AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Mall Kivisalu Maaamet Detsember 2008

AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Mall Kivisalu Maa-amet Detsember 2008

Ettekande sisu • • • Aadressiandmete süsteemist Seadusandlusest Koha-aadresside korrastamise etappide kohta praktilised küsimused ja näited – – – • Kohanimede määramisest Koha-aadresside määramisest Koha aadressid mis ei vasta nõuetele Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad Korralduste sõnastamisest ADS-i avaliku rakenduse tutvustus Koha-aadress peab viima kohale !!!

Aadressiandmete süsteemist

Ehitisregister on liidestunud • • • Andmed on migreeritud 29. -ndal augustil ADS-i anti üle hoonete ja korterite andmed Rajatisi ja rajatiste osi veel ei ole Kokku oli umbes 800 000 uut objekti Tänaseks on käivitatud ka andmevahetus EHR-iga

Hetkel ADS-is (nov. 2008) • Hetkel on ADS-is umbes 1 605 000 objekti • Umbes 994 000 kehtivat aadressi sh 5650 normaliseerimata aadressi. • Tühistatud aadresse (võivad esineda ka kehtivate objektide küljes) on 74 000 (näiteks kui tänava nimi muutub kehtetuks aga katastriüksuse koha-aadressi ei muudeta siis omab see üksus sisuliselt kehtetut aadressi)

ADS-i kohta infot saab Maaameti kodulehelt • Link ADS-i teemale Maa-ameti kodulehel (http: //www. maaamet. ee/index. php? lang_id=1&page_id=471&menu_id=29) • Link KOV-idele tehtud ettekandele (http: //www. maaamet. ee/docs/ADSTR_KIjun 2008. ppt) • Link KNR-i teemale Maa-ameti kodulehel (http: //www. maaamet. ee/index. php? lang_id=1&page_id=505&menu_id=29)

Seadusandlusest

Õigusakte • KEELESEADUS Vastu võetud 21. 02. 1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1. 04. 1995. § 1. Eesti keele staatus (1) Eesti riigikeel on eesti keel. (2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. • Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 • KOHANIMESEADUS Vastu võetud 5. 11. 2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485), jõustumise aeg 1. 07. 2004. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226 • Pühendusnimede määramise kord Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 227

KNS § 9. Kohanime keelsus (1) Eesti kohanimed on eestikeelsed. (2) Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. Vältimaks põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatut muutmist, tuleb erandit tehes arvestada, millise keele kõnelejad elasid asjaomases kohas 1939. aasta 27. septembri seisuga. (4) Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargtäiendid samased Eestis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime «Eesti» ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.

Eestikeelsuse kindlakstegemine • § 1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted – (1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju. – (2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele. – (3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses nimetuuma kohta sätestatut. – (4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse tähenduses eesti keele tervikusse. • Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist. • Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9 -12 ja 13 -17 telefonil 631 3731

Aadressiandmed • ADS määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. • Maaüksused on aadressiobjektid, sest nad on maaga seotud objektid ja nende asukohta kirjeldatakse koha-aadressiga. • Tulenevalt eeltoodust ei saagi maaüksuste puhul vastandada koha-aadressi ja asukohaandmeid omavahel. • Seega peavad maaüksuste asukohaandmed (aadressiandmed) vastama ADS määruses toodud nõuetele. • Kuna üheski teises seadusandlikus aktis peale ADS määruse ei ole otseselt sätestatud mida mõeldakse asukoha andmete all, siis on see ainuke õigusakt, millest saab juhinduda.

ADS määruse rakendussätted § 18 • (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §dega 5– 11. • (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

ADS määruse rakendussätted 2 • (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse kohaaadressi määraja poolt vastavusse §-des 5– 11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

ADS määruse rakendussätted 3 • (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5– 11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

Milleks korrastada aadressiandmeid?

Koha-aadresside korrastamine • I etapp: Kohanimede korrastamine Palume omavalitsustel kohanimed (sealhulgas aadressikohad) üle kontrollida. • II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • III etapp: Hoonete ja hooneosade kohaaadresside korrastamine

Andmekäive

Praktilised küsimused ja näited – Kohanimede määramisest – Koha-aadresside määramisest – Koha aadressid mis ei vasta nõuetele – Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad – Korralduste sõnastamisest

Kohanimede määramisest

Kohanimeregister ja kohanimekohustus • Kohanimed tuleb registreerida Riiklikus Kohanimeregistris (edaspidi kohanimeregister) • Kohanimeregistri volitatud töötleja on kuni 30. juunini 2008. a. Eesti Kaardikeskus AS ja alates 01. juulist Maa-amet • Kohanimeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on kohanime kohustus järgmistel objektidel: 1) haldusüksus; 2) osavald ja linnaosa; 3) asustusüksus; 4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; (NB! need on väikekohad ja liikluspinnad!) 5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn; 6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

Samanimelisuse probleem • Liikluspinnal sama nimetuum koos erinevate liigisõnadega samaaegselt käibes olles tekitab probleeme Vasalemma valla näide: kasutusel üheaegselt Jaama tee ja Jaama tänav, Ranna tee ja Ranna tänav • Probleemne on ka ühe nimetuuma kasutamine väikekoha ja liikluspinna kohta Saku valla näide: Saku alevikus on kasutuses Kalda tänav ja Kalda tee ning Saku vallas, Metsanurme külas on olemas ka Kalda aiandusühistu Soovitame kohalikel omavalitustel tagada üheselt mõistetav aadressisüsteem

Liigisõna määramise eripärad • Teeseaduse tähenduses: § 6. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. • Aadressisüsteemi ja kohanime määramisel liigisõna piiranguid kehtestatud ei ole. • Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (näiteks Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav. • Omavalitsus siiski otsustab ise, milliseid liigisõnu kuskil on otstarbekas kasutada.

I etapp: Kohanimede korrastamine • Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine – kas on vaja aadressikoht kehtestada? • Haldusmenetluse läbiviimine • Väikekohtadele nimede määramine • Liikluspindade nimede määramine • Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid • Andmed registreeritakse Kohanimeregistris

Võrdleme arve Linnaosad Kohtla-Järve linn LP-d KNRLP-d ADS-is is 6 170 378 (617) VK-d ADS-is 157 11 317 52 1 Narva linn Narva-Jõesuu linn 45 44 Pärnu linn 342 320 Rakvere linn 224 217 Sillamäe linn 42 26 Tartu linn 469 440 Tõrva linn 79 78 Vaivara vald 52 44 (126) 3 13

Levinud vead kohanime kohta 1 • Kohanimi peab olema üldjuhul eestikeelne ja omastavas käändes (näiteks ei vasta nõuetele: Mitšurinets AÜ, Proletarskaja tänav, Primorski tee ) • Peab võrdlema ka liigisõnad üle – kas on tee või tänav? • Liikluspindade ja väikekohtade kohanimedes ei ole otstarbekas korrata linna, linnaosa ega küla nime (näiteks: AÜ Kohtla-Järve Tabori) • Kohanimed peavad olema kas üheosalised või sidekriipsuga ühendatud, omastavas käändes (nõuetele ei vasta näiteks: Käva Saak AÜ; Romantik Käva AÜ ) • Kohanimes ei või olla numbreid (nõuetele ei vasta näiteks: Keemik-3 AÜ; Tammiku I põik) • Tuleb vältida eksitavat sarnasust (Näiteks Kohtla-Järvel: Roheline tänav on Järve linnaosas, lisaks on veel kasutuses Sirgala Roheline tänav Järve linnaosas ja Viivikonnas on ka Roheline tänav

Levinud vead kohanime kohta 2 • Aadressisüsteem peab olema loogiliselt ja lihtsalt üles ehitatud. Näiteks Narvas on kasutuses nii väikekohad kui tänavad - võib kaaluda ka väikekohtadest loobumist või ümbernimetamist (nende nimed ei vasta kohanime nõuetele) • Kas on pühendusnimi? Näiteks Narvas: Koidula tänav, Akadeemik Maslovi tänav, Puškini tänav, Lavretsovi tänav, Weizenbergi tänav, Juhhanovi tänav; Sillamäel: Gagarini, Gorki tänav, Majakovsk, Nekrassovii; Vaivaras: Buschi tee, Katsnovi tee – Pühendusnimedes peab ka eesnimi olema välja kirjutatud • Nimi peab olema üldjuhul omastavas käändes (näiteks ei vasta nõuetele Heitvetepuhastusjaam tänav ja Mäealune tee ) • Nummerdatud tänavad tuleks võimalusel ümber nimetada ja juurde neid nimetada ei või (näiteks: 1. Paemurru tänav ja 4. Roheline tänav) • Liigisõna peab olema väikese tähega (mitte Pikse Põik vaid Pikse põik)

Koha-aadresside määramisest

II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • Maaüksuste koha-aadresside veelkordne kontroll ja vajadusel koha-aadresside muutmine • NB! haldusmenetluse läbiviimine! • Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine maaüksuste aadressidesse • Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid, sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, suurtähed jne) • Keelatud lühendite ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, kü, krunt, nr. , maatükk, kinnistu jne) • Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale. Võib ka tabelkujul – vana aadress - uus aadress.

Kohanimenõukogu soovitused: http: //www. eki. ee/knn/

25. 02. 1995 Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni pöördumine kohalike omavalitsuste poole • oht, et ametlikult kinnistatakse eesti õigekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid • aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud muukeelsed nimed vähemusrahvuste põlistel asualadel on lubatud • ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid – pühendusnimed pannakse peale inimese surma

Eesti vähemuskeeled • Rootsi asustusala – Ruhnu, – Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Osmussaar, – Pakri saared, – Vihterpalu, – Naissaar

Vene asustusala: Peipsi põhjarannik (Vasknarvast Alajõeni), läänerannik (Mustvee, Kasepää vald, Kallaste, Peipsiääre vald, Piirissaar), edelarannik (Beresje)

Numereerimist tuleb vältida • Nimed võib panna kas lähedaste loodusobjektide järgi või kasutada vana üksuse nime mõne täiendiga (Uue-, Vastse- vms) või teisendada teda muul viisil (nt Kerba talu lisatalu, mis metsa veeres, võib kanda nime Kerbametsa jne). • Võib ka panna täiesti uue kohanimeilmelise nime. • Igal juhul välditagu aga talunimede nummerdamist ("Põllu 1", "Põllu 2" jts). NB! Kavas on teha kohanimeseaduse muudatus millega tuuakse sisse uus regulatsioon katastriüksuste kohanimede nõuetesse

Vana kirjaviis • Vanas kirjaviisis nimesid tuleb parandada kohapealse häälduse kohaselt. • Näiteid: "Sabbariko" -> Sabariko ~ Sabariku; "Nottisauna" -> Notisauna; "Niggula" -> Nigula; "Otti" -> Oti; "Pedikarle" -> Peedikaarle;

Eestikeelsed talunimed on kõik omastavakujulised • Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas käändes ("Niglas" -> Niglase; "Sepasaun" -> Sepasauna; "Põllunurk" -> Põllunurga). • Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede üldtarvitatavale omastavale käändele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, Pärtle, Hindreki, Andrekse, võib parandada, kui nad ei hääldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, Pärtli, Hindreku, Andrese).

Suur ja väike algustäht • Nime tuum kirjutatakse suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), objekti liigisõna kirjutatakse väikese tähega: – Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed • Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: – Suur-Aguli tänav

Kokku- ja lahkukirjutamine • mitmesõnalised nimed soovitatav kokku kirjutada: "Küüni-Saare" -> Küünisaare; "Vabadiko Pealse" -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse; • Sidekriipsu kasutamine on põhjendatud juhul, kui lähestikku on mitu ühenimelist talu ja teistele peale ühe on lisatud hargtäiend, nt Lepiku, Mäe-Lepiku, Oru. Lepiku; • Kui selline eristav tunnus on lisatud kõigile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt Jürilepiku, Mäelepiku, Orulepiku; • Kui eesnimi liitub liitsõnale või liitmoodustisele eesnimest ja üldsõnast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu järel kirjutada suure algustähega, nt Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Pärtsima-Peetri, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli.

Kokku- ja lahkukirjutamisest veel • Ausambapark - kirjutada reeglite järgi kokku (vt Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid http: //www. eki. ee/knn/knqigek. htm). • Raudmehepark - sama reegli põhjal kirjutada kokku (kui ei ole tegu isikunimega Raudmees) • Laulupeosalu - kirjutada kokku. • Vihmatammik- kirjutada kokku, kui nimi on pandud vihma (ilmastikunähtuse) järgi. Kui aga näiteks oleks Vihma talunimi vm kohanimi sealkandis, siis kirjutada lahku kui sekundaarnimi. • Nende parandamise aluseks on kohanimeseaduse § 10 lg 3.

Koha-aadressid mis ei vasta õigusaktide nõuetele

Rooma numbrid, sidekriipsud, suured tähed • rooma nr-d, sidekriipsud mis ei tähista korterit, suured tähed jne Näiteks (registreeritud enne ADS määrust, vajavad muutmist): Kalda II A, Tõru-1, Kalda 2 A; Heli 14 A; Kerre-4, Metsa A 37; Haabsaare-65; Kase A 58, Ohestu I/1; Ohestu-II/2; Apteegi tn 1 A, Elbi 3; Heli 14 A; Ööpiku A-84 • Sidekriipsude kasutamine ridaelamubokside puhul, mis asuvad erinevatel maaüksustel, ei ole ADS määrusega kooskõlas

Mõned näited 2008 -ndast aastast Sellised katastriüksuste nimed ei ole seadusandlusega kooskõlas: Lille tänava lõik L 1/1; Imavere-Karksi-Nuia mnt T-49; Rahu tn 38 e; T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maaüksus 9 a; Vanemuise tänav 35 T; EKE tare 13; SF Kuivati, Riia maantee T II; Merekooli III; Kalajärve II liivakarjääri; 71 Rõngu-Otepää-Kanepi mnt XXX; Jofe

Omastav kääne maaüksuse nimes KÜ nimi peab olema omastavas käändes, erandina on lubatud (keelereeglite alusel lausa soovitatud) nimetavasse käändesse panna ainult objekti liiki märkiv sõna Näiteks ei vasta nõuetele: • Tulevik 1 • Luiga Endrik; Luiga Kaarel

Liigisõna ärajätmine Kas võib katastriüksuse või hoone lähi-aadressi esitada järgmisel kujul: Pikk 15 (st ilma tänava liigisõnata ja selle lühendita)? Näiteks: Otepääl Tiigipõllu tee ja sinna juurde Tiigipõllu 1, 3, 5 VASTUS: ei või. ADS määrus § 6 lg 3: Maaüksuse lähiaadressi komponendid on: … 2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber … Ja § 7 lg 1: Hoone koha-aadress koosneb maaüksuse kohaaadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja hoone eristamiseks vajalikest erilisanditest. Tähtlisandid määratakse § 11 lõigetes 8 ja 9 toodud nõuete kohaselt.

Maaüksuste lähiaadresside näiteid: • Rahu tn 40 b - liikluspinna nimi ei või sisaldada lühendeid ja ei või olla eksitavalt sarnane kruntide aadressidega • T-11114 Jüri-Vaida - liikluspinna nimi, liigisõna puudub • T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 13. 1 – punkt ei ole lubatud • Aidu ATJ – lühendid ei ole lubatud • 4. ühiselamu – nimeks ei või olla number • Treimani Biopuhasti ja Pumbajaama - liigisõna peab olema väikese tähega, nimetavas käändes, piisab ühest liigisõnast • Aki Metsamaa - liigisõna peab olema väikese tähega ja ilma sidekriipsuta nimetavas käändes

Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad

Ebasoovitavate lähiaadresside näiteid: • • Katase küla 45 - KÜ nimi sisaldab küla liigisõna - see on eksitava info tekitamine, selline lähiaadress ei ole korrektne Koonga vald, Tarva küla, Tarva 2 – KÜ nimes ei ole soovitav korrata küla nime. Soovitavalt võiks kaaluda näiteks hargtäiendite kasutamist Väike-Tarva, Suur-Tarva või liitsõnu Tarvaotsa, Tarvamäe jmt. Metsa tänava tee – Metsa tänava tee põik – piisab ühest liigisõnast Pikamäe lauda – liigisõna on soovitav kirjutada nimetavas käändes

Küsimus nimetava käände kohta Küsimus: Määrasime Võhma LV korraldusega maaüksuse nimeks Linnapark, ehk siis maaüksuse koha-aadressiks oleks: Viljandi maakond, Võhma linn, Linnapark. Kahjuks aga katastribüroost öeldi, et peaks olema Võhma linnapark või Linnapargi. Aadressiandmete määruse § 6 lg 4 järgi peaks nimi olema omastavas käändes, linna nagu oleks omastavas käändes ja park nimetavas või ei tohi linnapark ühe sõnana kirjutada. Vastus: Saime Eesti Keele Instituudist järgmise vastuse: Linnapark on täitsa asjalik nimevariant, ma ei suuda näha siin probleemi. See on kohanimi, nagu parkidel ikka on. Omastavat nõuda ei saa, sest nime lõpus on liigisõna "park". Seega antud juhul võib kasutada nimetavat käänet.

Liigisõna käände kohta • Liigisõna nimetavas käändes esitamist peetakse heaks kohanimetavaks. • See, et liigisõna peab olema nimetavas käändes, on niisugune iseenesestmõistetavus, nagu me otsime sõnu sõnastikust nimetava vormi alt. • ADS määruse § 6 lõige 4 kohaselt: Maaüksuse nimi peab olema omastavas käändes (näiteks Niidu, Ülase, Kuke talu), välja arvatud maatüki või sellel paikneva objekti liiki märkiv liigisõna (näiteks alajaam, sadam, mets, park, tänav vms). • Võime eeltoodud sättest järeldada, et objekti liiki märkiv sõna võib olla ka omastavas käändes. • Samas tuleb siiski lähtuda ka eesti kirjakeele üldreeglitest ning vahet teha liigisõnadel, mis märgivad maa-ala või maaüksuse sünonüümi ja neil mis märgivad mingeid muid objekte mis asuvad sellel maaüksusel (näiteks laut, alajaam jne).

Liigisõna käände kohta veel • Objekti liiki märkiv sõna saaks eesti keele reeglite järgi tinglikult olla omastavas käändes üksnes juhul kui ta ei märgi maa-ala ega mingit maaüksuse sünonüümi. • Eesti keele reeglitest tulenevalt võib omastavat käänet kasutada näiteks hoonet märkivate liigisõnade korral kuid mitte maaüksust või maa-ala märkivate sõnade korral. • Samas märgime, et liigisõnade omastavas käändes esitamine on sama ebaotstarbekas, kui kirjutada näiteks peatuse sildile "Kunstiülikooli".

Liigisõna kohta mõned tähelepanekud veel • Kui maaüksuse nimeks ongi mõni liigisõnana tuntud sõna: Metsa, Põllu, Lahe, Soo jne. Neil juhtudel lähtutakse ikka arusaamast, et tegu on nimega, st kasutatakse suurt tähte ja nime vorm on omastav (sest liigisõna "maaüksus" vms on juurdemõeldav). • Eraldi registrit objekti liikide kohta ei ole, kuid juhinduda saab sellest, et kui tegu on aadressiobjektiga (maaga seotud objektiga) nagu hoone, mets, põld jne, siis selliseid sõnu suure tähega ei kirjutata. • Seega kui nimele lisatakse liigisõna, siis tuleb see eesti õigekirjareeglite kohasel kirjutada väikese tähega. Seda nõuab ka kohanimeseadus (seega „Raja laut“ mitte „Raja Laut“). • Kuna maaüksusel paikneva ehitise funktsioon ajas muutub, siis soovitame kaaluda ka maaüksuse nime muutmist vastavalt objekti funktsioonile. • Samuti on võimalus määrata katastriüksusele nimi, milles ei tooda välja objekti liiki.

Levinud vead KÜ-de aadressides 1 • Ei ole eesti keelne sõna • Ei ole omastavas käändes • Krunt, maaüksus, maatükk ja nr on parasiitsõnad, neist peaks loobuma (näiteks ei ole korrektne: Ahtme metskonna maatükk nr 34) • Vaja otsustada kas on ikka paralleelaadressi vaja? • KÜ-del peab olema tänava nime ja väikekoha nime korral aadressis ka liigisõna või selle lühend • Kontrollida miks on nummerdatud? Kas on tegu väikekoha või liikluspinnaga, kui ei ole siis tuleb kaaluda numbritest loobumist • Rooma number ja sidekriips KÜ aadressis on keelatud

Levinud vead KÜ-de aadressides 2 • Pikad ja lohisevad nimed ei ole korrektsed (Näiteks tuleks kaaluda ümbernimetamist: Sompa kaevanduse tööstusterritoorium, AÜ Kohtla-Järve Tabori 25 krunt nr 25, AS Eesti Põlevkivi Ehitus tootmisterritoorium; Tammiku Kaevandus - Ahtme mnt. Vaheline Raudtee; Kaevuri tn siibrite ehitis nr 6, kraan nr 8, Autode tasuline parkla // Sinivoore tn 16) • Liigisõna peab olema soovitavalt nimetavas käändes väikese tähega ja ilma sidekriipsuta (Näiteks tuleks kaaluda ümber nimetada: Viivikonna metsa; Ahtme Jaama) • Suurtähed ei ole tähtlisandis lubatud (Jaana tn 12 A – peab olema Jaama tn 12 a – võib muuta üldkorraldusega) • Lühendid ei ole lubatud (Näiteks tähtlühend OÜ ei ole lubatud)

Levinud vead KÜ-de aadressides 3 • Kaldkriipsude kasutus on vaja üle vaadata (kas tähendab paralleelaadressi või midagi muud näiteks: Ranna tn 14 // 14/1 (Sillamäel); Sõtke tn 2/17; Tallinna mnt 3/13 ) • Liigisõna kirjutatakse nimetuuma järgi (seega mitte GÜ Sõpruse vaid Sõpruse GÜ) • Lähiaadressis tuleb hoiduda liigisõnade eksitavast kasutamisest (näiteks: Sundja küla 2; Äkkeküla 1) • Lühend pr ei ole lubatud (Näiteks: ei või olla Kangelaste pr vaid peab olema Kangelaste prospekt) • Linnades ei tohi lähiaadress puududa (Sillamäe linn 73501: 009: 0060)

Levinud vead KÜ-de aadressides 4 • Tähtlisand üksi (ilma numbrita) ei ole lubatud (näiteks ei vasta nõuetele: Sadam-Raudtee A) • Kontrollida tuleks ebaloogiliselt suure numbriga lähiaadresse, kas on ikka õieti määratud. (näiteks kui teisi nii suure numbriga koha-aadresse lähikonnas ei ole - Sadovodovi tn 703 a) • Numbri ees on nullid ülearused (näiteks: Sillamäe-Družba AÜ 005) • 110 k. V alajaama - tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress • Anatoli kalakasvanduse kalabasseinid - kirjeldav nimi, võib kaaluda lühendamist, tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress

Levinud vead KÜ-de aadressides 5 • Meldre lülimispunkti - vaja arutada mida tähendab lülimispunkt • Metsamaatüki – “maatükk” on ebavajalik lisand • Otrada - võõrsõna • Zahharovi ja Zaitsevikas - kas pühendusnimed? • 722 - number üksinda ei või olla lähiaadressiks • Hundinurga küla, Sooküla Pilli - tegu on liigisõnade ja külanimede eksitava kasutusega

Levinud vead KÜ-de aadressides 6 • AS EK konteinertankla - äriettevõtte nime ei pea kajastama koha-aadressides, taolised lühendid on keelatud • Smolka vaatlustorni - võõrsõna • Assafrei - pühendusnimi? • I suvemaja - nimetuum koosneb ainult numbrist? • AS Narva Karjääri maatükk nr 28 - karjäär on liigisõna • Metsaküla 12 - üksik numereeritud lähiaadress, võiks kaaluda numbri kõrvaldamist

Liikluspinda teenindava maaüksuse koha-aadress • Peab sisaldama ametlikku kohanime (nimi peab olema kantud kohanimeregistrisse). • Tänavat teenindavale (transpordimaa) maaüksusele tuleb määrata nimi nõnda, et see ei oleks eksitavalt sarnane tänava ääres olevate kruntide aadressidega. Õige on näiteks: Aia tänava lõik 5 või Aia tänav T 5 Vale on: Pargi tn 5 ja Pargi tn V maatükk

Liikluspinda teenindava maaüksuse näide

Maanteeameti juhend riigiteid teenindavate maaüksuste kohta 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kehtib nõue, et liikluspinda teenindava katastriüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna nime täiskujul (näiteks: Türi-Pärnu maantee) Nime ette ja järgi võib lisada tähtlisandeid ja numberlisandeid. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid ega lühendeid. Liigisõnale (tee, maantee jne) ei või vahetult järgneda number. Üheosalise nimega teenimede korral võib juhtuda, et kohalik omavalitsus võtab selle nime kasutusele aadressikoha nimena ja sel juhul laieneb unikaalaadressi nõue selliseid teenindavatele katastriüksustele (tekib vajadus lisada katastriüksuse nimesse näiteks "lõik 1") Unikaalsusnõue laieneb ainult sellistele teelõikudele, mida kasutatakse aadressikohana ja ülejäänud tee ulatuses võivad katastriüksuste nimed korduda. Juhendmaterjale saab Maa-ameti kodulehelt (s. h. nii maanteede kui ka raudteede kohta) aadressiandmete valdkonna alt.

III etapp: hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine • Sidekriipsude ja kaldkriipsude ja teiste sümbolite kasutamise kontroll • Omavalitus peab viima kooskõlla maaüksuste ja hoonete koha-aadressid • Kanded teeb omavalitsus Ehitisregistrisse ise • Rahvastikuregistris ja Äriregistris tuleb andmed viia kooskõlla määratud koha-aadressidega • Eesti Post’il ja teistel suurtarbijatel on võimalik infot saada ADS-i haldussüsteemi kaudu – seega kaob tulevikus dubleeriva teavituse vajadus

Hoone aadress • Hoone aadress koosneb samadest komponentidest mis maaüksuse aadress, millele lisatakse vajadusel erilisand. • Hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema omavahel vastavuses. Nt: Maaüksuse koha-aadress on Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15 ja kui sellel maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone, siis peab ka selle hoone aadress olema sama: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15. • Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis. Nt: Kaks hoonet lähiaadressidega Roheline tn 1 ja Pikk tn 3 asuvad ühisel maaüksusel. Kõnealune maaüksus asub Pika tänava ja Rohelise tänava nurgal. Selle maaüksuse lähiaadress peab sisaldama mõlemaid temal asuvate hoonete lähiaadresse: Roheline tn 1 // Pikk tn 3

Kaks hoonet tänavanurgal ja üks hoone maaüksusel

Hoone aadressist veel • Ühe unikaalaadressi nõudva hoone korral peavad olema maaüksuse ja hoone aadressid võrdsed • Mitme hoone korral lisandub hoone lisandnumber (erilisand), mis eraldatakse kaldkriipsuga. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 3 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 3/1, Mäe tn 3/2, Mäe tn 3/3 NB! edaspidi on soovitav tähtlisandeid samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks vältida! Seega ei ole soovitav kasutada: Tööstuse tn 5/a, Tööstuse tn 5/b, Tööstuse tn 5/c • Mitme hoone korral võib samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks kasutada ka eraldi põhinumbrit. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 6 // 8 // 10 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 6, Mäe tn 8 ja Mäe tn 10 Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 5 // 7 ja sellel asub paarismaja, siis ühe paarismaja osa lähiaadress on Mäe tn 5 ja teise osa lähiaadress on Mäe tn 7.

Mitu hoonet ühel maaüksusel

Mitu unikaalaadressi vajavat hoonet ühel maaüksusel hajaasustuses

Hooneosa koha-aadress • Hooneosa aadress koosneb samadest osadest mis maaüksuse aadress ja hoone aadress, millele lisatakse numberlisand. Näiteks: Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Lai tn 12 -21. NB! edaspidi on tähtlisandid ja nimed korterite eristamiseks keelatud! Näiteks ei või edaspidi korteri aadressiks määrata Pargi tn 56 -12 a Selle asemel soovitame kasutada Pargi tn 5612/1 • Hajaasustuses võib korteri number järgneda vahetult maaüksuse nimele. Näiteks kui maaüksuse nimi on Sireli ja sellel asub korterelamu, siis korterite numbrid lisatakse maaüksuse nimele: Sireli-1; Sireli-2 jne… • Ka ridaelamu boks on hoone osa.

Ridaelamu jt. liithoonete näited • • Varem kasutati paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži bokside eristamiseks nii sidekriipse kui ka kaldkriipse Edaspidi on eristatud: ü ü Kui ridaelamu asub tervikuna ühel maaüksusel, siis võib boksi numbri eraldajana kasutada sidekriipsu analoogselt korteri eristajaga (nt Pärna tn 12 -1; Pärna tn 12 -2 jne) Kui ridaelamu boksid jaotatakse eraldi maaüksustele, siis tuleb ka aadressid määrata vastavalt määrusele kaldkriipsuga (nt Pärna tn 12/3) Samuti võib eraldi maaüksustel asuvad ridaelamu boksid nummerdada (nt Pärna tn 12 aadressi asemel tekib igale boksile oma aadress: Pärna tn 12 a, Pärna tn 12 b, Pärna tn 12 c jne või ka Pärna tn 12, Pärna tn 14, Pärna tn 16 Koha-aadressidesse ei lisata sõnu nagu “krunt”, “nr”, “number” jne. Näiteks ei ole õige määrata lähiaadressiks “Laeva tn 24 garaaž nr 5”, vaid lubatud variant on: Laeva tn 24/5

Ridaelamu näide Ridaelamu ühel maaüksusel Ridaelamu erinevatel maaüksusel

Õigusaktide sõnastamisest

Kohanime kehtestamisest • Soovitusi saab Maa-ameti kodulehelt • Juhinduda tuleb Kohanimeseadusest ja selle alamaktidest • Kohanimi ja koha-aadress peab: – – viima kohale olema optimaalse pikkusega vastama kultuuri- ning keeletavadele olema loogilise terviksüsteemi osa • Protsess peab vastama heale haldustavale

Koha-aadressi määramise korralduse motiveeriv osa võib sisaldada näiteks järgmisi viiteid: • • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 3 KOKS sätestab: Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Viidata võib lisaks ka Aadressisüsteemi kehtestamise määrus NB! Aadressisüsteem mitte aadress-süsteem Omavalitsuse oma koha-aadresside määramise kord juhul kui see on olemas Omaniku avaldus koha-aadressi määramiseks

Sisu osas mõned näpunäited: • Tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Rebase alevis alljärgnevatel tingimustel: Lähiaadress: Pindala: Sihtotstarve: Kriimsilma tee 30 922 m 2 elamumaa 0010 (EE) • Erastatav maaüksus SÜ Mustjõe 17 Vaivara vallas, Auvere külas – vale järjekord ja komasid ei ole • Pidada võimalikuks Lohe vallas, Koopa külas asuva vaba metsamaa nr 123 erastamist: Lähiaadress: Printsessi

Keelenõuded • • • Õigusakti kirjutamisel peab pöörama tähelepanu ka tabulatsioonide ja tühikute kasutamisele, suur- ja väiketähtedele, kokku- ja lahku kirjutamisele (Keeleseadus kehtib ka kohalikele omavalitsustele ). Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist. Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9 -12 ja 13 -17 telefonil 631 3731

Korraldustest veel • Katastriüksuste koha-aadresside muutmisel palume ära märkida katastritunnus ja üksusele määratav uus koha-aadress • Koha-aadressi määramisel ei tohi ära unustada ka asustusüksuse (küla) nime määramist (juhul kui omavalitsus jaotub asustusüksusteks) • Katastriüksuste jagamisel tuleb lisaks jagamisega nõustumisele määrata tekkivatele katastriüksustele ka koha-aadressid

Kui omanik pole nõus koha-aadressi muutmisega • Tuleb järgida haldusmenetluse seaduses sätestatut • Anda inimestele aega harjuda • Kohalik omavalitus on otsustaja • Koha-aadress peab viima kohale

ADS-i avaliku rakenduse tutvustus

Maa-ameti Geoportaal (http: //xgis. maaamet. ee/) avaneb Maa-ameti kodulehelt (www. maaamet. ee) Geoportaalis saab avada näiteks Aadressiandmete rakenduse, Maainfo teenuse ja palju teisi rakendusi

Aadressiandmete rakendus

Valides Maainfo teenuse rakenduse avaneb järgmine aken:

Aadressiandmete rakenduse ja Maainfo teenuse abil saab teha ruumilisi aadressiotsinguid

Maainfo teenusest saab vaadata katastriüksuse detailinfot:

Aadressandmete büroo Maa-ametis Tegeleb aadressiandmetega Lisainfo: www. maaamet. ee tegevusvaldkonnad/aadressandmed Ja kohanimeregistriga: Lisainfo: www. maaamet. ee tegevusvaldkonnad/kohanimeregister Riikliku kohanimeregistri avalik teenus on veel viimaseid nädalaid kättesaadav järgmisel aadressil: http: //gmaps. maaamet. ee/knr/ kohanimeregister@siseministeerium. ee, Kontakttelefon: 6650642

TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Mall Kivisalu mall. kivisalu@maaamet. ee tel 6750852 juhataja kt Aadressandmete büroo Katastriteabe osakond Maa-amet Hästi määratud koha-aadress viib kohale!!!