KRISTJAN JAAK PETERSON 1801 1822 KRISTJAN JAAK PETERSON

  • Slides: 10
Download presentation
KRISTJAN JAAK PETERSON 1801 -1822

KRISTJAN JAAK PETERSON 1801 -1822

KRISTJAN JAAK PETERSON • Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias. • (alates 1996. aastast

KRISTJAN JAAK PETERSON • Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias. • (alates 1996. aastast tähistatakse emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks) • Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees. • Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.

KRISTJAN JAAK PETERSON • Poiss käis kreiskoolis ja gümnaasiumis. • Ta oskas kreeka, ladina,

KRISTJAN JAAK PETERSON • Poiss käis kreiskoolis ja gümnaasiumis. • Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt. • 1819. -1820. aastatel õppis Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.

KRISTJAN JAAK PETERSON • Peterson oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. • Ta

KRISTJAN JAAK PETERSON • Peterson oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. • Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. • Ta avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta. • Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna.

Petersoni looming • Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas

Petersoni looming • Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. • Tema luuleloomingust on teada 21 luuletust (sh 3 saksakeelset). • Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ja pastoraalid.

Petersoni looming Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on maaelu

Petersoni looming Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul.

Petersoni looming • Petersonist ja tema oodidest algab Eesti lüürika. • Petersoni käsikirja leidis

Petersoni looming • Petersonist ja tema oodidest algab Eesti lüürika. • Petersoni käsikirja leidis 1901. aastal Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman. • Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.

Petersonile rajati Tartus Toomemäel 1983. aastal mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan

Petersonile rajati Tartus Toomemäel 1983. aastal mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.

Kristjan Jaak Petersoni samba jalam

Kristjan Jaak Petersoni samba jalam