Aine fsikalised omadused Koostaja Sirle Oja Gustav Adolfi

  • Slides: 12
Download presentation
Aine füüsikalised omadused Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile

Aine füüsikalised omadused Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord Ainete füüsikalised omadused: • Värvus, lõhn, maitse • Agregaatolek • Sulamis- ja keemistemperatuur

Sisukord Ainete füüsikalised omadused: • Värvus, lõhn, maitse • Agregaatolek • Sulamis- ja keemistemperatuur • Kõvadus ja tugevus • Elektri- ja soojusjuhtivus • Tihedus

Aine füüsikalised omadused Puhtal ainel on kindlad omadused, mille alusel teda teistest ainetest eristada.

Aine füüsikalised omadused Puhtal ainel on kindlad omadused, mille alusel teda teistest ainetest eristada. 1) Värvus 2) Lõhn 3) Maitse http: //commons. wikimedia. org

4) Agregaatolek Tahke osakesed kõige tugevamini seotud, pisut võnguvad → kindel kuju Vedel osakesed

4) Agregaatolek Tahke osakesed kõige tugevamini seotud, pisut võnguvad → kindel kuju Vedel osakesed nõrgemini seotud → voolavus, võtab anuma kuju Gaasiline osakesed ei ole seotud, liiguvad korrapäratult → täidavad kogu ruumi

5) Aine sulamis- ja keemistemperatuur Puhtal ainel on kindel sulamistemperatuur. Puhta aine sulamisel püsib

5) Aine sulamis- ja keemistemperatuur Puhtal ainel on kindel sulamistemperatuur. Puhta aine sulamisel püsib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. http: //commons. wikimedia. org Puhta aine keemisel püsib temperatuur muutumatuna, kuni kogu vedelik on aurustunud.

t, o. C so oj en eb keemistemperatuur aurustub GAASILINE so oj en eb

t, o. C so oj en eb keemistemperatuur aurustub GAASILINE so oj en eb sulamistemperatuur sulab eb en j o so VEDEL TAHKE t, min Igal puhtal ainel on kindel sulamistemperatuur

Aine keemistemperatuur sõltub rõhust Mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on aine keemistemperatuur. Kõrgemale

Aine keemistemperatuur sõltub rõhust Mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on aine keemistemperatuur. Kõrgemale minnes rõhk väheneb. http: //commons. wikimedia. org

6) Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus näitab aine vastupidavust kriimustamise suhtes (noaga lõikame nt.

6) Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus näitab aine vastupidavust kriimustamise suhtes (noaga lõikame nt. Küünalt, sest küünal pehme). Tugevus näitab materjali vastupidavust painutamise, venitamise või surve suhtes. • Klaas on kõva, kuid ei ole eriti tugev (löögi mõjul puruneb kergesti)

Teemant on kõige kõvem aine. http: //office. microsoft. com

Teemant on kõige kõvem aine. http: //office. microsoft. com

7) Elektri- ja soojusjuhtivus Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid, nt. metallid (hõbe, vask,

7) Elektri- ja soojusjuhtivus Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid, nt. metallid (hõbe, vask, alumiinium jne) http: //commons. wikimedia. org Head soojusjuhid tunduvad käega katsumisel külmana, sest nad juhivad käe pinnalt soojuse kiiresti edasi (nt. kuuma metalleset ei saa kinni hoida, kuna juhib hästi soojust ning muutub üleni kuumaks).

8) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. – Nt kui suur

8) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. – Nt kui suur on 1 cm 3 aine mass grammides. – Tähis: ρ [roo]. Mõõtühik: kg/m 3 Vee tihedus on 1, 0 kg/dm 3 ehk 1, 0 g/cm 3 Suurima tihedusega aine on kuld! http: //office. microsoft. com

Videod • http: //www. mhhe. com/physsci/chemistry/ani mations/chang_7 e_esp/chm 3 s 3_3. swf • http:

Videod • http: //www. mhhe. com/physsci/chemistry/ani mations/chang_7 e_esp/chm 3 s 3_3. swf • http: //tahvel. ee/Fail: Soojusliikumine. swf • http: //phet. colorado. edu/en/simulation/state s-of-matter