Ettevtlus Ena Drenkhan 2011 Ettevte l on tju

Ettevõtlus Ena Drenkhan 2011

Ettevõte l . . . on tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid.

Ettevõtja l . . . on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski.

Ettevõtlikkus l . . . on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. See tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid.

Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses: l l l ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.

MIKS ON VAJALIK ETTEVÕTLUS? l l l SUURENDADA KONKURENTSI KAUPADE, TEENUSTE MITMEKESISUS PAREM VALIK, KVALITEET TÖÖKOHAD-TULUD ERAISIKUTELE TULUD RIIGILE, PIIRKONNALE ÜHISKONNA ARENG

Väikeettevõtted l l 1 -9 töötajat- mikroettevõte 10 -49 töötajat- väikeettevõte 50 -249 töötajat – keskmine ettevõte üle 250 töötaja- suurettevõte

l 1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. 3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Eesti ettevõtete jaotus suuruse järgi 2010. a. 250 ja enam; 177; 0% Vähem kui 10; 74094; 0. 90 50 -249; 1210; 1% 10 -49; 6428; 8%

Võrumaa ettevõtete jaotus suuruse järgi 2010. a. 250 ja enam; 1 Vähem kui 10; 2367 50 -249; 28 10 -49; 96

l 99, 8 % Eesti ettevõtetest on väikeettevõtted!

Väikeettevõtete nõrkused (1) l l Madalam tootlikkus kui keskmistel ja suurtel Madalamad palgad (= töötajate rahulolu) Madalam rentaablus Madalam ellujäämise määr

Väikeettevõtete nõrkused (2) l Finantsvahendite nappus – kõrgem äririsk – suuremad intressid, madalam krediidivõime l Suhteliselt kõrgem halduskoormus (eriti mikro’del) l Ettevõtluspoliitika Eestis ei arvesta veel ettevõtete suurusest tulenevaid iseärasusi ja erinevaid vajadusi l Organiseerimatus – suutmatus ühiselt oma huvide eest seista

Väikeettevõtte eelised: l l l Võime rahuldada erilisi turge; Võimalus kohaneda muutustega. ? ? ?

Väikeettevõtted tegutsemisstiililt: l Lifestyle- elustiiliettevõtted l Entrepreneurial (gasellid)- kasvule orienteeritud ettevõtted, mis on algul kasvufasis ja väljuvad peagi väikeettevõtte piiridest (nt. Kodak, Xerox, Compaq, jne).

Ettevõtluse ülesanded: l l l ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (maksudena); omanikele sissetulekute tagamine; töötajatele sissetulekute tagamine; eneseteostuse võimaldamine.

Ettevõtte vastutus l Omanike vastutus Ärijuhtide / juhatuse liikmete vastutus l Vastutus laiemas tähenduses: l – – investorite ees töötajate ees klientide ees ühiskonna ees

Miks alustatakse ettevõtlusega?

Majanduslikud põhjused: l l elatise teenimine, koondamine või teised muutused töötingimustes, mille puhul tekivad ajendid ärisse suundumiseks, võimalus pikaajaliseks majanduslikuks heaoluks, lühiajalised ettevõtluse motiivid.

Isiklikud põhjused: l l l perekonna kapital, perekonnale kuuluva äritegevuse jätkamine, soov töötada kodus või kodule lähedal perekondlikel põhjustel, väljakutse, vaheldus, hobi muutmine ametiks.

Sotsiaalsed põhjused: l äri rajamine ühiskonna huvides, tavaliselt mittetulunduslikul alusel, aga võimaldab luua tööhõivet.

Sundettevõtlus. . . l l l Rikastele riikidele omaseid innovaatilisi väikeettevõtjaid Eestis eriti ei ole. Palju inimesi satub ettevõtjate hulka, näiteks läheb turule müüjaks, sest neil ei õnnestu leida muud tööd. Eestis esineb ka kunstlikult loodud sundettevõtjaid, näiteks postiljonid, aga ka osa perearste.

Milliseid strateegiad kasutavad ettevõtjad? l l l Ootamatute võimaluste kasutamine; Muutuvate turuoludega arvestamine; Toote või protsessi täiustamine; Alternatiivse toote või teenuse pakkumine; Rahvastikutendentside kindlaksmääramine.

Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused: l l Saavutusvajadus Initsiatiiv Enesekindlus Eneseteadlikkus

Veel: l l l l majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, iseseisvus ja otsustusvõime, koostöövõime, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin, positiivne ellusuhtumine, riskivalmidus, auahnus, vastutustunne, võime mõelda tulevikule.

Test: l l Võib-olla saad teada, missugused on sinu eeldused ettevõtlusega tegelemiseks. http: //www. pendix. ee/index. php? link=meelela hutus&mis=test

Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: l l oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid).

Toimiv ettevõte on terviklik süsteem.

seadusandlus konkurendid KOV, teised ettevõtted ja huvigrupid ETTEVÕTE finantseerijad kliendid vahendajad, tarnijad

ÄRITEGEVUSE ALUSTAMISE ETAPID l l l Idee sõnastamine. Idee hindamine, selleks võiks kasutada spetsialistide, ekspertide, tegutsevate ettevõtjate abi. Konkurentsiolukorra hindamine. Turu-uuringu teostamine ja turu hindamine. Äriplaani kirjutamine.

Lõpliku otsuse langetamise eel peab mõtlema järgmistele asjadele: l l Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? Kas soovite olla tööandjaks ka teistele? Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat? Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral?

l Nõuded algkapitali suurusele. l Kas Teil on piisavalt stardikapitali või näete vajadust laiendada omanike ringi? Mida suurem on omanike investeeritud kapital, seda kergem on saada ka laenu Kasumijaotus. Kui laiendate omanike ringi, peate nendega ka kasumit jagama. Ettevõtlusvormist tulenevad kohustused. Millised on asutamiskulud ja hilisema tegevusega seotud kulud tulenevalt ettevõtlusvormi valikust? l l

RISKID l l l Majanduslik risk Isiklik risk Karjääririsk Keda / mida ettevõtjaks hakkamine mõjutab? l l l Perekond Sõbrad Hobid

Riskijuhtimine Otsusta enda riskijuhtimise strateegia - otsus selle kohta, mida Sa riskidega ette peaksid võtma. Sinu võimalused on: l riski vältida või vähendada (nt ohutustehnika vahendite kasutamine, riskiga seotud materjalide ja operatsioonide asendamine, väljaõpe); l kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank); l mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada (nt moejoone muutumine). l Ja loomulikult kehtib siin planeerimise kuldreegel – jälgi toimuvat ja hinda kas riskianalüüs on pädev? Vajadusel tee täiendusi.

l Kõige kindlam viis vältida ebaõnnestumisi on vältida tegevusi. l Mida suurem risk, seda suurem tulu

l Ettevõtlust reguleerib Äriseadustik. l Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, ning seaduses kehtestatud äriühing. l Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.

Ärinimi l l . . . on äriregistrisse kantav nimi, mille all ettevõtja hakkab tegutsema ning ärinime valik on üks esimesi samme, mida tuleb uue ettevõtte käivitamisel teha. Ärinime valikul on soovitav korraga läbi mõelda kogu ettevõtte stiili kontseptsioon ettevõtte logo, trükised, kodulehekülg jms, mille abil oma ettevõtet turul tutvustatakse.

Nõuded ärinime valikul l Äriühingute puhul peab ärinimi sisaldama nime alguses või lõpus täiendit “täisühing” (või siis vastavat lühendit TÜ), “usaldusühing” (UÜ), “osaühing” (OÜ), “aktsiaselts” (AS), “tulundusühistu” (ühistu). Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Äriregistrisse kantud ärinimedest ja erinema neist vähemalt kahe kõrvutioleva tähe võrra. Ärinimes ei tohi kasutada Eestis seadusega kaitstud kaubamärgis sisalduvat nime ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta.

Lisa: http: //www. aktiva. ee/170/Nouded_arinime_va likul. html? Session=1 cafd 41230 e 08302 bd 88 cf 347 c 87 acad Nimekontroll Äriregistri teabesüsteemist: https: //ariregister. rik. ee/nimeparing. py

l l l Karvamari OÜ, OÜ Selg Sirgu- Marita ilu- ja terviseteenindus, Helena Ilukeskus OÜ Bestclean OÜ, OÜ Puhastusimport, OÜ Puhastusekspert, Koristus Ekspert OÜ OÜ Antsla Autopesula A-Ärilahendused OÜ, Minufirma OÜ MP-Reklaamtrükk OÜ, Reklaamimees OÜ, Gift. House OÜ Reparo Ehitus OÜ, Mapri Projekt OÜ, Meelise Ehitus OÜ, Merko Ehitus AS

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) l l vastutab kogu oma varaga; registreerimine Äriregistris (alates 2009) avansilise sotsiaalmaksu kvartaalne maksmise kohustus; raamatupidamine kassapõhiselt*; * -kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni 16 000 eurot (250 000 krooni), selle järel tekkepõhine raamatupidamine.

Ettevõtlusega on tegemist kui: l l FIE ise otsustab, kuidas, kellele, kus ja millal ta oma teenust osutab; töö tegemiseks võib FIE palgata teisi isikuid, st FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele; FIE soetab ja remondib ettevõtluses kasutatavad seadmed, töövahendid jmt omal kulul; FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul.

FIE peab ise otsustama, kas ta tegutseb eraisikuna või ettevõtjana l l FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ega teha endale erisoodustusi. FIE ei saa tehinguid iseendaga. FIE vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga, st nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga. FIE määrab ise, milline on tema ettevõtluses kasutatav vara.

l FIE esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni vormi E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud. Deklaratsiooni andmete alusel arvutab Maksu-ja Tolliamet ettevõtluse tulemi (st kas maksustamisele kuulub tulu või tekib kahjum).

l Lisaks ettevõtlusega tegelemisele võib FIE töötada teise tööandja juures palgatöötajana. Sellisel juhul peab FIE eraldama ettevõtlusest saadud tulu muudest teenitud tululiikidest (näiteks palgatulu, väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu jms).

l FIE võib olla iga füüsiline isik, sealhulgas ka alaealine vähemalt 15 -aastane isik, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega. l FIE ega temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille FIE tegutseb, ei ole juriidiline isik.

l FIE võib tegutseda tegevusaladel, kus tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seadus võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. l NB! Lapsehoiuteenus

FIE ärinimi l Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. l Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.

Äriregistrisse. . . kantakse FIE tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. l Avalduses märgitakse: 1) ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp; 2) ettevõtja nimi ja isikukood; 3) muud seaduses sätestatud andmed. Lisaks: l isiku sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); l teave kavandatud põhitegevusala kohta. l

l l l Äriregistrisse kantakse mitte elukoha, vaid ettevõtte asukoha järgi. Kui Teil on mitu ettevõtet, siis kantakse need äriregistrisse mitu korda (näiteks kasutades ärinimesid Juku Juurika Mäeotsa turismitalu, Juku Juurika “Oruveere” vabaõhukohvik jne). Äriregistrisse kantud FIE ärinimi peab sisaldama ees- ja perenime ja võib sisaldada ka muid täiendeid (näiteks kaupluse vms ettevõtte nime).

Äriregistrisse kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. l Kui tegelete põllumajandussaaduste tootmisega, olete talupidaja. Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama.

Dokumentide vormistamise nõuded l l l Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe http: //ekanded. eer. ee kaudu. Esitada tuleb originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär ja konsulaaresindaja. Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.

Riigilõiv http: //www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp? id=13119238 l l registrisse kandmine 12, 78 eurot; registrisse kantud andmete muutmine 3, 83 eurot; ettevõtja äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. lõivust vabastatud ka aadressimuutmine ilma omavalitsusüksust vahetamata ning surnud isiku andmete registrist kustutamine.

l Need, kes arvutit ei tunne või ID-kaarti ei kasuta, peavad äriregistrile avalduse esitama notari kaudu, temale tuleb registreerimisavalduse projekti koostamise ja ettevõtja allkirja tõestamise eest koos käibemaksuga maksta 37, 20 eur (582 kr). Koos riigilõivuga teeb kokku (49, 98 eur) 782 kr. Allikas: Olavi Kärsna http: //www. raamatupidaja. ee/article/2010/01/12/Nii_nad_tapsidki_pisie ttevotluse

l. FIE saab Äriregistrist kustutada, OÜks ümber kujundada ei saa. l Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne. )

FIEd Eestis ja Võrumaal 2008. ja 2010. a. 35000 31314 30000 25000 20000 13526 15000 10000 5000 1395 659 0 Kogu Eesti Võru maakond

OSAÜHING l l Asutajad üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot (maksimumpiirangut ei ole) kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.

l Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. l osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega; osaühingut juhib juhatus (1 -mitu liiget), kelle valib osanike üldkoosolek; osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar. l l

l Alates 01. 2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Mida tuleb teha enne osaühingu asutamist? l l l Milline saab olema ettevõtte ärinimi? Millisel tegevusalal alustate tööd? Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse? Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress? Milline saab olema osaühingu juhtimine?

Asutamisdokumendid l l l l OÜ asutamisleping - kasutusel, kui mitu asutajat OÜ asutamisotsus - kasutusel, kui üks asutaja OÜ põhikiri - põhikiri kinnitatakse notari poolt asutamisel ning lisatakse asutamisotsusele või asutamislepingule OÜ sidevahendite tõend

Äriregistrisse kantakse: l l l 1) osaühingu ärinimi; 2) osaühingu asukoht ja aadress; 3) osakapitali suurus; 4) asutamislepingu sõlmimise aeg; 5) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid; 6) kes juhatuse liikmetest võib esindada osaühingut erinevalt Äriseadustikust; 7) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp; 8) muud seaduses sätestatud andmed.

Dokumendid äriregistrile l l l l l Avaldus Asutamisleping; Põhikiri; Panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; Nõukogu liikmete, audiitorite nimed ja isikukoodid (kui on); Teave kavandatud põhitegevusala kohta; Mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid; Osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) Muud seaduses sätestatud dokumendid.

NB! l Perekonnaseaduse kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. l Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. l

Riigilõiv OÜ registritoimingute eest l l Asutamisel 140. 60 eurot (2200 krooni); asutades OÜ elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 185. 34 eurot (2900 krooni). Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse. muude registrissekantud andmete muutmise eest 17. 90 eur (280 krooni); ühingu ja surnud isiku registrist kustutamine ning aadressimuutus omavalitsusüksuse piires on ilma lõivuta.

l Notari abi kasutades lisanduvad notari tasud vahemikus 6 -958 eurot (sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust), lisandub käibemaks. l Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline, viimasel juhul on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. Kui osaühingu mitterahaline sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suurem kui 2500 eurot (40 000 krooni), peab sissemaksu väärtuse hindamist kontrollima audiitor.

Äriregistri Ettevõtjaportaal http: //www. eer. ee/ võimaldab: l registreerida uue ettevõtte kiirmenetluse korras (teha kandeavalduse) l teha nõukogu koosseisu, audiitori ja sidevahendite muudatusi l esitada majandusaasta aruande l esitada erakonna liikmete nimekirja.

Kõiki toiminguid saab teostada digitaalselt, kasutades selleks Eesti ID-kaarti. Kiirmenetlusel ei ole vaja lisada eraldi dokumente, asutajad ja juhatuse liikmed kinnitavad kandeavalduse oma digiallkirjadega. NB! l Mitterahalist sissemakset teha ei saa. l Kui kandeavaldusele on esitatud puuduste kõrvaldamise määrus, saab teha paranduskandeid. l

Tegevusala valik l Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud ühe põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit EMTAK ( vt http: //www. rik. ee/emtak).

Pangakonto l Äriühingu pangakonto saab avada peale äriühingu registreerimist äriregistris ning pärast ühingu registrisse kandmist. Peale pangas konto avamist saab kaughaldusportaali kaudu teha osakapitali tagasikandmise taotluse äriühingu kontole. Osakapitali sissemakse tagastatakse 5 tööpäeva jooksul pärast korrektse taotluse esitamist.

l l l Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi tavamenetluses tehakse kanne 5 tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus kandemääruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kande tegemisest teavitatakse Teid ja Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega.

Mida tuleb teha pärast osaühingu registreerimist? l l Avada OÜ-le pangakonto, kuhu kantakse ettevõtte osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma ettevõtte äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik. Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.

l l l Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot (250 000 krooni), tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. Kui palkate töötajaid, tuleb osaühingu tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni.

Osaühing lõpetatakse 1) 2) 3) 4) osanike otsusel; kohtulahendiga; a) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; b) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Vt ka www. eesti. ee/est/ettevotjale/ettevotte_lopet amine/ettevotte_lopetamise_pohjused_ja_to

Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE) võrreldes OÜ-ga l l l Lihtsam alustada võrreldes OÜ-ga, asutamisega ei kaasne kulusid - pole nõutav algkapitali olemasolu, maksuametis registreerimise toimingud on tasuta, pole vajalik koostada ja notariaalselt kinnitada põhikirja jm asutamisdokumente. (Esimesel aastal) tuleb maksta avansilist sotsiaalmaksu 278, 02 eurot (4307 kr) kvartalis Suurem maksukoormus võrreldes OÜ-ga - FIE peab maksma teenitud tulult nii tulu ja sotsiaalmaksu. Lihtsam raamatupidamine. Kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni 16 000 eur (250 000 krooni) võib FIE oma pidada kassapõhist raamatupidamist. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. FIE vastutab oma kohustuste ees kogu oma varaga.

Osaühing OÜ võrreldes FIE-ga l l l Vajalikud asutamisdokumendid (põhikiri, asutamisotsus jms). Asutamisega kaasnevad kulud (riigilõivud, notaritasud jms). Osakapitali nõue - minimaalne osakapitali suurus on 2500 EUR (40 000 kr). ENAM POLE! Kohustuste täitmise eest vastutab osaühing (osanik isiklikult ei vastuta osaühingu kohustuste eest). Osaühingul peab olema juhatus.

Osaühingud Eestis ja Võrumaal 2008 ja 2010. a. 70000 63398 59192 50000 40000 30000 20000 1021 931 0 Kogu Eesti Võru maakond

Täisühing l l l . . . on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Miinimumkapitali nõue puudub.

Usaldusühing l l l . . . on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses. Miinimumkapitali nõue puudub.

AKTSIASELTS l l l . . . on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 EUROT;

l l Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö; mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor;

l l aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm; üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi; nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle; Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.

Aktsiaseltsi eelised: l l võimalus noteerida ettevõte börsil; võimalus kaasata lai ring aktsionäre; sobiv suuremate projektide läbiviimiseks; puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest.

Aktsiad l Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. l Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

l l l Aktsiad on nimelised ja peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav. Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse

Eelisaktsiad: l l . . . on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.

Dividendid l l l Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek.

TULUNDUSÜHISTU l l Tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot.

Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist: l l on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest; Ühistul peab olema vähemalt viis liiget; Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.

Äriühingud Eestis 2010 Tulundusühistu; 303 Aktsiaselts; 3842 Euroopa äriühing; 3 Välismaa äriühingu filiaal; 209 Füüsilisest isikust ettevõtja; 31314 Täisühing; 162 Osaühing; 63398 Usaldusühing; 985

Äriühingud Võrumaal Aktsiaselts; Tulundusühistu; 58 9 Osaühing; 1021 Füüsilisest isikust ettevõtja; 1395 Usaldusühing; 7 Täisühing; 2

MITTETULUNDUSÜHING l l l . . . on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmete vahel ei või kasumit jaotada. Asutajateks vähemalt kaks isikut, võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Asutamiseks asutamisleping, põhikiri. Kõrgeimaks organiks liikmete üldkoosolek, määrab juhatuse.

SIHTASUTUS l l . . . on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. SA võib tulusid kasutada oma üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutamiseks asutamisotsus, põhikiri. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

Kasumitaotluseta üksused 2010 Eestis Riiklik üksus; 298 Kohaliku omavalitsuse üksus; 2513 Sihtasutus; 783 Mittetulundusühing; 28303 Kasumitaotluseta üksus — mittetulundusühing, sihtasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus.

Kasumitaotluseta üksused 2010 Võrumaal Kohaliku omavalitsuse üksus; 114 Riiklik üksus; 8 Sihtasutus; 13 Mittetulundusühing; 698

l Vabatahtlik ja ühiskondlik tegevus on demokraatliku ühiskonna alused. Mittetulunduslikud ühendused täidavad meie ühiskonnas olulist rolli ning võimaldavad üksikisikul anda oma panus ühiskonna arengu ja heaolu kasvu heaks. l http: //www. ngo. ee/4532

l l l Mittetulundusühingu või hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu (19, 17 eur) 300 krooni. Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 57, 52 eur (900 krooni). Mittetulundusühingu, hooneühistu või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 6, 39 eur (100 krooni).

Millised tegevusalad on litsentseeritud? l Tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. Enne ettevõtte asutamist uuri: l kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, l millised on tegevusloa taotlemise tingimused, l millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.

Litsentseeritud tegevusalad l http: //www. just. ee/11985

l l Tegevusloa omamise nõuded ning taotlemise tingimused on määratletud vastavat tegevusala reguleerivates seadustes ja määrustes. Tegevusloa taotlemisega seotud kulud koosnevad peamiselt vastavast riigilõivust (nt turvateenuste osutamise tegevusloa väljastamise riigilõiv 4000, õnnemängude korraldamise riigilõiv 50 000 krooni).

Majandustegevuse Register MTR l l . . . on asutatud erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute (edaspidi ettevõtja) üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamise ja järelevalve teostamise eesmärgil. http: //mtr. mkm. ee/

Avaldused MTRi kandmiseks: l l l l Valla- või linnavalitsusele: · kaubanduse valdkond (jae- ja hulgikaubandus, toitlustamine, teenindus, kaubanduse korraldamine); · majutusteenus. Sotsiaalkindlustusametile: · rehabilitatsiooniteenus. Sotsiaalministeeriumile: · tööturuteenus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile: l l l l l · turism (reisiettevõtjana tegutsemine); · ehitus (ehitamine, projekteerimine, ehitusgeoloogilised ja – geodeetilised uuringud, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, ehitiste ekspertiiside tegemine, ehitusjuhtimine); · tööstus (elektritööd, surveseadmetööd, gaasipaigaldiste ehitamine, lifti paigaldamine, tõsteseadmetööd, masinatööd, elektripaigaldiste tehniline kontroll, isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine); · vedelkütus (vedelkütuse eksport, import, müük, hoiustamine); · kaevandamine ( kaevandamine, kaeveõõne teisene kasutamine, kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamine); · tuleohutus (tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine, projekteerimine, kontrollimine ja hooldamine); · pürotehnilise toote käitlemine (hoidmine, võõrandamine, kasutamine); · valuutavahetus; · kahuritõrje; · osoonikihti kahandavate ainetega tegelemine.

Registreerimisvormid: l https: //www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp? id=1047 391&subid=1047734 l Ettevõtjal on võimalus esitada taotlus X-tee ettevõtjaportaali (äriregistris registreeritud ettevõtja) või kodanikuportaali (füüsiline isik) kaudu!

Abi ettevõtjale l l l Maakondlikud arenduskeskused EAS (toetused) Ettevõtja Infovärav Aktiva www. aktiva. ee Teised ettevõtjad Erafirmad (ettevõtlusalased konsultatsioonid, firmade loomine, firmade likvideerimine)

Lisamaterjale: Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, uurimus http: //www. mkm. ee/failid/1 VKE_2008_aruanne _. pdf EVEA http: //www. evea. ee/ l http: //www. sixapples. ee/vaikeettevotte l