. Joint Audit Committee). • Europol`i eelarve ei ole 100% osa Euroopa Liidu üldisest eelarvest, mis annab sellele rohkem valitsustevahelise koostöö iseloomu. Oluline on samuti märkida, et Euroopa ombudsman, ehkki ei oma küll formaalset rolli Europol`i Konventsiooni järgi, on omandanud de facto tunnustuse kui arbiiter ka Europol`i asjades (omab vajadusel juurdepääsu Europol`i dokumentatsioonile ja administratiivsetele dispuutidele). • Palju (poliitilisi) vaidlusi on tekitanud (tekitab) küsimus, kas Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide esinduskogudel peaks/võiks olla otsene juurdepääs Europol`i dokumentatsioonile ja omama mingit kontrollifunktsiooni selle tegevuse üle. Küsimus on osa laiemast debatist nö. EL tasemel salastatud tegevuse otsese parlamentaarse kontrolli üle. Praegu toimib parlamentaarne kontroll liikmesriikide parlamentide kaudu (läbi valitsuse nimetamise, eelarve vastuvõtmise ja mitmesuguste erikomiteede ning –komisjonide/vajadusel ka uurimiskomisjonide kaudu). Otsene parlamentaarne kontroll Europol`i tegevuse üle aga puudub, ehkki ka Euroopa Parlamendi juures tegutseb nn. LIBE komitee (nn. CIA salalendude komisjoni näide).

EUROPOL 7 http: //www. europol. europa. eu : Struktuur

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad 1. Põhiteooriad: • • Realism: Riigid seisavad rahvusvahelistes suhetes vaid enda huvide eest ja on huvide kokkupõrgete tõttu teineteisega pidevalt ja paratamatult vaenujalal (“Kõikide sõda kõikide vastu”). Riikidevahelised koalitsioonid sõlmitakse väga praktilistel (pragmaatilistel eesmärkidel) – enamasti kellegi “kolmanda” vastu tegutsemiseks – seetõttu on koalitsioonid enamasti väga lühiajalised – nn. ad hoc koalitsioonid. Neorealism: Pärineb otseselt rhv. suhete teooriast (üldteooria). Lähtub Thomas Hobbes`i filosoofiast, eeldades inimeste ja riikide egoismi ning püüdlemist vaid isikliku kasu maksimeerimise suunas, mis omakorda tingib pidevaid konfliktsituatsioone. Ainus julgeoleku ja ühiskonna stabiilsuse garantii on riik (mille põhifunktsioon on füüsilise julgeoleku tagamine). Riigid on ratsionaalsed üksused, püüdes maksimeerida teiste arvelt oma mõju ja julgeolekut. Kinnine ja determineeritud “null-summa” ruum ja jõudude tasakaalu kontseptsioon. – Super-power/Super-state: EL peaks olema maailmas suurvõim, mis seisaks Euroopa huvide eest, kahjustamata samas liikmesriikide (rahvusriikide) suveräänsust. Seletab Euroopa integratsiooni kui dünaamikat liikmesriikide omavahelises võitluses rahvuslike huvide tagamiseks. Rahvusüleste institutsioonide (näit. Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi) roll peaks teooria järgi olema marginaalne.

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad • Valitsustevahelisuse teooriad/mudelid (ingl. Intergovernmentalism): Realismi ja neorealismi edasiarendused (Stanley Hoffmann) – “kõrge” ja “madala” poliitikatasandi eristamine: süvendatud koostöö on võimalik ja vajalik “madalates” valdkondades nagu põllumajandus ja kaubandus, “kõrge” poliitika sfäärides nagu välis- ja julgeolekupoliitika on koostöövõimalused piiratud (kuna “null-summalises” ruumis tähendaks ühe võit suurema julgeoleku näol teise jaoks samavõrra kaotust). – Andrew Moravcsik: liberaalse valitsustevahelisuse teooria (ing. Liberal intergovernmentalism) – väidab, et integratsioon saab legitiimsuse ainult rahvusriikidelt ja rahvusüleste institutsioonide pearoll on tagada riikidevahelistest kokkulepetest kinnipidamine. – Integratsioon toimub vaid “madalates” poliitikavaldkondades, kuid väga olulisele kohale on tõstetud siseriiklike otsuste tegemise protsess rahvuslike huvide eest.

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad • • Funktsionalism: Kerkis esile II Maailmasõja lõpu rhv. suhetes, iseloomustab Euroopa integratsiooni I etappi kuni 1960 -ndate aastateni (ESTÜ, EURATOM, EMÜ loomine). Olulisel kohal rhv. organisatsioonide riikideüleste (supra-natsionaalsete) võimekuste loomine ja sellele reaalsete pädevuste andmine. Integratsiooni vaadeldakse nii majandusliku kui ka poliitilise nähtusena. Neofunktsionalism: Euroopa integratsiooni seletamise keskne teooria, mis on tihedalt seotud praktikaga, peegeldades J. Monnet ja R. Schuman`i visioone Euroopast. David Mitrany “Working Peace Systems” (1943) – kuna konfliktide peapõhjuseks on pidevalt põrkuvad rahvuslikud huvid, siis tuleb majanduslike motiivide abil kanda võimupädevused riikideülesele tasemele (praktikas Jean Monnet ja Robert Schuman). – Kesksed teoreetikud: Ernst B. Haas ja Karl Lindberg – integratsioon on kaheastmeline, kus (I) luuakse vabatahtlikult suuremad poliitilised üksused koos vastava võimuaparaadi ja pädevustega ning (II) rahvuslike poliitikate kujundajaid veendakse kandma lojaalsus ja tegevused üle uuele võimukeskusele, mis mingis etapis hakkab domineerima vanade võimukeskuste üle. Samm-sammuline integratsioon läbi konkreetsete motivatsiooniskeemide. Kesksel kohal spillover ehk ülekandeefekt, kus majanduslik koostöö kandub laienedes ja süvenedes üle poliitiliseks koostööks (“madalamatest” võtmesektoritest – ESTÜ skeem – “kõrgema” poliitika valdkondadesse). Administreerimismudel on olemuselt föderalistlik, mida kohandatakse vastavalt vajadustele. Väga oluline on kontakt rahvusliku eliidiga (ingl. Shift of Loyalty) ja win-win situatsiooni saavutamine.

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad (a) Spill-over – ülekandeefekt, kus integratsioon on nii süvenev (vertikaalne) kui ka laienev (horisontaalne). Integratsioon kandub ühest majandussektorist teise ja läheb sujuvalt üle poliitiliseks integratsiooniks. Nn. step-by-step/samm-sammuline integratsioon, mis algab “madala” poliitika valdkondadest (kuid strateegiliste majandussektoritega, näit. söe- ja terasetööstus). Tuleb luua rahvusülene võimuorgan, mis juhib integratsiooniprotsessi. Olemasolev integratsioon loob surve teiste seonduvate sektorite integreerimiseks; – Majanduslik 1 -2 / Rahanduslik 1 / Poliitiline 1 / Sotsiaalne 1 / Poliitiline 2 / Majanduslik 3 /. . . / (b) Spill-around – hajumisefekt, integratsioon on laienev, kuid mitte süvenev; (c) Spill-back – tagasiminek, kus integratsioon taandareneb nii kavalitatiivselt kui kvantitatiivselt ja üritatakse taastada tagasimineku eelset seisu; (d) Bulid-up – sisemine areng, kus suurendatakse institutsioonide otsustusõigusi, kuid ei laiendata neid uutesse valdkondadesse; (e) Retrench – negatiivne integratsioon, kus kasvatatakse küll ühiseid vabadusi, kuid vähendatakse institutsioone.

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad • Föderalism: Funktsionalismile ja neofunktsionalismile eelnev integratsiooniteooria, mis andis integratsioonile lõpp-eesmärgi (föderatsiooni loomine), kuid jäi praktikas nõrgaks reaalsete integratsiooni motivaatorite loomisel. Krahv R. C-Kalergi ja paneuropism (1923), 1940 -ndate föderalistid ja unionistid. – Föderalism arenes läbi II MS-aegse vastupanuliikumise. 1946. aastal loodi Euroopa Föderalistide Liit (seos Paneuroopa liikumisega) – 80 assotsiatsiooni 13 -nest riigist. – Osalejate poliitiline skaala vasakult-paremale (näit. vasakpoolne Movimento Federalista Europea, liberaalne British Federal Union ja paremäärmuslik La Federation). – Altiero Spinelli: “Vaba ja ühendatud Euroopa” manifest (1940) ja Euroopa Vastupanuliikumise Deklaratsioon – radikaalne föderalism. – Unionistid: Sir Winston Churchill (kutsus 1946. aastal üles moodustama teatud Euroopa Ühendriike ja Prantsuse-Saksa allianssi, lisaks annaks garantiid Briti impeerium ning transatlantiline side USA-ga). Charles de Gaulle (ärgitas looma Lääne-Euroopas poliitilist üksust, mille raskuskese lasuks Pariis-Londoni teljel). – 1949. aasta Euroopa Konverents ja erinevused föderalistide ning unionistide vahel. Formaalselt jäid peale unionistid Euroopa Nõukogu loomisega (1949) peaasjalikult inimõiguste kaitseks, samas kui föderalistid soovisid parlamendi moodustamist koos seadusandliku funktsiooniga ning Euroopa Ühendriikide konstitutsiooni koostamist. • Euroskeptitsism: Pigem poliitiline hoiak kui terviklik teooria. Vastustab Euroopa integratsiooni ja eriti kõikvõimalikke föderalismi ilminguid rahvusriiklikelt alustelt. 2. Nn. middle-level teooriad: • Erinevad institutsionalistlikud teooriad: institutsioonide arengu skaalad jms. • Sotsiaalne konstruktivism (Jürgen Habermas ja deliberatiivse demokraatia teooria) 3. Uuemad teooriad: • Euroopastumisteooriad (ingl. Theories of Europeanization): J. P. Olsen, C. M. Radaelli • Policy Networks teooria • Fusion Theory

Euroopa integratsioon: Olulisemad integratsiooniteooriad • Mitmetasandiline valitsemine (ingl. multi-level governance): – EL-i näol on tegemist poliitilise süsteemiga, kus langetatakse otsuseid kohalikul, riiklikul ja riikideülesel tasandil. • Delibaatiivne demokraatia ehk kaasav • demokraatia (Jürgen Habermas) – Theory of Communicative Action, 1981. Uusinstitutsionalism (ingl. new institutionalism): – Institutsioonid ei ole “majad” vaid reeglite kogumid, traditsioonid ja meetodid, mis struktureerivad osalejate poolt tehtavaid valikuid ning seega mõjutavad poliitilisi tulemusi: Ratsionaalne institutsionalism (Pollack) v Ajalooline institutsionalism (Pierson) v Sotsioloogiline institutsionalism v