Aatomi ehitus Koostaja Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gmnaasium

Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid – animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! • Vesiniku isotoobid • •

Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! • Seotud lingid • Kasutatud allikad • • •

Planetaarne aatomimudel TUUM + ELEKTRONKATE NEUTRON + PROOTON - ELEKTRONKIHT ELEKTRON

AATOM (neutraalne) Aatomi ehitus Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng positiivne) Koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest. PROOTON laeng +1 mass 1 NEUTRON laeng 0 mass 1 ELEKTRONKATE (laeng negatiivne) Koosneb elektronkihtidele jaotunud elektronidest. ELEKTRONKIHT Tiirlevad elektronid. ELEKTRON laeng -1 mass 0, 0005

Aatomi ehitus http: //www. youtube. com/watch? v=l. P 57 g. EWcis. Y&feature=related

Aatomi tuum • Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST – positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. • Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. • Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). • Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A).

Massiarvu leidmise valem nukleonide massiarv = arv A = prootonite arv Z + neutronite arv N

Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuumalaeng Z aatomielektronide prootonite = number = = arv

Isotoobid • Ühesuguse prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elementide aatomid. • Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. http: //www. youtube. com/watch? v=Jdtt 3 Lsod. AQ

Vesiniku isotoobid prootium + A Z deuteerium + triitium +

Elektronkate • Elektronkatte moodustavad elektronkihid. • Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. • Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1)

Elektronide arv elektronkihtidel 2 1 4 3 § 1. elektronkiht – kuni 2 elektroni. § 2. elektronkiht – kuni 8 elektroni. § 3. elektronkiht – kuni 18 elektroni. § 4. elektronkiht – kuni 32 elektroni. § Eelviimane elektronkiht – kuni 18 elektroni. § Viimane elektronkiht – kuni 8 elektroni.

Elektronide paiknemine +11 2) 8 ) 1 ) -11 Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: H, O, C, S

Aatomi ehituse õppemudel http: //tahvel. ee/Fail: Aatomimudel. swf

Video aatomi ehitusest http: //www. youtube. com/watch? v=p. V 822 Hfq. T 44&feature=fvwrel

Seotud lingid • http: //tahvel. ee/Fail: Aatomimudel. swf • http: //videos. howstuffworks. com/discovery/2 9397 -assignment-discovery-electron-shellsvideo. htm

Kasutatud allikad • http: //www. youtube. com/watch? v=l. P 57 g. EWc is. Y&feature=related • http: //www. youtube. com/watch? v=Jdtt 3 Lsod AQ • http: //www. youtube. com/watch? v=p. V 822 Hfq T 44&feature=fvwrel • http: //tahvel. ee/Fail: Aatomimudel. swf