Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained Koostaja Helen Kaljurand Tallinna

  • Slides: 22
Download presentation
Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi

Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord • • • Ainete jagunemine liht- ja liitaineteks Lihtaine Halogeenid (VII A-rühm) Lihtaine

Sisukord • • • Ainete jagunemine liht- ja liitaineteks Lihtaine Halogeenid (VII A-rühm) Lihtaine esinemine (jaotus) Allotroopia Liitainete saamine Ühinemisreaktsioon Keemilise reaktsiooni võrrand Reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine Tasakaalusta reaktsioonivõrrand

Sisukord 2 • Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: (Ülesanne) • Ainete jagunemine molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks • Molekulaarne

Sisukord 2 • Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: (Ülesanne) • Ainete jagunemine molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks • Molekulaarne aine • Mittemolekuraansed ained • Ülesanne 1 • Ülesanne 2 • Kasutatud materjal

Ainete jagunemine liht- ja liitaineteks Aine Metallid – kristalsed ained; aatomite vahel metalliline side

Ainete jagunemine liht- ja liitaineteks Aine Metallid – kristalsed ained; aatomite vahel metalliline side (nt: kuld, raud). Mittemetallid – aatomeid seovad ühised elektronpaarid; esinevad üksikaatomitena ja molekulidena (nt: vesinik, hapnik). (Alaliike õpid hiljem!)

Lihtaine – koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Mittemetallid Metallid Olek tahke, vedel, gaasiline

Lihtaine – koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Mittemetallid Metallid Olek tahke, vedel, gaasiline tahked Värvus erineva värvusega peamiselt hõbehallid Elektri- ja soojusjuhtivus halvad elektri- ja soojusjuhid hea elektri- ja soojusjuhtivus Elektronide keemilises rektsioonis liitmine/loovutamine liidavad elektrone keemilises rektsioonis loovutavad elektrone Näited alumiinium, raud, plii, elavhõbe, vask hapnik, räni, väävel, fosfor, broom, jood

Halogeenid (VII A-rühm) Halogeenid on: – mittemetallid, – lihtained, mis koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, –

Halogeenid (VII A-rühm) Halogeenid on: – mittemetallid, – lihtained, mis koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, – lihtainena mürgised. Halogeen Olek tavatingimustes gaasiline vedel tahke http: //en. wikipedia. org/wiki/Halogen

Lihtaine esinemine Lihtaine esineb: Kristallidena Suurem osa lihtainetest esineb tahkete kristallidena (nt: metallid, süsinik,

Lihtaine esinemine Lihtaine esineb: Kristallidena Suurem osa lihtainetest esineb tahkete kristallidena (nt: metallid, süsinik, punane fosfor). Üksikaatomitena Tähistatakse vastava elemendi tähisega (nt: Ne).

Lihtaine esinemine (jaotus) Üksikud aatomid (väärisgaasid) Molekulid Kristallid (nt: teemant) Metallid Vedelad (nt: Hg)

Lihtaine esinemine (jaotus) Üksikud aatomid (väärisgaasid) Molekulid Kristallid (nt: teemant) Metallid Vedelad (nt: Hg) Tahked (nt: Cu, Fe, Al)

Allotroopia • http: //commons. wikimedia. org/wiki/Carbon

Allotroopia • http: //commons. wikimedia. org/wiki/Carbon

Liitaine Aineosakesed liitaines • Liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest. Ioonid (nt: Na. Cl)

Liitaine Aineosakesed liitaines • Liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest. Ioonid (nt: Na. Cl)

Liitainete saamine Ühinemisreaktsioon • Ühinemisreaktsioon – reaktsioon, milles kahe aine osakeste omavahelisel liitumisel tekib

Liitainete saamine Ühinemisreaktsioon • Ühinemisreaktsioon – reaktsioon, milles kahe aine osakeste omavahelisel liitumisel tekib uus aine. Nt: raud + väävel = raud(II)sulfiid Fe + S = Fe. S

Keemilise reaktsiooni võrrand • Keemilise reaktsiooni võrrand – reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. •

Keemilise reaktsiooni võrrand • Keemilise reaktsiooni võrrand – reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. • Elementide aatomite arv reaktsiooni käigus ei muutu. • Kordaja e. koefitsient – näitab reaktsioonis osalevate molekulide või aatomite arvu. 2 2 H H O O O H H

Keemilise reaktsiooni võrrand Vasak pool = Parem pool Reaktsiooni lähteained 1 aatom Zn 1

Keemilise reaktsiooni võrrand Vasak pool = Parem pool Reaktsiooni lähteained 1 aatom Zn 1 aatom O 2 aatomit H = Reaktsiooni saadused = = = 1 aatom Zn 1 aatom O 2 aatomit H

Reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine • Võrrand on tasakaalus siis kui võrrandi vasak pool = parema poolega

Reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine • Võrrand on tasakaalus siis kui võrrandi vasak pool = parema poolega (iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal poolel võrdselt). • Tasakaalusta kordaja abil. Kordaja kirjutatakse aine valemi ette. Kordaja on vähim sobiv täisarv. • Gaasi valemi järele pannakse. • Sademe valemi järele pannakse.

Tasakaalusta reaktsioonivõrrand N 2 + 3 H 2 2 NH 3

Tasakaalusta reaktsioonivõrrand N 2 + 3 H 2 2 NH 3

Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2_ C + _ O 2 → _2 CO TASAKAALUS b)

Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2_ C + _ O 2 → _2 CO TASAKAALUS b) C + O 2 → CO 2 c) 2 H 2 O → H 2 2 + O 2 d) 2 Na + S → Na 2 S 3 2 → NH 2 3 e) N 2 + H f) 2 NO + O 2 → NO 2 2 g) 2 Al + Cl 3 2 → Al. Cl 2 3 h) Ca. O + CO 2 → Ca. CO 3 TASAKAALUS i) 3 Fe + O 2 2 → Fe 3 O 4 j) 4 Al + O 3 2 → Al 2 2 O 3

Ainete jagunemine molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks Ained Molekulaarsed Mittemolekulaarsed

Ainete jagunemine molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks Ained Molekulaarsed Mittemolekulaarsed

Molekulaarne aine • Molekulaarne aine – molekulidest koosnev aine. • Aatomid on seotud kovalentsete

Molekulaarne aine • Molekulaarne aine – molekulidest koosnev aine. • Aatomid on seotud kovalentsete sidemetega. • Tavatingimustes võivad olla gaasid, vedelikud, tahked ained. • Molekulaarsed ained on: – mittemetallid (vesinik, hapnik, broom jne); – mittemetalliliste elementide ühendid (vesinikkloriid, divesiniksulfiid, süsinikdioksiid, glükoos, etanool jne).

Mittemolekuraansed ained • Mittemolekulaarne aine – koosneb suurest hulgast omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest

Mittemolekuraansed ained • Mittemolekulaarne aine – koosneb suurest hulgast omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest või ioonidest. • Ainetes ei esine molekule. • Mittemolekulaarsed ained on: – ioonsed ained (soolad, leelised, ioonsed oksiidid); – metallid (raud, alumiinum, vask jne); – kristalsed ained (teemant, grafiit jne).

Ülesanne 1 • Elemendid Lihtained Metallid Fe, Cu, H, N, O, Ca, Na, Cr

Ülesanne 1 • Elemendid Lihtained Metallid Fe, Cu, H, N, O, Ca, Na, Cr Fe, Cu, Ca, Na, Cr

Ülesanne 2 •

Ülesanne 2 •

Kasutatud materjal • http: //en. wikipedia. org/wiki/Halogen • http: //commons. wikimedia. org/wiki/Carbon

Kasutatud materjal • http: //en. wikipedia. org/wiki/Halogen • http: //commons. wikimedia. org/wiki/Carbon