ETTEVTLUS JA ETTEVTJA Ettevtlus igasugune tulunduslik tegevus Ettevtete

  • Slides: 20
Download presentation
ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus – igasugune tulunduslik tegevus. Ettevõtete loomine eesmärgiga oma äriidee ellu

ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus – igasugune tulunduslik tegevus. Ettevõtete loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia Ettevõtja – ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub tasu eest kaupu/teenuseid Füüsiline isik – iga inimene Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on - eesmärk - risk mitte saavutada eesmärki - vajadus planeerida oma tegevust - vajadus kaasata erinevaid ressursse (aeg, raha vm) Ettevõtlus tähendab millegi olulise ja kasuliku kordasaatmist või uue alustamist

EDUKA ETTEVÕTJA OMADUSED - Majanduslik mõtlemine ja oskus majandada - Iseseisvus ja otsustusvõime -

EDUKA ETTEVÕTJA OMADUSED - Majanduslik mõtlemine ja oskus majandada - Iseseisvus ja otsustusvõime - Koostöö, paindlikkus, tahtejõud, distsipliin - Positiivne ellusuhtumine - Riskivalmidus - Auahnus - Vastutustunne Enne kui otsustada ettevõtjaks saamise üle, tuleb hinnata valmisolekut vastutada, võtta riske, loobuda hobidest Kas ma sobin ettevõtjaks? Või olen lihtsalt ettevõtlik?

ETTEVÕTETE LIIGITUS - Majandusharu järgi (tööstus-, kaubandus-, pangandus- jm ettevõtted) - Toodangu iseloomu järgi

ETTEVÕTETE LIIGITUS - Majandusharu järgi (tööstus-, kaubandus-, pangandus- jm ettevõtted) - Toodangu iseloomu järgi (tootmine, kaubandus, teenused jm) - Valitseva tootmisfaktori järgi (töö-, materjali-, teadusmahukad) - Suuruse järgi (töötajate arv, käive, bilansimaht) - Töötajate arvu järgi Mikroettevõtted – 0 -9 töötajat 84 % Eesti ettevõtetest Väikeettevõtted – 10 -49 töötajat 13 % Eesti ettevõtetest Keskettevõtted – 50 -249 töötajat 2 % Eesti ettevõtetest Suurettevõtted – üle 250 töötaja alla 1 % Eesti ettevõtetest Enamus meist on ettevõtlikud palgatöötajad

NÕUDLUS ja PAKKUMINE Nõudlus on seos toote/teenuse hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad

NÕUDLUS ja PAKKUMINE Nõudlus on seos toote/teenuse hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud hetkel soovivad ja suudavad osta Nõudlusseadus – mida madalam hind, seda suurem nõudlus Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides 1 ühiku võrra rohkem Nõudluse mõjurid – nt sissetulek, teiste kaupade hinnad, tarbijate ootused, maitse. . Pakkumine – kogus ja nõutab hind, mida tootjad soovivad ning suudavad hetkel müüa Pakkumisseadus – mida kõrgem hind, seda suurem pakkumine Pakkumise mõjurid – nt tehnoloogia tase, ressursside hinnad, tootjate ootused, võimalused …

NÕUDLUS 0. 8 0. 7 Hind 0. 6 0. 5 0. 4 0. 3

NÕUDLUS 0. 8 0. 7 Hind 0. 6 0. 5 0. 4 0. 3 0. 2 0. 1 0 Kogus

PAKKUMINE 0. 8 0. 7 0. 6 Hind 0. 5 0. 4 0. 3

PAKKUMINE 0. 8 0. 7 0. 6 Hind 0. 5 0. 4 0. 3 0. 2 0. 1 0 Kogus

TURUHIND 0. 8 0. 7 Hind 0. 6 0. 5 0. 4 0. 3

TURUHIND 0. 8 0. 7 Hind 0. 6 0. 5 0. 4 0. 3 0. 2 0. 1 0 Kogus

HIND POLE KUMMIST Nõudluselastsus – näitab kui palju hinna muutus mõjutab koguse muutumist Jäik

HIND POLE KUMMIST Nõudluselastsus – näitab kui palju hinna muutus mõjutab koguse muutumist Jäik nõudlus – hinnatõusuga ostetav kogus ei vähene (nt esmatarbekaup) Elastne nõudlus – hinnatõusuga väheneb ostetav kogus (nt limps) Edukas ettevõtted investeerivad – paigutavad raha eesmärgiga - vähendada tootmise kulusid - saada suuremaid tulusid Võidab see, kes suudab kõige paremini nõudlust ja pakkumist mõista Võidab see, kes suudab olla kõige uudsem ehk innovatiivsem

ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõte on organisatsioon – enam kui 2 inimese kogum, mis tegutseb sihipäraselt ühiselt

ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõte on organisatsioon – enam kui 2 inimese kogum, mis tegutseb sihipäraselt ühiselt sõnastatud eesmärgi nimel FIE – füüsiline isik, kes pakub kaupu/teenuseid oma nime alt Täisühing ja usaldusühing – äriühing, mille osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. TÜ-s kõik osanikud, UÜ-s vähemalt üks Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital - OÜ Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital - AS Tulundusühistu – äriühing, millel on ühine majandustegevus Mittetulundusühistu – vabatahtlik ühendus, mis ei taha teenida tulu - MTÜ Sihtasutus – vabatahtlik ühendus, millel ei ole liikmeid ning mis kasutavad oma vara põhikirjas seatud eesmärkide täitmiseks Ettevõtja käsulaud on Äriseadustik.

ETTEVÕTLUSVORMID: FIE – füüsiline isik, kes pakub kaupu/teenuseid oma nime alt - Peab olema

ETTEVÕTLUSVORMID: FIE – füüsiline isik, kes pakub kaupu/teenuseid oma nime alt - Peab olema kantud Äriregistrisse - Peab sisaldama ees- ja perekonnanime, lisaks võib ka talu või poe nimi - Omakapitali nõue puudub - Ettevõtte suurus - võib palgata töötajaid - Omanikud - 1 füüsiline isik - Juhtimine – vabal valikul - Vastutus – kogu oma varaga (nii isikliku kui ettevõtluses kasutatava varaga) - Lõpetamine – füüsilise isiku avalduse alusel

ETTEVÕTLUSVORMID: OÜ Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital – OÜ - Vajab

ETTEVÕTLUSVORMID: OÜ Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital – OÜ - Vajab alustamiseks raha = algkapitali. See jääb ettevõtte osakapitaliks. - Peab olema kantud Äriregistrisse - Nimi vabal valikul kuid peab sisaldama „OÜ“ - Omakapital – vähemalt 2500 eur - Ettevõtte suurus - Omanikud = osanikud - Juhtimine – osanike üldkoosoleku poolt valitud juhatus - Vastutus – osanikud ei vastuta, OÜ vastutab kogu oma varaga - Lõpetamine – peale kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara jaotatakse jaotusplaani ja põhikirja kohaselt

ETTEVÕTLUSVORMID: AS Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital – AS - Vajab

ETTEVÕTLUSVORMID: AS Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital – AS - Vajab alustamiseks raha = algkapitali. See jääb ettevõtte aktsiakapitaliks. - Peab olema kantud Äriregistrisse, aktsiad registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris - Nimi vabal valikul kuid peab sisaldama „AS“ - Omakapital – vähemalt 25 000 eur - Ettevõtte suurus - Omanikud = aktsionärid - Juhtimine – aktsionäride üldkoosoleku poolt valitud juhatus - Vastutus – aktsionärid ei vastuta, AS vastutab kogu oma varaga - Lõpetamine – peale kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara jaotatakse jaotusplaani ja põhikirja kohasel

ETTEVÕTTE JUHTIMINE Managment vrs leadership Juhi stiil: demokraatlik, autokraatlik, passiivne Meeskonna stiil: õpetav, juhendav,

ETTEVÕTTE JUHTIMINE Managment vrs leadership Juhi stiil: demokraatlik, autokraatlik, passiivne Meeskonna stiil: õpetav, juhendav, toetav, delegeeriv Eesmärkide püstitamine: strateegiline, taktikaline, operatiivne Kas oled juht või liider? Iga liider võib olla juht kuid iga juht ei ole liider Liider meeskonnas on inimene, keda usaldatakse ning kes suudab suunata koostööle ilma sunni ja kärata. Aitab luua efektiivse meeskonnatöö Juht jagab ülesanded, annab võimaluse otsustada ja vastutada. Hea juht jagab ülesanded nii, et igas lõigus on kõige pädevamad Meeskonna suurus Igaüks lahendab üksinda ülesande: poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna muneb kaks kana kolme päevaga? Nüüd moodustage grupp ja püüdke ühiselt leida lahendus, vormistage graafiliselt.

TÖÖJAOTUS Oleneb ettevõtte suurusest, vajadustest ja võimalustest palgata spetsialiste Suuremas ja toimiva meeskonnatööga ettevõttes

TÖÖJAOTUS Oleneb ettevõtte suurusest, vajadustest ja võimalustest palgata spetsialiste Suuremas ja toimiva meeskonnatööga ettevõttes jagatakse rollid ära Tulemusele orienteeritud rollid: initsiaator, info otsija, koordineerija, protokollija, kriitik, aja jälgija Suhetele orienteeritud rollid: julgustaja, harmoniseerija, värava lahtihoidja, konsensuse otsija, protseduuri jälgija, avameelsuse jälgija Destruktiivsed rollid: agressor, blokeerija, vaidleja, tunnustuse otsija, edvistaja, domineerija, eemalseisjad Motiveerimine, kontrollimine, koolitamine!

ENESEANALÜÜS SWOT-analüüs Tugevused Nõrkused Strengths Weaknesses Võimalused Ohud Opportunities Threats

ENESEANALÜÜS SWOT-analüüs Tugevused Nõrkused Strengths Weaknesses Võimalused Ohud Opportunities Threats

SWOT - milles seisnevad minu eelised? mida ma oskan hästi teha? mida peavad teised

SWOT - milles seisnevad minu eelised? mida ma oskan hästi teha? mida peavad teised minu tugevateks külgedeks? Kuidas ma saan iga tugevuse ära kasutada? - millised head võimalused mul on? milliseid huvitavaid trende tean? tehnoloogia muutused? muutused poliitikas? kohalikud sündmused? Kuidas ma saan iga võimaluse ära kasutada? - mida võiks täiustada? mida ma teen halvasti? mida tuleks vältida? Kuidas ma saan iga nõrga külje kõrvaldada? - millised on takistused minu tegevusele? mida teevad konkurendid? kas seadusega kehtestatud tingimused muutuvad? kas tehnoloogia muutub? kas on probleeme laekumiste ja rahavoogudega? Kuidas ma saan olla iga ohu eest kaitstud?

KARJÄÄRIPLAAN Eneseanalüüs: 1. Kus ma olen praegu? 2. Kuhu ma tahan jõuda? 3. Kuidas

KARJÄÄRIPLAAN Eneseanalüüs: 1. Kus ma olen praegu? 2. Kuhu ma tahan jõuda? 3. Kuidas ma sinna saan? - minu kaugemad eesmärgid? - minu karjäärialternatiivid? - kuidas otsustan? - milline on minu tegevuskava? Eesmärkide seadmine Prioriteedid paika! Siis on teada, millal milliseid valikuid teha (nt töö kõrvalt õppimine)

Eesmärkide seadmise SMART reegel Hea eesmärk peab olema - Specific – detailne, üksikasjalik, arusaadav,

Eesmärkide seadmise SMART reegel Hea eesmärk peab olema - Specific – detailne, üksikasjalik, arusaadav, tulemusele suunatud - Measurable – tulemus on mõõdetav - Attainable – saavutatav - Relevant – praktiline ja adekvaatne - Time-bound – ajaliselt mõõdetav, eesmärgil on tähtaeg ja ajakava Kui aga plaanisite tulla ka teiste Eesmärkide SMART analüüs 1. Sõnasta paar õppimisega seotud eesmärki 2. Pane need eesmärgid Sinu enda hinnangul olulisuse järjekorda 3. Hinda oma kõige olulisema eesmärgi SMART omadusi

OTSUSTAMINE Otsustamine on alternatiivide äratundmine ja nende vahel valimine, lähtudes otsustaja eelistustest ja väärtushinnangutest

OTSUSTAMINE Otsustamine on alternatiivide äratundmine ja nende vahel valimine, lähtudes otsustaja eelistustest ja väärtushinnangutest Otsustusprotsessis väheneb ebakindlus alternatiivide osas ja saab võimalikuks mõistliku valiku tegemine Otsustusprotsess: 1. Sõnasta otsustusalane küsimus ning eesmärk, mida sellega saavutada püüad 2. Kogu infot Kui aga plaanisite tulla ka teiste 3. Sõnasta alternatiivid 4. Hinda iga alternatiivi 5. Hinda iga alternatiivi riske 6. Langeta otsus 7. Asu oma plaani ellu viima, hinda tulemust ja vajadusel muuda tegevuskava

Minu karjääriplaan 1 -3 aastaks HETKEOLUKOR 6 KUU PÄRAST D MINA ISE TÖÖGA SEOTUD

Minu karjääriplaan 1 -3 aastaks HETKEOLUKOR 6 KUU PÄRAST D MINA ISE TÖÖGA SEOTUD EESMÄRGID Kui aga plaanisite tulla ka teiste ÕPPIMISEGA SEOTUD EESMÄRGID MAJANDUSLIKUD EESMÄRGID PERE, KODUGA SEOTUD EESMÄRGID 3 AASTA PÄRAST