Ttamine keemialaboris ja rahvusvahelised ohumrgid Koostaja Helen Kaljurand

Töötamine keemialaboris ja rahvusvahelised ohumärgid Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord 1 • • • Ohutusnõuded keemialaboris Slaid 7 (Ohutusnõuded keemialaboris 2) Slaid 8 (Ohutusnõuded keemialaboris 3) Slaid 9 (Ohutusnõuded keemialaboris 4) Slaid 10 (Ohutusnõuded keemialaboris 5) Happe sattumine nahele või silma Happe sattumine nahele ja suhu Aluse sattumisel nahele või suhu

Sisukord 2 • • Keemikute viimased sõnad Slaid 15 (Keemikute viimased sõnad 2) Esmaabivarustus Teemaga seotud lingid

Sisukord 3 • • • Slaid 18 (Ainete rahvusvahelised ohumärgid) Mürgised ained Tuleohtliku ained Sööbivad ained Oksüdeerivad ained Plahvatusohtlikud ained Radioaktiivsed ained Kahjulikud, ohtlikud ained Keskkonnaohtlikud ained

Sisukord 4 • Hoiatusmärkide kordamine • Olmekeemias kasutavate mürgiste kemikaalide organismi sat. . . • Ohumärgistusega ainetega töötamine • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal

Ohutusnõuded keemialaboris Ø Hoia töökoht puhas ja korras. Ø Järgi täpselt tööjuhendit ja õpetaja nõuandeid. Ø Kemikaalide nõud peavad olema suletud. Ø Ainete võtmisel aseta kork lauale ülemise otsaga.

Ø Tahkeid aineid võta selleks ettenähtud spaatliga, lusikaga või vala puhtale paberile. Ø Kasuta võimalikult väikeseid ainekoguseid. Ø Õnnetuse korral pöördu koheselt õpetaja poole.

Ø Ole ettevaatlik tulega. Piirituslampi süüta tikuga ja kustuta katte asetamisega leegile. Ø Väldi ainete sattumist kätele, lauale, riietele, põrandale.

• Ainete kuumutamisel hoia katseklaasi ava endast ja kaasõpilastest eemale. • Ära maitse kasutatavaid aineid. • Pärast katset korrasta töökoht ning pese käed. • Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. http: //www. fullfreestuff. com/freegraphics/animation/fire. shtml

• Tundmatute ainete nuusutamiseks suuna käega õhku enda poole. • Ohtlikku aine sattumisel käele, tuleb käed koheselt pesta jooksva veega ning pöörduda abi saamiseks õpetaja poole.

Happe sattumine nahele või silma • Happe sattumisel nahale või silma tuleb punetavat ning kipitavat kohta pesta aluseliste ainetega: seebiga, soodalahusega või nõrga nuuskpiirituse lahusega. • Seejärel loputa kohta rohke veega.

Happe sattumine nahele ja suhu • Kui hape satub suhu, loputa suud soodalahusega ning seejärel mitu korda veega. • Hapet jätavad nahale ka hammustavad sääsed ning sipelgad. Kiheluse leevendamiseks määri neid kohti aluseliste ainetega.

Aluse sattumisel nahele või suhu • Aluse sattumisel nahale või silma tuleb kahjustatud kohta pesta happeliste ainetega: väga nõrga äädikhappe- või sidrunhappelahusega. • Kui alus on sattunud suhu, loputa suud sidrunhappelahusega ning rohke veega.

Keemikute viimased sõnad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Ja nüüd veel maitsmistest. Kas see võib kuum olla? Ja nüüd veel pisut seda. . . palun hoidke see katseklaas teistest eemal! Nüüd tuleb seda veel pisut segada, Miks sel pudelil mingit silti pole? Millises klaasis minu mineraalvesi on? Miks see aine roheka leegiga põleb?

9. 'H' tähistab lämmastikku ja see aine ju ometi ei põle. 10. Esmalt hape, siis vesi. 11. Kuhu ma oma kummikindad olen pannud? 12. Ahaa, tuletõrjealarmi testitakse. 13. Oi ei, vale katseklaas.

Esmaabivarustus • • Tulekustuti Kustutustekk Kustutusliiv Esmaabikapp – plaastrid, sidemed jne. Esmaabidušš Alus hapete neutraliseerimiseks Hape aluste neutraliseerimiseks Kühvel ja hari klaasikildude eemaldamiseks

Teemaga seotud lingid • http: //www. youtube. com/watch? v=a. Ej. VSMe. FHq s (laul ohutusest) • http: //www. baruch. cuny. edu/tutorials/weissman /chemlab/Template. html (virtuaalne keemialabor) • http: //www. designsuperhighway. com/Flash/flas h_files/labsafety. html (multifilm ohutusest, reeglitest) • http: //nobel. scas. bcit. ca/debeck_pt/science/safe ty. htm (nõuded laboris - pildid )

Ainete rahvusvahelised ohumärgid

Mürgised ained http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_T. svg • Põhjustavad organismi sattudes tervisekahjustusi või surma. Võivad põhjustada ka inimeste ja loomade nakatumist. • Näriliste mürgid, umbrohuhävitajad, nõudepesumasina pesuained, desinfektsioonivahendid, pleegitajad, jne.

Tuleohtliku ained http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_F. svg • Isesüttivad või kergesti süttivad ained. Samuti ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase. • Gaasiballoonid, tulemasinad, süütevedelikud, parafiin, lahustid: bensiin, piiritus, tärpentin, surve all olevad õhuvärskendajad või deodorandid.

Sööbivad ained • Kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallide ja mitmete teiste ainetega. • Tugevad happed või leelised, broom, osad puhastusvahendid. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_C. svg

Oksüdeerivad ained • Ained, mis sisaldavad hapnikku ning soodustavad tule- ja plahvatusohtu. Võivad olla ka söövitavad. • Nt valgendusained. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_O. svg

Plahvatusohtlikud ained http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_E. svg • Ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel kutsuvad esile plahvatuse. • Nt ilutulestik, süüteained, nitroglütseriin, peroksiidid.

Radioaktiivsed ained • Väljastavad ioniseerivat kiirgust olles seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. • Radioaktiivsed jäätmed, uraanimaak. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Radiation_warning_symbol. svg

Kahjulikud, ohtlikud ained • Omadustelt ei kuulu ühegi eelnevalt nimetatud klassi alla. • Nt pleegitajad, kodumajapidamises kasutatavad puhastusvahendid. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_X. svg

Keskkonnaohtlikud ained • On keskkonnale kahjulikud. • Koduses majapidamises leidub harva, peamiselt leidub farmides või tööstustes. • Nt asbest, raskemetallid. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hazard_N. svg

Hoiatusmärkide kordamine MÜRGINE PLAHVATUSOHTLIK TULEOHTLIK RADIOAKTIIVNE http: //en. wikipedia. org/wiki/European_hazard_symbols SÖÖVITAV KAHJULIK OKSÜDEERIV KESKKONNAOHTLIK

Olmekeemias kasutavate mürgiste kemikaalide organismi sattumise võimalused http: //www. koolielu. edu. ee/112/28. htm Mürgised kemikaalid võivad organismi sattuda: • mürgiste gaaside sissehingamisel; • mürgi imendumisel naha kaudu; • mürgiste ainete söömisel.

Ohumärgistusega ainetega töötamine • Ohtlike ja söövitavate ainetega töötamisel on tarvilik ohutusnõuete järgimine (kummikindaid, katsepõlle või laborikitl). • Lenduvate, plahvatavate ainete korral tuleb kasutada kaitseprille. • Keemialaboris tuleb mürgiseid gaase eraldavad katsed läbi viia tõmbekapis. Kohustusmärgid: http: //velodroom. ee/aju/m 2 rgid/00_kohustusm 2 rg id_k 6 ik_koos_originaal_81224. gif

Teemaga seotud lingid • http: //www. koolielu. edu. ee/112/33. htm (ohtlikud ained) • http: //files. bef. ee/NCM_EST_HB. pdf (kemikaalid tarbetoodets) • Mürgistusteabe infoliin 16662 • http: //www. youtube. com/watch? v=Brcr. ICA 5 X Is&feature=related (Multifilm ohumärkide kasutamisest)

Kasutatud materjal • http: //www. fullfreestuff. com/freegraphics/animation/fire. shtml • http: //en. wikipedia. org/wiki/Hazard_symbol# Radioactive_sign • http: //www. koolielu. edu. ee/112/28. htm • http: //velodroom. ee/aju/m 2 rgid/00_kohustus m 2 rgid_k 6 ik_koos_originaal_81224. gif • Viitamata pildid on võetud Microsoft Power. Point Clip Artist.