AINE AGREGAATOLEKUD JA FAASID Johannes Nupuu Agregaatolek Agregaatolek

AINE AGREGAATOLEKUD JA FAASID Johannes Nõupuu

Agregaatolek � � Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Teame, et aine võib esineda kolmes olekusgaasilises, vedelas ja tahkes. Neid olekuid nimetatakse aine agregaatolekuteks. (Näiteks vett (H 2 O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks)

� � � Üks ja sama aine on erinevates agregaatolekutes väga erinev. Kuid kaugeltki mitte kõik aatomite või molekulide paiknemise viisid pole taandatavad kolmele agregaatolekule. Näiteks teemant ja grafiit.

Tahke olek � Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber.

Vedel olek � � Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises.

Gaasiline olek � � Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala.

Oleku muutus � Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. � Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. � Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine).

Faasid � � � Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Faasi mõiste on laiem kui agregaatoleku mõiste. Faase on seega rohkem kui agregaatolekuid, ühe agregaatoleku raames võib esineda mitu faasi. Erandiks on vaid gaasiline olek, mille raames mitut faasi ei eksisteeri.

� � � Erinevates faasides on ainel erinevad füüsikalised omadused. Alati ei pruugi faasid pealiskaudsel vaatlusel eristatavad olla. Faas hõlmab nii aine olekut kui ka oleku sees toimuvaid struktuurimuutusi. Näiteks: kuumutades rauda (Fe) toatemperatuurilt sulamistemperatuurini läbib raud tervelt viis erinevat faasi. Seejuures eristame pealiskaudsel vaatlusel neist vaid tahket ja vedelat. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus.

TÄNAN KUULAMAST !!!