Tju vaba liikumine ja Eesti tturg probleem vimalus

Tööjõu vaba liikumine ja Eesti tööturg: probleem, võimalus või paratamatus? Raul Eamets, Tartu Ülikool

Teooria: terminid Tööjõu geograafilist liikuvust iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja migratsioon. w Tööjõu mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist teise või ühe regiooni sees. w Migratsioon on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub migratsioon mobiilsusest püsiva iseloomu poolest. w Edaspidises käsitluses vaadeldakse peamiselt riikide vahelist tööjõu liikumist

Teooria: mobiilsuse põhjused • Inimkapitali teooria • Tõmbe- ja tõuketegurite teooria • Võrgustiku teooria

Millised tegurid mõjutavad tööjõu sisse- ja väljavoolu? w w w Palkade ja sissetulekute erinevused Demograafilised protsessid Situatsioon tööturul Geograafiline lähedus Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu w Kultuuri- ja keelebarjäärid w Etnilised ja poliitilised probleemid jne

Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid (2002)

Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid

Palgaerinevuste mõju tööjõu liikumisele USA RUS SWE EST EL ?

Milline on oodatav tööjõu väljavoolu tase? Kuidas hinnata tööjõu liikumise taset? w. Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) n Portugalil ja Hispaanial oli 7 -aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000 -7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) w. Migratsioonivoogude modelleerimine w. Küsitlused, eksperthinnangud n Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult läks 7%

Migratsiooni mõju päritoluriigile n Riigisisese mobiilsuse suurenemine n Inimkapitali suurenemine n Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele n Valgekraede mobiilsus suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja n Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada

Tööjõu liikumise trendid ELis TÖÖJÕU MOBIILSUS ELis (1998):

Tööjõu liikumise trendid ELis

Tööjõu liikumise trendid ELis ØVarasem Lõunast Põhja liikumine asendub koduriiki tagasipöördumisega ØSinikraede mobiilsus asendub valgekraede mobiilsusega ØEttevõttesisesed liikumised ØPüsiv migratsioon asendub ajutiste ja lühiajaliste sõitudega välismaale (mitmesuguste ELi projektide raames)

ELi laienemine ja tööjõu vaba liikumine tuleviku nägemused üAmetlikult töötab EL 300 000 inimest kanditaatriikidest 0, 2% EL tööjõust, 70% Saksamaal ja Austrias üLisada tuleks ca 600 000, mitteametlikult töötavat inimest üPrognooside järgi Ida-Euroopast pärit tööjõud moodustaks aastaks 2030 1, 1% ELi tööjõust üÜRO hinnangul vajab EL aastas 1, 4 milj. uut inimest ü (1995 -2050), Saksamaa vajadus 300 000 inimest aastas, et tagada senine elatustase

Balti riikide tööjõud ELis

Mis mõjutab tööjõu liikumist Eestist välja? w. Kuivõrd lihtne/raske on välismaal tööd saada? n n n Tööjõu vaba liikumine – võimalus töötada ELi liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei tohi diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tunnuste jne baasil. Samas tuleb konkureerida kohaliku tööjõuga töökohtade pärast. ELi liikmesriikide ametiühingute tegevus w. ELi liikmesriikides töökohta otsivate inimeste arv võib suureneda, kuid kas tegelikult lahkujate arv suureneb?

Mis mõjutab tööjõu liikumist Eestist välja? w. ELi riigid vajavad täiendavat tööjõudu w. ELi tööturud vajavad teatud liiki spetsialisteoskustöölisi n n n IT, meditsiinitöötajad jt spetsialistid Ametnikud ELi asutustes-organisatsioonides Kasvavad võimalused projektipõhiseks migratsiooniks w. ELi tööturud vajavad teenindavasse sektorisse lihttöölisi w. Avarduvad võimalused minna välismaale õppima

Järeldused Eesti jaoks q. MASSILIST TÖÖJÕU VÄLJAVOOLU EI PROGNOOSI HINNANGULISELT 2000 -4000 INIMEST AASTAS q. SUURENEB KVALIFITSEERITUD TÖÖJÕU LIIKUMINE q. MITTEAMETLIK TÖÖTAMINE MUUTUB AMETLIKUKS q. PEAMINE SIHTMAA SOOME q. KVALIFITSEERITUD TÖÖJÕU DEFITSIIDI TINGIMUSTES TULEB TÖÖJÕUDU SISSE VEDADA

LOENGU LÕPP