MAKSUD Ena Drenkhan Antsla 2011 MAKSUSSTEEMI THTSUS tagab

MAKSUD Ena Drenkhan Antsla 2011

MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: • tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) • turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid)

TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma)

MAKSUMÄÄR. . . näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks 21 %, käibemaks 20 % jne) Maksud Kogutulu

MAKSUKOORMUS … näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %)

MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud

Maksupuu

Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kasutamist. Puu roheliste oksade suurus on vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed).

MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet.

RIIKLIKUD MAKSUD: • 1) tulumaks (otsene maks); 2) sotsiaalmaks (otsene maks); 3) maamaks (otsene maks); 4) hasartmängumaks (kaudne maks); 5) käibemaks (kaudne maks); 6) tollimaks (kaudne maks); 7) aktsiisid (kaudne maks); 8) raskeveokimaks (otsene maks). • Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit – need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu.

KOHALIKUD MAKSUD • Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: – 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu.

KÄIBEMAKS Rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. MAKSUVABA KÄIVE 1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus; 2) postimakse-vahendid ja riikliku postiside teenused; 3) meditsiiniteenused; 4) panga- ja kindlustusteenused; 5) hasartmängude korraldamine; 6) loteriipiletid; 7) eluruumide üürile andmine ja hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule; . . .

• Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenus on ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mis ei ole kaup. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitatakse teenusena. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti.

• Käibemaksu määr on 20% , 9% ja 0%. Eestis toodetud või Eestisse imporditud kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, v. a maksuvaba käive ja järgnevalt nimetatav. . . + (alates 2009. a. ) -teatrietenduste ja kontsertide piletid -ohtlike jäätmete käitlemine; -matusetarbed ja – teenused; kaupade ja teenuste eksport 1) raamatud, töövihikud; 2) ravimid, meditsiiniseaded ja abivahendid; 3) ajakirjandusväljaanded; 4) majutusteenus.

AKTSIISIMAKS Aktsiisimaksuga maksustatakse kaupu, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada: alkohol, kütus, tubakatooted, pakendid, mootorsõidukid.

HASARTMÄNGUMAKS Hasartmängumaksuga maksustatakse osavusmängud, totalisaatorid, kihlveod, mänguautomaadid mängukohas, loteriid. Laekunud raha kasutatakse valdavalt kultuuri-, spordi-, teadus-, haridus-, noorte-meditsiini-, sotsiaalhooldus- ja keskkonnakaitseprogrammide ning -ürituste toetamiseks.

ÜKSIKISIKU TULUMAKS Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksu määr on 2011. a. 21%. Tulumaksust laekub Ca 10 % riigieelarvesse Ca 11 % KOVde eelarvesse

• Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus).

FIE maksab tulumaksu saadud kasumi pealt. Ettevõtlustulust võib maha arvata maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud kulud.

FIEdest talupidajad võivad omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste müügist maha arvata 2877 eur aastas. FIEks registreeritud metsakinnistute omanikud võivad saadud metsamaterjali müügi tulust maksuvabana deklareerida 2877 eur.

ETTEVÕTTE TULUMAKS Ettevõttesse tagasi investeeritud kasum on TULUMAKSUVABA: NB! Erisoodustuse ja didivendide tulumaks.

• Lisaks traditsioonilisel kujul (dividendina) kasumi jaotamisele maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. • Maksusumma leidmiseks tuleb juriidilise isiku tehtud väljamakse korrutada arvuga 21/79 (= 21% netosummalt).

SOTSIAALMAKS Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksust laekub 20 % sotsiaalkindlustusse 13 % ravikindlustusse

MAAMAKS • Maamaksu arvutatakse maa maksustamishinnast. • Maamaksu maksab maa omanik. • Linnades määratakse maksustamishind turuinformatsiooni alusel; maal peamiselt maaviljakuse alusel. • Metsamaad hinnatakse puidutootlikkuse järgi. • Maamaksu kehtestab linna- või vallavolikogu. • Maamaks on 0, 1– 2, 5 % maa maksustamishinnast aastas. • Maamaks laekub KOVle.

RIIGILÕIV Riigilõiv on kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest (näit. kohtuasjade, autoregistri, perekonnaseisuasutuse, kodaniku passi väljastamise ja kodakondsusasjade, elamis- ja tööloa, välismaalase passi jm toimingud).

Riigieelarve • . . . on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha ja on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. • Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus – kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib- see on eelarvepuudujääk ehk -defitsiit. • Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt.

Kust tulevad tulud? • Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. • Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist.

Kuhu kulub kõige enam riigi raha? • Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. • Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. • Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud.

• Aastatel 1997 -2009 laekunud tulud ning tehtud kulud miljardites kroonides

2010. A. RIIGIEELARVE TULUD Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 1% Toetused 19% Kaupade ja teenuste müük 2% Tulud varadelt 4% Muud tulud 1% Tulumaks 7% Sotsiaalmaks 32% Tollimaks 0% Hasartmängumak s Aktsiisid 0% 11% Käibemaks 23% Raskeveokimaks 0%

2010. A. RIIGIEELARVE KULUD Riigikontroll Välism. % 0% Riigikogu Vabariigi Presidendi 0% Kantselei 0% Sotsiaalm. 44% Õiguskantsleri Riigikohus Kantselei Vabariigi 0% Riigikantselei 0% Valitsus 0% 8% HTM Justiitsm. Keskkonnam. 9% 2% 3% Kaitsem. 5% Kultuurim. 3% Maj. - ja Komm. 10% Siseministeerium 7% Rahandusm. 2% Põllumaj. 6%

Aga kui EI maksaks makse? Siis poleks SULLE kättesaadav: Koolid ja lasteaiad ja ülikoolid (õppimine) Haiglad ja tervisekindlustus (perearst) Julgeolek ja turvalisus (Politsei, Päästeamet, Piirivalve, Kaitsevägi) Ühistransport (bussid, trammid, trollid, rongid) Maanteed ja tänavavalgustus, veevärk Pensionid

Mida kaotad, kui saad palka ümbrikus? Vanemahüvitis Tervisekahjustuse hüvitis Ajutise töövõimetuse hüvitised Krediidivõimalused Töötuskindlustuse hüvitis Pension Puhkusetasu Töölepingu lõpetamise hüvitis Elatis abikaasale või lapsele

Näide palga maksustamise kohta: Töötasu (bruto) 500 eur kuus Töötaja on teinud avalduse maksuvaba tulu saamiseks Töötaja on liitunud kogumispensioniga Töötuskindlus 500 x 1, 4%=7. - (tööandja) 5000 x 2, 8%=14. -(töötaja) Kogumispension 5000 x 2%=10. - (töötaja) Tulumaks 500 -(144 -14 -10)x 21%=69, 72. -(töötaja) Sotsiaalmaks 500 x 33%=165. -(tööandja) Töötaja saab kätte 500 -14 -10 -69, 72=406, 28. -

Tööandja kulu kokku (palgafond): 672, 00 Riigile laekub maksudena 28, 1%: 188, 72 KOV-le laekub maksudena 8, 5%: Töötaja saab palgana kätte 60, 5%: Kogumispensioni fondi laekub 3, 0%: 57, 00 406, 28 15, 00

ÜLESANNE Kui ostude kogusumma on 36, 97 eur, siis leia summa käibemaksuta ja käibemaks (20 %)? LAHENDUS: Summa käibemaksuta 36, 97 : 1, 20 = 30, 81 kr Käibemaks 20 % 36, 97 – 30, 81 = 6, 16 kr KONTROLL: summale käibemaksuta peab lisanduma käibemaks 20 % 30, 81 + 20 % = 36, 97 kr