Vikerkaar ja selle teke Kristjan Jasinski Tartu Kommertsgmnaasium

Vikerkaar ja selle teke Kristjan Jasinski Tartu Kommertsgümnaasium 8 c Juhendaja: Aare Ojamaa

Mis on vikerkaar? • Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades.

Millal ja kuhu tekib vikerkaar? • Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.

Millised on vikerkaare värvid? • Need on punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violett ehk lilla. • Rahvasuus on levinud värvide meelde jätmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha.

Miks on vikerkaar värviline? • Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. • Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha.

Nii tekivad vikerkaare värvid. . . Jooniselt näeme, kuidas on seotud omavahel valguse langemisnurk ja peegeldumisnurk vikerkaare värvide ja spektri tekkega. Valguse murdumine on vikerkaare juures põhiliseks nähtuseks. . .

Ka sellel joonisel on kujutatud värvide teket valguse murdumisel veepiisas.

Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel Joonisel on kujutatud vikerkaare teket ja seda, kuidas meil on võimalik vikerkaart üldse näha.

Kiirte hulga ja spektri tekke seos valguse nurgaga. Skeemil on kujutatud kiirte hulga kraadi kohta ja valguse langemise nurga vahelist seost spektri tekkimisega.

Kas vikerkaari on alati üks? • Ei, kindlasti pole see nii. Mõnikord moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine, kahvatu, ümberpöördult järjestunud värvustega vikerkaar. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks.

Vikerkaare uurimise ajaloost • Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. • Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). • Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. • Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares.

Vikerkaar meie elus • Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga.

Tänan tähelepanu eest! Tartu Kommertsgümnaasium 2004