AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Mall Kivisalu Maaamet Juuni 2009

AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Mall Kivisalu Maa-amet Juuni 2009

Ettekande sisu • • • Aadressiandmete süsteemist Seadusandlusest Koha-aadresside korrastamise etappide kohta praktilised küsimused ja näited – – – • Kohanimede määramisest Koha-aadressid, mis ei vasta nõuetele Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad Korralduste sõnastamisest ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus Koha-aadress peab viima kohale !!!

ADS-i haldussüsteem

Ehitisregister ja kohanimeregister on liidestunud • • • EHR andmed on migreeritud augustis ADS-i anti üle hoonete ja korterite andmed Rajatisi ja rajatiste osi veel ei ole Kokku oli umbes 800 000 uut objekti Oktoobris käivitati ka andmevahetus EHR-iga KNR liidestus detsembris, andmevahetus on käivitatud

Andmed ADS-is • ADS-is on umbes 1 610 000 objekti • Objektidel on kokku umbes 1 miljon kehtivat aadressi • Üks objekt võib omada mitut aadressi ja sama aadress võib olla mitmel objektil • Liikluspindasid on ligikaudu 12900 • Väikekohtasid on ligikaudu 1200

ADS-i kohta saab infot Maaameti kodulehelt • Link ADS-i teemale Maa-ameti kodulehel (http: //www. maaamet. ee/index. php? lang_id=1&page_id=4 71&menu_id=29) • Link KNR-i teemale Maa-ameti kodulehel (http: //www. maaamet. ee/index. php? lang_id=1&page_id=5 05&menu_id=29)

Kohanimed ja koha-aadressid aadressiandmete süsteemis

Kohanimed ja koha-aadressid kaardil

Seadusandlusest

Õigusakte • KEELESEADUS Vastu võetud 21. 02. 1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1. 04. 1995. § 1. Eesti keele staatus (1) Eesti riigikeel on eesti keel. (2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. • Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 • KOHANIMESEADUS Vastu võetud 5. 11. 2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485), jõustumise aeg 1. 07. 2004. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226 • Pühendusnimede määramise kord Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 227

Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist • Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9 -12 ja 13 -17 telefonil 631 3731 • www. eki. ee/keeleabi/ • Pöörduda saab ka kirjalikult:

Aadressiandmed • ADS määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. • Maaüksused on aadressiobjektid, sest nad on maaga seotud objektid ja nende asukohta kirjeldatakse koha-aadressiga. • Tulenevalt eeltoodust ei saagi maaüksuste puhul vastandada koha -aadressi ja asukohaandmeid omavahel. • Seega peavad maaüksuste asukohaandmed (aadressiandmed) vastama ADS määruses toodud nõuetele. • Kuna üheski teises seadusandlikus aktis peale ADS määruse ei ole otseselt sätestatud mida mõeldakse asukoha andmete all, siis on see ainuke õigusakt, millest saab juhinduda.

ADS määruse rakendussätted § 18 • (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §dega 5– 11. • (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

ADS määruse rakendussätted 2 • (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse kohaaadressi määraja poolt vastavusse §-des 5– 11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest. • NB! 18 kuud saab läbi 01. 07. 2009. a. • 24 kuud saab läbi 01. 2010. a.

ADS määruse rakendussätted 3 • (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5– 11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest. • NB! 24 kuud saab läbi 01. 2010. a. • 36 kuud saab läbi 01. 2011. a.

Milleks korrastada aadressiandmeid? Rahvaloendus Kui sul on ükskõik kus sa oled, ei saa sa ära eksida …

Koha-aadresside korrastamine • I etapp: Kohanimede korrastamine Palume omavalitsustel kohanimed (sealhulgas aadressikohad) üle kontrollida • II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • III etapp: Hoonete ja hooneosade kohaaadresside korrastamine

Etapilisus on tinglik • Kui mingis piirkonnas muudetakse väikekohtade või liikluspindade nimesid siis peab samaaegselt läbi mõtlema ja muutma ka maaüksuste ja hoonete aadressid selles piirkonnas! • Ühes piirkonnas tehtavad muudatused tuleb teha võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, et vältida lisaprobleeme mitme aadressi samaaegse kasutusega.

Andmekäive

Andmete esitamine • Rahvastikuregistrile (Andmevarale) tuleb kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni RR liidestub ADS-iga (loodetavasti 2010. a. ) • Äriregistrile (kontaktisik Maris Tudre) tuleb esitada kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni ÄR liidestub ADS-iga (2009 teisel poolel)

Muudatuste elluviimise probleemid • Nimed siltidel elavad oma elu • Mis on kinnistu nimi (kinnistu aadress? ), kas see on see, mis on katastriüksuse aadressiks? Või see, mis on kinnisturaamatu registriosa nimi? • Minu talu nimi ei ole sama mis kinnistu nimi • Talu nimena tuntakse elanike perekonna nime ja see on ka postkastil ja majasildil, paraku ei ole need nimed ADS-is • Osa süsteemist on inimeste peas – funktsionaalaadressid ja folkloorsed aadressid – isikupõhised – firma või füüsilise isiku nimi

Praktilised küsimused ja näited – Kohanimede määramisest – Koha-aadressid, mis ei vasta nõuetele – Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad – Korralduste sõnastamisest

Kohanimede määramisest

Kohanimeregister ja kohanimekohustus • Kohanimed tuleb registreerida Riiklikus Kohanimeregistris (edaspidi kohanimeregister). Õiguslik alus ja ruumikuju kontrollida! • Kohanimeregistri volitatud töötleja on alates 01. juulist Maa-amet • Kohanimeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on kohanime kohustus järgmistel objektidel: 1) haldusüksus; 2) osavald ja linnaosa; 3) asustusüksus; 4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; (NB! need on väikekohad ja liikluspinnad!) 5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn; 6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

Samanimelisuse probleem • Liikluspinnal sama nimetuum koos erinevate liigisõnadega samaaegselt käibes olles tekitab probleeme Näiteks kui ühes vallas on kasutusel üheaegselt Kase tee ja Kase tänav, Kaasiku tee ja Kaasiku tänav Probleemne on ka ühe nimetuuma kasutamine väikekoha ja liikluspinna kohta Saku valla näide: Saku alevikus on kasutuses Kalda tänav ja Kalda tee ning Saku vallas, Metsanurme külas on olemas ka Kalda aiandusühistu Soovitame kohalikel omavalitustel tagada üheselt mõistetav aadressisüsteem. Samas vallas ei ole soovitav määrata sama tüvega kohanimesid erinevatele aadressikohtadele.

Liikluspindade ebasoovitav ruumiline paiknemine

Liikluspindade ebasoovitav ruumiline paiknemine 2

Liikluspindade ruumilise paiknemise kohta • Liikluspind peab olema järjest läbitav • Lühikesed harud (kuni 4 maaüksust) on lubatavad kuid pikemad kõrvalharud tuleb nimega eristada • Numberlisandid peavad olema loogilises järjestuses määratavad • Põik on põhitänavast hargnev mitte lahus asuv teelõik • Kui ristmik ei ole otse läbitav siis on otstarbekas ka liikluspinna nimi anda erinev • Samale liikluspinnale ega selle lõigule ei või määrata mitut liikluspinna nime • NB! jälgige teede ruumikujusid ja nimesid ka teeregistris!

Väikekoha kuju

Väikekohtade ruumilise paiknemise kohta • Väikekoht peab koosnema üldjuhul ühest kinnisest polügoonist. • Erandjuhtudel võib koosneda ka mitmest lahustükist (näiteks kui tee läheb läbi) • Kindlasti tuleb vältida mitmetest pisikestest tükkidest koosnevate või nö auguliste väikekohtade moodustamisest. • Väikekohta ei ole üldjuhul otstarbekas moodustada kui on võimalik kasutusse võtta liikluspindade järgne adresseerimine. • Üle 100 maaüksuse korral soovitame liikluspindade järgset adresseerimist.

Liigisõna määramise eripärad • Teeseaduse § 6 tähenduses: Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. • Aadressisüsteemi ja kohanime määramisel liigisõna piiranguid kehtestatud ei ole. • Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (näiteks Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav. • Omavalitsus siiski otsustab ise, milliseid liigisõnu kuskil on otstarbekas kasutada.

Liikluspinna nime määramise ohud omavalitsuste piiril Vältida tuleb lähestikku asuvate hoonete ja maaüksuste korral ühesuguste lähiaadresside määramist !

I etapp: Kohanimede korrastamine • Võtta kohanimeregistrist väljavõte kohanimede kohta ja kontrollida: – kas on olemas kehtestamise õigusakt – kas on olemas ruumikuju • Võtta katastri andmed (ftp server – kasutusõigusi annab Katastriteabe osakond Priit Kuus tel. 6750843). • Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine – kas on vaja aadressikoht kehtestada?

Numereerimisest Euroopa traditsioonis antakse liikluspinna järgi adresseerides ühele pool teed paaritu- ja teisel pool teed paarisarvulised numberlisandid, väikekoha puhul võib numereerida järjest

I etapp mida teha • Haldusmenetluse läbiviimine – Väikekohtadele nimede määramine – Liikluspindade nimede määramine – Samaaegselt on otstarbekas viia läbi haldusmenetlus ka katastriüksuste ja hoonete aadresside määramiseks (muutmiseks)

I etapp: kuhu mida esitada Kohanimeregistrile tuleb esitada väikekohtadele ja liikluspindade nimede määramise õigusaktid! • Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid kohanimeregister@siseministeerium. ee • See meiliaadress on suunatud nii Maa-ametile kui ka Siseministeeriumile! • Andmed registreeritakse Kohanimeregistris Õigusaktid peavad olema korrektselt vormistatud koos vastavate allkirjade ja pitsatitega! Skeemid lisatud!

Katastriüksuste aadressimuudatused • Katastriüksuste koha-aadresside (sealhulgas KÜ nimede) määramise õigusaktid esitatakse koos kandeavaldusega maakatastrile! Skeeme lisada ei ole vaja. • Seega meiliaadressil: kohanimeregister@siseministeerium. ee ei ole vaja saata katastriüksuste ega hoonete kohaaadresside määramise ega muutmise õigusakte vaid liikluspindade ja väikekohtade kohanimede määramise õigusaktid!

Levinud vead kohanime kohta 1 • Kohanimi peab olema üldjuhul eestikeelne ja omastavas käändes, (näiteks ei vasta nõuetele: Proletarskaja tänav; Büko AÜ; Kirss AÜ; Tipi A-1 AÜ; Silikaat; Heitvetepuhastusjaam tänav) • Kasutuses on paralleelselt erinevad liigisõnad ühe kohanimeobjekti kohta (näiteks tee ja tänav) • Liikluspindade ja väikekohtade kohanimedes ei ole otstarbekas korrata linna, linnaosa ega küla nime (näiteks: AÜ Kohtla-Järve Tabori; Türisalu 2 AÜ) • Kohanimed peavad üldjuhul olema üheosalised (nõuetele ei vasta näiteks: Meie Aed AÜ; Romantik Käva AÜ; Maa Sool AÜ; Tagaoja Vigvam AÜ) või hargtäiend peab olema sidekriipsuga ühendatud • Kohanimes ei või olla numbreid ega lühendeid (nõuetele ei vasta näiteks: Trelli I AÜ; Linna-2 AÜ; Keemik-3 AÜ; Tammiku I põik; EKE; Niidu AD) – Nummerdatud tänavad tuleks võimalusel ümber nimetada ja juurde neid nimetada ei või (näiteks: 1. Paemurru tänav ja 4. Roheline tänav)

Levinud vead kohanime kohta 2 • Alati ei ole üheselt selge kas on pühendusnimi? Näiteks Narvas: Koidula tänav, Akadeemik Maslovi tänav, Puškini tänav, Lavretsovi tänav, Weizenbergi tänav, Juhhanovi tänav; Sillamäel: Gagarini, Gorki tänav, Majakovsk, Nekrassovii; Vaivaras: Buschi tee, Katsnovi tee – Pühendusnimedes peab ka eesnimi (-nimed) olema välja kirjutatud • Liigisõna peab olema väikese tähega (mitte Pikse Põik vaid Pikse põik) • Tuleb vältida eksitavat sarnasust (Näiteks Kohtla-Järvel: Roheline tänav on Järve linnaosas, lisaks on veel kasutuses Sirgala Roheline tänav Järve linnaosas ja Viivikonnas on ka Roheline tänav • Aadressisüsteem peab olema loogiliselt ja lihtsalt üles ehitatud. Väikekohtade (näiteks aiandusühistute) korral võib kaaluda näiteks väikekoha nimest loobumist ja liikluspindade järgsele adresseerimisele üle minekut

Koha-aadresside määramisest

II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • Maaüksuste koha-aadresside veelkordne kontroll ja vajadusel kohaaadresside muutmine NB! haldusmenetluse läbiviimine! • Mitme asustusüksuse nime kõrvaldamine • Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine maaüksuste aadressidesse • Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid, sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne) • Keelatud lühendite, sidesõnade ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, krunt, nr. , maatükk, kinnistu, ja, ning jne) • Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale koos kandeavaldusega. Suurema hulga aadresside korral võib vormistada ka tabelkujul – KÜ tunnus - vana koha-aadress uus koha-aadress.

Kohanimenõukogu soovitused: http: //www. eki. ee/knn/

25. 02. 1995. a. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni pöördumine kohalike omavalitsuste poole • oht, et ametlikult kinnistatakse eesti õigekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid • ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid – pühendusnimed pannakse peale inimese surma • aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud muukeelsed nimed vähemusrahvuste põlistel asualadel on lubatud

Eesti vähemuskeeled • Rootsi asustusala – Ruhnu, – Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Osmussaar, – Pakri saared, – Vihterpalu, – Naissaar

Vene asustusala: Peipsi põhjarannik (Vasknarvast Alajõeni), läänerannik (Mustvee, Kasepää vald, Kallaste, Peipsiääre vald, Piirissaar), edelarannik (Beresje)

Numereerimist tuleb vältida • Maaüksuste nimed võib panna kas lähedaste loodusobjektide järgi või kasutada vana üksuse nime mõne täiendiga (Uue-, Vastse- vms) või teisendada teda muul viisil (nt Kerba talu lisatalu, mis metsa veeres, võib kanda nime Kerbametsa jne). – Vaadake ADS rakendusest ajaloolisi kaarte! • Võib ka panna täiesti uue kohanimeilmelise nime. • Igal juhul välditagu aga talunimede nummerdamist ("Põllu 1", "Põllu 2" jts). NB! Kavas on teha kohanimeseaduse muudatus millega tuuakse sisse uus regulatsioon katastriüksuste kohanimede nõuetesse

Kohanime mittevajavad maaüksused • Kui kohanimenõue maaüksustele kehtestatakse, siis eristatakse need üksused, mis kohanime ei vaja

Kohanime mittevajavad maaüksused 2

Vana kirjaviis • Vanas kirjaviisis nimesid tuleb parandada kohapealse häälduse kohaselt. • Näiteid: "Sabbariko" -> Sabariko ~ Sabariku; "Nottisauna" -> Notisauna; "Niggula" -> Nigula; "Otti" -> Oti; "Pedikarle" -> Peedikaarle;

Eestikeelsed talunimed on kõik omastavakujulised • Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas käändes ("Niglas" -> Niglase; "Sepasaun" -> Sepasauna; "Põllunurk" -> Põllunurga). • Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede üldtarvitatavale omastavale käändele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, Pärtle, Hindreki, Andrekse, võib parandada, kui nad ei hääldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, Pärtli, Hindreku, Andrese).

Kokku- ja lahkukirjutamine • Mitmesõnalised nimed soovitatav kokku kirjutada: "Küüni. Saare" -> Küünisaare; "Vabadiko Pealse" -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse; • Sidekriipsu kasutamine on põhjendatud juhul, kui lähestikku on mitu ühenimelist talu ja teistele peale ühe on lisatud hargtäiend, nt Lepiku, Mäe-Lepiku, Oru-Lepiku; • Kui selline eristav tunnus on lisatud kõigile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt Jürilepiku, Mäelepiku, Orulepiku; • Kui eesnimi liitub liitsõnale või liitmoodustisele eesnimest ja üldsõnast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu järel kirjutada suure algustähega, nt Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Pärtsima-Peetri, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli. • Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid http: //www. eki. ee/knn/knqigek. htm).

Koha-aadressid, mis ei vasta õigusaktide nõuetele

Rooma numbrid, sidekriipsud, suured tähed • Rooma numbrid, sidekriipsud mis ei tähista korterit, suured tähed jne Näiteks (registreeritud enne ADS määrust, vajavad muutmist): Kalda II A, Tõru-1, Kalda 2 A; Heli 14 A; Kerre-4, Metsa A 37; Haabsaare-65; Kase A 58, Ohestu I/1; Ohestu-II/2; Apteegi tn 1 A, Elbi 3; Heli 14 A; Ööpiku A-84 • Sidekriips on kas hargtäiendi eristaja või korteri numbri eristaja (erandid tehniliste obj. ). • Sidekriipsude kasutamine ridaelamubokside puhul, mis asuvad erinevatel maaüksustel, ei ole ADS määrusega kooskõlas

Mõned näited 2008 -ndast aastast Sellised katastriüksuste nimed ei ole seadusandlusega kooskõlas: Lille tänava lõik L 1/1; Imavere-Karksi-Nuia mnt T-49; Rahu tn 38 e; T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maaüksus 9 a; Vanemuise tänav 35 T; EKE tare 13; SF Kuivati, Riia maantee T II; Merekooli III; Kalajärve II liivakarjääri; 71 Rõngu-Otepää-Kanepi mnt XXX; Jofe

Omastav kääne maaüksuse nimes KÜ nimi peab olema omastavas käändes, erandina on lubatud (keelereeglite alusel lausa soovitatud) nimetavasse käändesse panna ainult objekti liiki märkiv sõna Näiteks ei vasta nõuetele: • Tulevik 1 • Luiga Endrik; Luiga Kaarel

Unikaalaadressi nõue • Tiheasustuses ei või määrata mitmele maaüksusele samasugust aadressi

Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad

Ebasoovitavate lähiaadresside näiteid: • • Katase küla 45 - KÜ nimi sisaldab küla liigisõna see on eksitava info tekitamine, selline lähiaadress ei ole korrektne Koonga vald, Tarva küla, Tarva 2 – KÜ nimes ei ole soovitav korrata küla nime. Soovitavalt võiks kaaluda näiteks hargtäiendite kasutamist Väike. Tarva, Suur-Tarva või liitsõnu Tarvaotsa, Tarvamäe jmt. Metsa tänava tee – Metsa tänava tee põik – piisab ühest liigisõnast Pikamäe lauda – liigisõna on soovitav kirjutada nimetavas käändes

Liigisõna käände kohta • ADS määruse § 6 lõige 4 kohaselt: Maaüksuse nimi peab olema omastavas käändes (näiteks Niidu, Ülase, Kuke talu), välja arvatud maatüki või sellel paikneva objekti liiki märkiv liigisõna (näiteks alajaam, sadam, mets, park, tänav vms). • Liigisõna nimetavas käändes esitamist peetakse heaks kohanimetavaks. • Lisaks tuleb lähtuda ka eesti kirjakeele üldreeglitest ning vahet teha liigisõnadel, mis märgivad maa-ala või maaüksuse sünonüümi ja neil mis märgivad mingeid muid objekte mis asuvad sellel maaüksusel (näiteks laut, alajaam jne).

Liigisõna käände kohta veel • Objekti liiki märkiv sõna saaks eesti keele reeglite järgi tinglikult olla omastavas käändes üksnes juhul kui ta ei märgi maa-ala ega mingit maaüksuse sünonüümi. • Eesti keele reeglitest tulenevalt võib omastavat käänet kasutada näiteks hoonet märkivate liigisõnade korral (näiteks Raja lauda) kuid mitte maaüksust või maa-ala märkivate sõnade korral (näiteks Raja mets). • Samas märgime, et liigisõnade omastavas käändes esitamine on sama ebaotstarbekas, kui kirjutada näiteks peatuse sildile "Kunstiülikooli". • Kui maaüksuse nimeks ongi mõni liigisõnana tuntud sõna: Metsa, Põllu, Lahe, Soo jne. Neil juhtudel lähtutakse ikka arusaamast, et tegu on nimega, st kasutatakse suurt tähte ja nime vorm on omastav (sest liigisõna "maaüksus" vms on juurdemõeldav).

Liigisõna suure või väikese tähega • Seega kui nimele lisatakse liigisõna, siis tuleb see eesti õigekirjareeglite kohasel kirjutada väikese tähega. Seda nõuab ka kohanimeseadus (seega „Oru alajaam“ mitte „Oru Alajaam“). • Kuna maaüksusel paikneva ehitise kasutusotstarve ajas muutub, siis soovitame ühte järgmistest: – muuta maaüksuse nime vastavalt objekti uuele kasutusotstarbele (funktsioonile) - seda juhul kui kasutusotstarve on tõenäoliselt pikemat aega püsiv. – määrata maaüksusele nimi, milles ei tooda välja objekti kasutusotstarvet - seda juhul kui funktsioon on pigem ajutist laadi või kipub tihti muutuma.

Levinud vead KÜ-de koha-aadressides 1 • Ei ole eestikeelne sõna • Ei ole omastavas käändes • Krunt, maaüksus, maatükk ja nr on maaüksuse nimes parasiitsõnad, neist peaks loobuma • Paralleelaadressi eraldaja on topeltkaldkriips // • Vaja otsustada kas on ikka paralleelaadressi vaja • KÜ-del peab olema tänava nime ja väikekoha nime korral aadressis ka liigisõna või selle lühend • Kontrollida miks on nummerdatud? Kas on tegu väikekoha või liikluspinnaga, kui ei ole siis tuleb kaaluda numbritest loobumist • Rooma number ja sidekriips KÜ aadressis on keelatud

Levinud vead KÜ-de aadressides 2 • Pikad ja lohisevad nimed ei ole korrektsed (Näiteks tuleks kaaluda ümbernimetamist: Sompa kaevanduse tööstusterritoorium, AÜ Kohtla-Järve Tabori 25 krunt nr 25, AS Eesti Põlevkivi Ehitus tootmisterritoorium; Tammiku Kaevandus - Ahtme mnt. Vaheline Raudtee; Kaevuri tn siibrite ehitis nr 6, kraan nr 8, Autode tasuline parkla // Sinivoore tn 16) • Liigisõna peab olema soovitavalt nimetavas käändes väikese tähega ja ilma sidekriipsuta (Näiteks tuleks kaaluda ümber nimetada: Viivikonna metsa; Ahtme Jaama) • Suurtähed ei ole tähtlisandis lubatud (Jaama tn 12 A – peab olema Jaama tn 12 a – võib muuta üldkorraldusega) • Lühendid ei ole lubatud (Näiteks tähtlühend OÜ, AD, AS ei ole lubatud)

Levinud vead KÜ-de aadressides 3 • Kaldkriipsude kasutus on vaja üle vaadata (kas tähendab paralleelaadressi või midagi muud näiteks: Ranna tn 14 // 14/1 (Sillamäel); Sõtke tn 2/17; Tallinna mnt 3/13 ) • Liigisõna kirjutatakse nimetuuma järgi (seega mitte GÜ Sõpruse vaid Sõpruse GÜ) • Lähiaadressis tuleb hoiduda liigisõnade eksitavast kasutamisest (näiteks: Sundja küla 2; Äkkeküla 1) • Tiheasustusaladel ei või olla mitut sama kohaaadressiga objekti. Näiteks aadress: Ida-Viru maakond, Kiviõli linn, Kalju tn 3 on antud kahele erinevale katastriüksusele • Tiheasustusaladel ei tohi lähiaadress puududa (Sillamäe linn 73501: 009: 0060)

LISA • Ebasoovitav on määrata katastriüksustele ja teedele nimesid, mis viitavad konfidentsiaalsele infole: – Konnakotka – Tedre – Kuldkäokinga – Laskemoonalao – Varulennuvälja tee • Numbrit ei panda liigisõna ette: – Kukruse 2 karjäär

Levinud vead KÜ-de aadressides 4 • Sidekriipsu ei või erilisandis olla (näiteks Kiviõli - Maidla T 13124 – I) sest see tähendab korteri eraldajat • Tähtlisand üksi (ilma numbrita) ei ole lubatud (näiteks ei vasta nõuetele: Sadam-Raudtee A) • Kontrollida tuleks ebaloogiliselt suure numbriga lähiaadresse, kas on ikka õieti määratud. (näiteks kui teisi nii suure numbriga kohaaadresse lähikonnas ei ole - Sadovodovi tn 703 a) • Numbri ees on nullid ülearused (näiteks: Sillamäe-Družba AÜ 005) • 110 k. V alajaama - tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress • Anatoli kalakasvanduse kalabasseinid - kirjeldav nimi, võib kaaluda lühendamist, tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress • On määratud mitu asustusüksuse (küla) nime ühele maaüksusele (sageli teid teenindavatel ja suurtel metskondade maaüksustel)

Liikluspinda teenindava maaüksuse koha-aadress • Peab sisaldama ametlikku kohanime (nimi peab olema kantud kohanimeregistrisse). • Tänavat teenindavale (transpordimaa) maaüksusele tuleb määrata nimi nõnda, et see ei oleks eksitavalt sarnane tänava ääres olevate kruntide aadressidega. Õige on näiteks: Aia tänav L 5 või Aia tänav T 5 Vale on: Pargi tn 5 ja Pargi tn V maatükk

Liikluspinda teenindava maaüksuse näide

Maanteeameti juhend riigiteid teenindavate maaüksuste kohta 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kehtib nõue, et liikluspinda teenindava katastriüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna nime täiskujul (näiteks: Türi-Pärnu maantee) Nime ette ja järgi võib lisada tähtlisandeid ja numberlisandeid. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid ega lühendeid. Liigisõnale (tee, maantee jne) ei või vahetult järgneda number. Üheosalise nimega teenimede korral võib juhtuda, et kohalik omavalitsus võtab selle nime kasutusele aadressikoha nimena ja sel juhul laieneb unikaalaadressi nõue selliseid teenindavatele katastriüksustele (tekib vajadus lisada katastriüksuse nimesse näiteks "lõik 1") Unikaalsusnõue laieneb ainult sellistele teelõikudele, mida kasutatakse aadressikohana ja ülejäänud tee ulatuses võivad katastriüksuste nimed korduda. Juhendmaterjale saab Maa-ameti kodulehelt (s. h. nii maanteede kui ka raudteede kohta) aadressiandmete valdkonna alt.

III etapp: hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine • Sidekriipsude ja kaldkriipsude ja teiste sümbolite kasutamise kontroll • Omavalitus peab viima kooskõlla maaüksuste ja hoonete koha-aadressid • Unikaalsusnõude kontroll • Kanded teeb omavalitsus Ehitisregistrisse ise • Rahvastikuregistris ja Äriregistris tuleb andmed viia kooskõlla määratud koha-aadressidega • Eesti Post’il ja teistel suurtarbijatel on võimalik infot saada ADS-i haldussüsteemi kaudu – seega kaob tulevikus dubleeriva teavituse vajadus

Hoone aadress • Hoone aadress koosneb samadest komponentidest mis maaüksuse aadress, millele lisatakse vajadusel erilisand. • Hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema omavahel vastavuses. Nt: Maaüksuse koha-aadress on Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15 ja kui sellel maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone, siis peab ka selle hoone aadress olema sama: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15. • Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis. Nt: Kaks hoonet lähiaadressidega Roheline tn 1 ja Pikk tn 3 asuvad ühisel maaüksusel. Kõnealune maaüksus asub Pika tänava ja Rohelise tänava nurgal. Selle maaüksuse lähiaadress peab sisaldama mõlemaid temal asuvate hoonete lähiaadresse: Roheline tn 1 // Pikk tn 3

Kaks hoonet tänavanurgal ja üks hoone maaüksusel Hoone tuleb adresseerida selle liikluspinna järgi millelt on talle ligipääs

Hoone aadressist veel • Ühe unikaalaadressi nõudva hoone korral peavad olema maaüksuse ja hoone aadressid võrdsed • Mitme hoone korral lisandub hoone lisandnumber (erilisand), mis eraldatakse kaldkriipsuga. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 3 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 3/1, Mäe tn 3/2, Mäe tn 3/3 NB! edaspidi on soovitav tähtlisandeid samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks vältida! Seega ei ole soovitav kasutada: Tööstuse tn 5/a, Tööstuse tn 5/b, Tööstuse tn 5/c • Mitme hoone korral võib samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks kasutada ka eraldi põhinumbrit. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 6 // 8 // 10 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 6, Mäe tn 8 ja Mäe tn 10 Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 5 // 7 ja sellel asub paarismaja, siis ühe paarismaja osa lähiaadress on Mäe tn 5 ja teise osa lähiaadress on Mäe tn 7.

Mitu hoonet ühel maaüksusel

Mitu unikaalaadressi vajavat hoonet ühel maaüksusel hajaasustuses

Mitu unikaalaadressi vajavat hoonet ühel maaüksusel hajaasustuses

Hooneosa koha-aadress • Hooneosa aadress koosneb samadest osadest mis maaüksuse aadress ja hoone aadress, millele lisatakse numberlisand. Näiteks: Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Lai tn 12 -21. NB! edaspidi on tähtlisandid ja nimed korterite eristamiseks keelatud! Näiteks ei või edaspidi korteri aadressiks määrata Pargi tn 56 -12 a Selle asemel soovitame kasutada Pargi tn 5612/1 • Hajaasustuses võib korteri number järgneda vahetult maaüksuse nimele. Näiteks kui maaüksuse nimi on Sireli ja sellel asub korterelamu, siis korterite numbrid lisatakse maaüksuse nimele: Sireli-1; Sireli-2 jne… • Ka ridaelamu boks on hoone osa.

Ridaelamu jt. liithoonete näited • • Varem kasutati paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži bokside eristamiseks nii sidekriipse kui ka kaldkriipse Edaspidi on eristatud: ü ü Kui ridaelamu asub tervikuna ühel maaüksusel, siis võib boksi numbri eraldajana kasutada sidekriipsu analoogselt korteri eristajaga (nt Pärna tn 12 -1; Pärna tn 12 -2 jne) Kui ridaelamu boksid jaotatakse eraldi maaüksustele, siis tuleb ka aadressid määrata vastavalt määrusele kaldkriipsuga (nt Pärna tn 12/3) Samuti võib eraldi maaüksustel asuvad ridaelamu boksid nummerdada (nt Pärna tn 12 aadressi asemel tekib igale boksile oma aadress: Pärna tn 12 a, Pärna tn 12 b, Pärna tn 12 c jne või ka Pärna tn 12, Pärna tn 14, Pärna tn 16 Koha-aadressidesse ei lisata sõnu nagu “krunt”, “nr”, “number” jne. Näiteks ei ole õige määrata lähiaadressiks “Laeva tn 24 garaaž nr 5”, vaid lubatud variant on: Laeva tn 24/5

Ridaelamu näide Ridaelamu ühel maaüksusel Ridaelamu erinevatel maaüksusel

Õigusaktide sõnastamisest

Kohanime kehtestamisest • Soovitusi saab Maa-ameti kodulehelt • Juhinduda tuleb Kohanimeseadusest ja selle alamaktidest • Liikluspindade nimede korral tuleb jälgida ka teeregistris olevat tee nimetust ja ruumikuju • Kohanimi ja koha-aadress peab: – – viima kohale olema optimaalse pikkusega vastama kultuuri- ning keeletavadele olema loogilise terviksüsteemi osa • Protsess peab vastama heale haldustavale

Koha-aadressi määramise korralduse motiveeriv osa võib sisaldada näiteks järgmisi viiteid: • • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 3 KOKS sätestab: Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Viidata võib lisaks ka Aadressisüsteemi kehtestamise määrus NB! Aadressisüsteem mitte aadress-süsteem Omavalitsuse oma koha-aadresside määramise kord juhul kui see on olemas Omaniku avaldus koha-aadressi määramiseks

Sisu osas mõned näpunäited: • Tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Rebase alevis alljärgnevatel tingimustel: Lähiaadress: Pindala: Sihtotstarve: Kriimsilma tee 30 922 m 2 elamumaa 0010 (EE) • Erastatav maaüksus SÜ Mustjõe 17 Vaivara vallas, Auvere külas – vale järjekord ja komasid ei ole • Pidada võimalikuks Lohe vallas, Koopa külas asuva vaba metsamaa nr 123 erastamist: Lähiaadress: Printsessi

Keelenõuded • • Õigusakti kirjutamisel peab pöörama tähelepanu ka tabulatsioonide ja tühikute kasutamisele, suur- ja väiketähtedele, kokku- ja lahku kirjutamisele (Keeleseadus kehtib ka kohalikele omavalitsustele ). TRÜKITÄHTEDE KASUTAMINE ÕIGUSAKTI SISUS EI OLE KORREKTNE ! Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist. Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9 -12 ja 13 -17 telefonil 631 3731

Korraldustest veel • Katastriüksuste koha-aadresside muutmisel palume ära märkida katastritunnus ja üksusele määratav uus koha-aadress • Koha-aadressi määramisel ei tohi ära unustada ka asustusüksuse (küla) nime määramist (juhul kui omavalitsus jaotub asustusüksusteks) • Katastriüksuste jagamisel tuleb lisaks jagamisega nõustumisele määrata tekkivatele katastriüksustele ka koha-aadressid

Kui omanik pole nõus koha-aadressi muutmisega • Tuleb järgida haldusmenetluse seaduses sätestatut • Anda inimestele aega harjuda • Kohalik omavalitsus on otsustaja • Koha-aadress peab viima kohale

ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus

Maa-ameti Geoportaal (http: //xgis. maaamet. ee/) avaneb Maa-ameti kodulehelt (www. maaamet. ee) Geoportaalis saab avada näiteks Aadressiandmete rakenduse, Kohanimeregistri avaliku teenuse, Maainfo teenuse ja palju teisi rakendusi

Aadressiandmete rakendus ja KNR Aadressiandmete rakendus, Kohanimeregistri avalik teenus

Valides kohanimeregistri avaliku teenuse, avaneb järgmine aken:

Andmeid saab eksportida

Aadressiandmete rakenduse ja Maainfo teenuse abil saab teha ruumilisi aadressiotsinguid

Trükised Saab mõõta vahemaid ja valida joone värvi Pildi saab koos mõõtjoontega välja trükkida ADS kaardirakenduses saab teha kohanime kehtestamise otsusele juurde mõõtkavalise skeemi Trükisel saab muuta pealkirja

Aadressandmete büroo Maa-ametis Tegeleb aadressiandmetega Lisainfo: www. maaamet. ee tegevusvaldkonnad/aadressandmed Ja kohanimeregistriga: Lisainfo: www. maaamet. ee tegevusvaldkonnad/kohanimeregister Riikliku kohanimeregistri avalik teenus on kättesaadav järgmisel aadressil: http: //xgis. maaamet. ee/knravalik/ kohanimeregister@siseministeerium. ee, Kontakttelefon: 6650642

TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Mall Kivisalu mall. kivisalu@maaamet. ee tel 6750852 juhataja kt Aadressandmete büroo Katastriteabe osakond Maa-amet Hästi määratud koha-aadress viib kohale!!!