IST misted Kristjan Traks 1 2 Infoteholoogia Infotehnoloogia

IST mõisted Kristjan Traks 1

2 Infoteholoogia Infotehnoloogia on termin, mis katab kõiki digitaalse informatsiooni loomise, salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja käitlemise valdkondi. Termini "infotehnoloogia" alla käivad nii telefonitehnika kui arvutustehnika.

3 Riistvara Arvuti füüsilised komponendid – kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms.

4 Tarkvara (software) - arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategooriasse – süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks.

5 Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna.

6 Töölauaarvuti (desktop computer). Lauale paigutamiseks projekteeritud arvuti, mille kuvar paikneb otse arvuti peal. Kuna lauaarvutid on madalad ja laiad, siis on neis harilikult massmäluseadet. ainult kuni kolm

7 Tornarvuti (tower computer). Arvuti, mille toiteallikas, emaplaat ja massmäluseadmed on paigutatud ülestikku üksteise kohale. Eeliseks on võimalus monteerida rohkem massmäluseadmeid ja muid komponente.

8 Sülearvuti (laptop computer). Väike kaasaskantav arvuti, mida saab kasutada süles hoides

9 Tahvelarvuti (tablet computer, Puuteekraani sisse ehitatud arvuti. slate PC). Tahvelarvutid võivad olla kas ainult Internetile spetsialiseeritud või ka täiemõõdulised üldotstarbelised personaalarvutid. Nende iseloomulikuks jooneks on sisendseadmena kasutatav puuteekraan, millel töötatakse krihvli või sõrmega.

10 Elektronmärkmik (Personal Digital Assistant). Peoshoitav seade, milles on ühendatud arvutamine, kalendermärkmik, telefon/faks ja võrkuühendamise võimalus. PDA sünonüümina kasutatakse ka terminit pihuarvuti.

11 Mobiiltelefon ehk mobiil ehk on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade võrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet.

12 Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e -posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera.

13 Multimeediamängija Seade, mis võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat.

14 Protsessor Keskprotsessor (CPU – Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Protsessor tegeleb arvutamisega. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Protsessori kiirust mõõdetakse GHz-des. Kaks peamist tootjat on Intel ja AMD.

15 Mälu Termini „mälu“ all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosneb mälukiipidest. Mälukiip – kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt, alaliselt või kuni neid muudetakse.

16 RAM (Random Access Memory) – muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Toite väljalülitamisel hävivad RAM mälus olevad andmed.

17 ROM (Read Only Memory) – püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta.

18 Kõvaketas ehk HDD Kõvaketas (Hard Disk) – programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas. Nimetus “kõvaketas” tuleb sellest, et infokandjana kasutatav magnetmaterjali kiht on kantud jäigale kettale. HDD mahud ulatuvad 2 TB-ni.

19 Võrgudraiv Võrgu kaudu käideldav salvesti.

20 CD/DVD seade CD (Compact Disc) – laser-heliplaat, laserplaat, kompaktketas, audio-laserketas. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) – digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas. Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm.

21 DVD mahud Single-side, single layer 4, 7 GB (ühepoolne, ühekihiline) Single-side, double layer 8, 5 GB (ühepoolne, kahekihiline) Double-side, single layer 9, 4 GB (kahepoolne, ühekihiline) Double-side, double layer 17 GB (kahepoolne, kahekihiline)

22 Sisendseadmed Seadmed, mille abil saab informatsiooni arvutisse sisestada Sisendseadmed on: Klaviatuur Hiir Skanner (skänner) Digitaalkaamera Videokaamera Veebikaamera Graafikalaud

23 Väljundseadmed Seadmed, mille abil saab informatsiooni arvutist kasutajale väljastada. Väljundseadmed on: Monitor Printer Projektor Kõlarid

24 Printer Seade, mis on mõeldud digitaalse info väljastamiseks paberkandjale Nõel-, tindi ja laserprinter

25 Skänner on seade, mis on mõeldud paberkujul informatsiooni viimiseks digitaalsele kujule. Skänneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta šrifti, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida.

26 Kuvar Seade, mille abil kasutaja näeb pilti Üks peamisi väljundseadmeid Tänapäevased kuvarid on enamasti LCD (kasutusel on ka veel vanad CRT kuvarid) Kuvari ekraani suurust mõõdetakse tollides

27 Klaviatuur Mõeldud andmete sisestamiseks ja korralduste andmiseks Klahvid jagunevad viide ossa: Põhiklahvid Numbriklahvid Kursoriklahvid Funktsiooniklahvid Eriklahvid

28 Hiir Osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades ei pea klaviatuurilt käske andma Arvuti töötab ka ilma hiireta

29 Puutepadi Puuteplaat ehk puutepadi (touchpad) on osutusseade andmete sisestamiseks. Antud seadet kasutatakse kõige rohkem sülearvutites. Puutepatja kasutatakse tavaliselt osuti juhtimiseks sõrme liigutamisega selle paneeli pinna peal.

30 Puutepliiats Seade, mis on mõeldud puutetundliku ekraani kasutamiseks.

31 Veebikaamera Kaamera, mis on mõeldud videoülekandeks läbi interneti

32 Digitaalkaamera Valgustundliku sensoriga kaamera digitaalsete fotode tegemiseks.

33 USB on välissiini standard, mille ühte porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB-protokoll toetab käigultvahetust, st. seadmeid saab ühendada ja lahutada ilma arvuti taaskäivituseta. USB-porti ühendatud seadmed saavad toidet selle pordi enda kaudu ning ei vaja välist toiteallikat.

34 Fire. Wire – kiire järjestiksiin, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. Fire. Wire toetab nn. käigultühendust. Kõige rohkem kasutatakse seda liidest tava- ja kõrglahutusega digitaalsetes videosüsteemides, nagu näiteks videokaamerates.

35 Jadaport (järjestikport, serial port) - liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks Järjestikport on liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid.

36 Rööpport (paralleelport, parallel port) – välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. PC välisseadmetele nimetatakse LPT ette nähtud paralleelporte

37 Võrguport (network port) – liides, mille kaudu saab üle võrgu pöörduda konkreetse programmi poole.

38 Bitt Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule „tõene” või „väär”. Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. 1 bitt (b) 1 bait (B) = 8 bitti 1 Kilobait (K / KB) = 1, 024 baiti 1 Megabait (M / MB) = 1, 048, 576 baiti 1 Gigabaiti (G / GB) = 1, 073, 741, 824 baiti 1 Terabaiti (T / TB) = 1, 099, 511, 627, 776 baiti

39 Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik Tähistatakse B

40 Operatsioonisüsteem on programm, mis toimib vahendajana rakenduste (programmide) ja riistvara vahel. Selle põhieesmärgiks on pakkuda kasutajale keskkonda rakendustega töötamiseks. Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel.

41 Rakendustarkvara Rakendus, rakendusprogramm (application) – rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm.

42 Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu: andmebaasiprogrammid (nt MS Access) tekstitöötlusprogrammid (nt. MS Word) tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) Suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ning on mõeldud vaid teatud tegevuste sooritamiseks.

43 LAN (Local Area Network) – kohtvõrk. Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m. Sellistel juhtudel on lõppseadmed omavahel ühendatud kohtvõrku. LAN pääseb internetti marsruuteri kaudu, mis haldab infoliiklust LAN-ist väljapoole.

44 WLAN (Wireless LAN) – raadiokohtvõrk, traadita kohtvõrk. Selline kohtvõrk, kus ringiliikuv (mobiilne) kasutaja saab kohtvõrguga ühendust pidada raadiokanali (traadita ühenduse) kaudu.

45 WLAN Raadiokohtvõrk võimaldab suhteliselt odavalt ühendada kohtvõrguks näiteks koolide klassiruume, haiglapalateid ja firmakontoreid, nii et langeb ära vajadus märksa kallima kaabelvõrgu väljaehitamise järele

46 WAN (Wide Area Network) – laivõrk, kaugvõrk. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km.

47 Intranet – sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel

48 Allalaadimine on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama) Üldiselt mõistetakse selle all andmete jäävat või ajutist salvestamist, mispuhul andmeid saab kasutada pärast kõigi faili moodustavate pakettide kohalejõudmist

49 Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi Kasutaja poolt vaadatuna tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu võtma