Ssinik lihtainena Koostaja Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gmnaasium

Süsinik lihtainena Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisuleht 1 • • • Asetus perioodilisussüsteemis Süsiniku aatomi ehitus Süsiniku aatom Süsiniku oksüdatsiooniaste O. – a. redutseerumisel ja oksüdeerumisel Süsiniku o. - a. Leidmine Ülesanne 1 (o. - a. määramine) Süsiniku kovalentsed sidemed

Sisuleht 2 • • • Süsiniku allotroobid Teemanti ehitus Teemanti kasutamine Briljandid Grafiit Grafiidi struktuur Grafiidi kasutamine Teemanti ja grafiidi ehitus (joonis)

Sisuleht 3 • • Süsi Söega reageerimine Aktiivsüsi Seotud lingid Kasutatud materjalid 1 Kasutatud materjalid 2

Asetus perioodilisussüsteemis IV A 2. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk 3. svg

Süsiniku aatomi ehitus Täida tabel Massiarv (A) Neutronite arv (N) Nukleonide arv Elektronkihtide arv Väliskihi elektronide arv 6 +6 12, 01115 12 12 – 6 = 6 2 4 IV A 6 2. C ) Aatomnumber Tuumalaeng Prootonite arv (Z) Elektronide arv 12, 01115 süsinik 4 2

Süsiniku aatom - • O. -a. on ühendeis –IV kuni IV. - + + + + - • Süsiniku aatomil täielikku elektronide üleminekut ei toimu.

Süsiniku oksüdatsiooniaste •

O. – a. redutseerumisel ja oksüdeerumisel 4 2 IN E ER UM IN E 3 -3 -4 M RU EE TS -2 DU OK SÜ -1 RE DE 1 Süsinik moodustab erinevate redoksomadustega 0 ühendeid (redoksomadused sõltuvad o. - a. -st).

Süsiniku o. - a. leidmine • +4 : 1 = +4 1· 2= 2 I IV -II 4) Jaga leitud o. - a. väärtuste summa ühendis oleva elemendi aatomite arvuga. -2 · 3 = -6 3) Neutraalses ühendis +2 +4 -6 on positiivsete ja negatiivsete o. - a. +6 -6 = 0 väärtuste summa 0.

Ülesanne 1 (o. - a. määramine) Määra järgmistes ühendites olevate elementide o. - a. • - II I -II 0 IV II IV

Süsiniku kovalentsed sidemed • Süsinik ei moodusta ioonilist sidet. 2 kaksikside =C= 4 üksikside - C - 1 kolmikside ja 1 üksikside ≡ C 1 kaksikside ja 2 üksiksidet = C -

Süsiniku allotroobid • ALLOTROOPIA – nähtus, kus üks ja sama keemiline element moodustab mitu erinevat lihtainet. • Süsiniku peamised allotroobid on: – teemant, – grafiit.

Teemant • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Rough_diam ond. jpg

Teemanti ehitus • Teemantis on kõik süsinikuaatomid üksteisest võrdsel kaugusel. • Süsinikuaatomid paiknevad tetraeedriliselt. • Puuduvad vabad elektronid (kõik süsiniku aatomid on seotud 4 ühekordse kovalentse sidemega). http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Dia mond_Cubic-F_lattice_animation. gif

Teemanti kasutamine • Teemanti kasutatakse: – kõvadust nõudvate töövahendite (nt puuriotste, klaasinugade) valmistamiseks, – lihvimiseks, – ehete valmistamiseks. http: //en. wikipedia. org/wiki/Diamond_drilling

Briljandid • Briljant on spetsiaalselt lihvitud teemant. http: //de. wikipedia. org/wiki/Diamant

Grafiit • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Graphite_c rystalline. jpg

Grafiidi struktuur • Grafiit on kihilise ehitusega. • Süsiniku aatomid – asuvad kihtides, – paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena. • Kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud. • Grafiifis on vabad elektronid, mis põhjustavad elektrijuhtivuse. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Graphit_gi tter 4. svg

Grafiidi kasutamine Grafiidist valmistatakse: – elektroode, – kontakte, – metallide sulatustiigleid, – raketidüüse, – pliiatsisüdamikke. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Bleistift_halbiert _02. jpg

Teemanti ja grafiidi ehitus http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Diamond_and_graphite 2. jpg

Süsi • Tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. • Süsi on poorse ehtiusega ja suure pinnaga. • Söel on hea neeldumisvõime. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Charbon_de_bois_rouge. jpg

Süsi • Koosneb peamiselt peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldada erinevaid lisandeid. • Ei ole süsiniku allotroop. • Süsiniku allotroopidega võrreldes keemiliselt aktiivsem. • Ei lahustu lahustites. • Ei reageeri toatemperatuuril peaaegu ühegi teise lihtaine ja ühendiga. • Kõrgel temperatuuril reageerib metallioksiididega ja vesinikuga.

Söega reageerimine •

Aktiivsüsi • Aktiisüsi – hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhumisel. • Hea neeldumisvõimega aine. • Kasutatakse: – mürkgaaside sidumiseks, – seedehäirete ja toidumürgituste puhul. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Activated_Carbon. jpg

Seotud lingid • http: //www. youtube. com/watch? v=v. Rel. SVt_XZY (video: kui suur on süsiniku aatom)

Kasutatud materjalid 1 • http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/ 1/10/Periodic_Table_Armtuk 3. svg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Rough_di amond. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Diamond _Cubic-F_lattice_animation. gif • http: //en. wikipedia. org/wiki/Diamond_drilling • http: //de. wikipedia. org/wiki/Diamant • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Graphite _crystalline. jpg

Kasutatud materjalid 2 • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Graphit_gitte r 4. svg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Bleistift_halbi ert_02. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Diamond_and_graph ite 2. jpg • http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Charbon_de_bois_rou ge. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Activated_Carbon. jpg • Esitluses kasutatud viideteta pildid on võetud Microsoft Power. Point Clip Artist.