Keskkonnapshholoogia G Arro Ph D Tallinna likool Pshholoogia

Keskkonnapsühholoogia G. Arro, Ph. D Tallinna Ülikool Psühholoogia instituut

Keskkonnapsühholoogia teemasid: 1) Keskkonnataju – mis on pildil?

2) Ilm ja kliima – kuidas rajada toimivat elukeskkonda ekstreemsetes tingimustes?

3) Loodusjõud – mis teeb katastroofist katastroofi?

4) Reostus – keskkond saab su kätte, kui sa ette ei vaata

5) Kuidas muuta käitumist, säästmaks keskkonda?

6) Elamuehitus – miks mõni projekt kukub hästi välja ja mõni kukub kokku?

6) Avalik ruum – kas linnaruum on demokraatlik? (ja kas ta peab olema? )

7) Inimtihedus – kas seotud vaimse tervisega?

Keskkonnapsühholoogia definitsioone • Käitumise ja füüsilise keskkonna vahelise seose uurimine (Heimstra, Mc. Farling, 1978) • Empiirilised ja teoreetilised seosed käitumise/kogemuse ja tehiskeskkonna vahel (Proshansky, 1976) • Indiviidi heaolu aspekt. Sotsiaalsed faktorid (Stokols, Altman, 1987) • Keskkonna ja käitumise seosed – kahesuunaline mõju • “Keskkonnapsühholoogia on see, mida keskkonnapsühholoogid teevad” (Proshansky, Ittelson, Rivlin 1970) • Keskkonnapsühholoogia on valdkond, mis uurib terviklikke seoseid käitumise ja keskkonna vahel

Keskkonnapsühholoogia uurimusi iseloomustab: • need on suunatud tehiskeskkonna reaalsete probleemide parandamisele ja loodusressursside säästliku kasutamise võimaluste otsimisele; • uurimusi viiakse läbi igapäevakeskkondades või nendele sarnastes simulatsioonides, vastandina laboriuuringutele; • indiviidi ja tegutsemispaika käsitletakse tervikliku (holistliku) nähtusena; • Arvestatakse, et indiviidid tegutsevad keskkondades ja kujundavad neid aktiivselt, mitte ei „absorbeeri” passiivselt keskkonnamõjusid; • uurimused viiakse sageli läbi koostöös teiste teadusvaldkondadega – seega, keskkonnapsühholoogia on sageli interdistsiplinaarne

Keskkonnapsühholoogia kolm uurimistasandit • fundamentaalsed psüühilised protsessid - taju, mõtlemine, isiksus - vahendavad ja struktureerivad indiviidi keskkonnakogemust • kuidas me ümbritsevat ruumi sotsiaalselt korraldame – inimestevahelise distantsi reguleerimine; territoriaalsus, ülerahvastatus, privaatsus • keerukate igapäevaste käitumiste füüsiline raamistik - töötamine, õppimine, kodu/kogukonna elu, seotus loodusega

- keskkond kui käitumise kontekst - käitumise tagajärjed keskkonnale - eri tüüpi keskkondade mõju inimesele keskkonnataju sensoorsed, kognitiivsed, sotsiaalsed aspektid jt mõjud

Keskkonnapsühholoogia iseloomulikud jooned keskkonna-käitumise seos on üks tervik; keskkonnastiimulite tajumisel oluline: muster keerukus uudsus liikumine eelnev kogemus jmt

- keskkondlik raamistik piirab/ takistab/ determineerib käitumisi, mis selles ilmnevad - keskkonna ja käitumise vahelised seosed on vastastikused (retsiprooksed) - selge eristuse puudumine rakenduslike ja teoreetiliste uurimuste vahel - interdistsiplinaarsus

Keskkonnapsühholoogia teooriad ja lähenemised

Keskkonnapsühholoogia teooriad ja lähenemised 1. Stimulatsiooniteooriad - adaptatsioonitaseme teooria virgutatuse teooria ülekoormuse teooria stressi teooria fenomenoloogia

2. Kontrolli teooriad

3. Käitumispaikade teooriad

4. Terviku-kesksed teooriad

5. Operantne lähenemine

6. Keskkonnapõhine lähenemine http: //vimeo. com/58876619

Keskkonnapsühholoogia uurimismeetodid • Eksperimentaalsed uurimused - sõltumatu muutuja süstemaatiline varieerimine ja selle mõju mõõtmine sõltuvale muutujale - kõrvaliste faktorite minimiseerimine - juhuvalim - sisemine valiidsus - väline valiidsus - kogemuslik realism - http: //www. youtube. com/watch? v=K 03 WD 82 sf. W Y

Eksperimentaalsete uurimismeetodite probleemid keskkonnapsühholoogia kontekstis • kontroll vs loomulik situatsioon • eksperimendi lühiajalisus vs tegelikud keskkonnaprobleemid, mis on pikaajalise tekke ja mõjuga _________ • Välieksperimendid • Simulatsioonid • Fotod/ slaidid

Korrelatsioonimeetodid • eesmärk leida muutujatevahelisi seoseid • ei võimalda leida muutujatevahelise seose suunda (ei näita põhjuslikku seost) • madal sisemine valiidsus • kasutusvaldkonnad: - konkreetsed sündmused (nt. looduskatastroofid) - keskkonnatingimused seostatuna mingit tüüpi arhiivandmetega

Kirjeldavad uurimused • Kirjeldavad konkreetses situatsioonis ilmnevaid käitumisi/ reaktsioone • Sagedasti kasutatav meetod keskkonnapsühholoogias • Tagavad lähteandmed edasistele uurimisküsimustele • Populaarsed kirjeldavate uurimuste tüübid: - keskkonnakvaliteedi hindamine - kasutajate rahulolu-uuringud

Andmekogumistehnikaid keskkonnapsühholoogias • Oluline kriteerium: uurimine uuritava jaoks võimalikult märkamatu 1) Enesearuande meetodid (küsimustikud, intervjuud, projektiivtehnikad) Probleemid: - uuritav peab olema uuritavast nähtusest teadlik - uuritava interpretatsioonid uuritava nähtuse kohta võivad tulemusi kallutada - uuritavad ei interpreteeri küsimusi ja vastusevariante samal viisil ei uurijatega omavahel

• Küsimustike standardiseerimine/ normide väljatöötamine • Küsimustike plussid: odavus, lihtne kasutatavus, saab uurida suuri gruppe samaaegselt, anonüümsus • Intervjuud: kulukam, aeganõudvam. Võimalus vältida mitmetimõistetavaid küsimusi/ vastuseid; suurem avatus (? ) • Kognitiivsete kaartide koostamine: kuidas inimesed kodeerivad ruumilist informatsiooni igapäevases keskkonnas

Vaatlustehnikad • Struktureeritud, struktureerimata, narratiivsed • Oluline eelis: meetodi vahetus • Vaadelda saab ka neid käitumisi, millest uuritavad teadlikud ei ole • Miinused: kodeerimisvead, interpreteerimisvead, ebamugavus, ajakulu • Salvestamine. Hodomeeter • Sensoorselt tajutavate keskkonnatingimuste mõõtmine

• Soorituse hindamine - ülesandega toimetuleku hindamine ebatavalistes keskkonnatingimustes • Käitumise jälgede uurimine keskkonnas - keskkonnamõju hindamine käitumisele - keskkonna kasutamise eripärad - kulutamine vs lisamine