GENEETIKA Monohbriidne ristamine Koostas Kristel Mekask Geneetika misted

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask

Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm). Nad asuvad homoloogiliste kromosoomide kindlas piirkonnas – lookuses.

Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid, (alleelipaari seisund, kus mõlemad alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa Heterosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (ühe geeni erinevad alleelid). Nt. Aa

Geneetika mõisted Geenifond – liigi või populatsiooni geenide kogum Genotüüp – organismi geenide kogum Fenotüüp – organismi avaldunud tunnuste kogum Polüalleelsus – geen esineb populatsioonis rohkem kui kahe variandina (üle kahe alleeli organismirühmas) Polügeensus – ühte tunnust määrab palju geene Intermediaarsus – domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepealne avaldumine Kodominantsus – avalduvad mõlemad tunnused

Gregor Johann Mendel (1822 -1884) Austria munk, kes pani aluse geneetikale. Ta tegi katseid hernestega, et selgitada tunnuste pärandumist. Valides hoolikalt, milliseid taimi omavahel ristata, avastas ta, et tunnused päranduvad paarikaupa. Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub fenotüübis ainult üks tunnus igast paarist.

Geneetikaülesannete sümbolid Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). P – parentes (vanemad) F – filia, filialis (tütar ja poeg) x – ristamine F 1, F 2, F 3 – põlvkonnad.

Monohübriidne ristamine Monohübriidse ristamise korral erinevad vanemad ühe tunnusepaari poolest. - vaadeldakse vaid ühe tunnuse kujunemist järglastel. P: AA X aa (homosügoodid) A (gameedid ehk sugurakud) A a a F 1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid)

Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt samad, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased Fenotüüp: sile krobeline Genotüüp: F 1: siledad

Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F 2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1: 2: 1, fenotüübilt 1: 2: 1 või domineerimise korral 3: 1 ) Järglastest genotüübilt: 1 osa on dominantseid homosügoote (BB), 2 osa heterosügoote (Bb) ja 1 osa retsessiivseid homosügoote (bb).

Mendeli monohübriidne ristamine:

Herneste tunnused, mille pärandumise uurimise põhjal Mendel on seaduspärasused sõnastas: Animatsioon: Dominantsed alleelid Animatsioon: Mendeli pärandumise seaduspärasused

Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid jah ei Juuksekasvupiir kolmnurkne sirge Põselohud jah ei Silmavärvus pruun sinine Keel Võime rulli keerata Suutmatus rulli keerata Kõrvanibu lahtine Kokku kasvanud Käe kasutamine parem vasak

Ülesanne 1: Sinisilmne mees abiellus pruunisilmse (homosügoot) naisega. Mis värvi silmadega sünnivad nende lapsed? Koosta ristamise genotüübiline skeem! P: aa x AA a - sinisilmne A - pruunisilmne a a A A Aa pruun Vastus: Lapsed on kõik pruunisilmsed

Ülesanne 2: Pruunisilmne mees ja pruunisilmne naine (mõlemad on heterosügoodid) saavad lapse. Kui suur on tõenäosus, et lapsel on sinised silmad? Koosta ristamise genotüübiline skeem!

Ülesanne 3: Sinisilmne mees abiellus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on 2 tütart, üks siniste, teine pruunide silmadega. Milliseid lapsi võiksid tütred saada abielludes sinisilmsete meestega, kui pruun silmavärvus domineerib sinise üle? Koosta ristamise genotüübiline skeem.

Analüüsiv meetod Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks. Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse tunnusega isendiga. Kui järglased on kõik dominantse tunnusega, on uuritav dominantse tunnusega isend homosügoot – sellisel juhul on tegemist tõu- või sordipuhta liigiga. Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot – sellisel juhul ei ole tegemist tõu- või sordipuhta liigiga.

Ülesanne 4: Ristati kahte mustakarvalist merisiga. Saadi 3 poega, kellest 2 olid mustakarvalised ja üks pruunikarvaline. Koosta ristamisskeem! Kas tegemist oli tõupuhaste merisigadega? P: Aa x Aa A a AA must Aa must aa pruun Vastus: Ei ole tõupuhtad, kuna esines ka pruune sigu

Genealoogiline meetod Inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine. Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes homosügoot või heterosügoot. Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste riski tuvastamiseks Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa.

Ülesanne 5: Eesmiste purihammaste puudumine pärandub dominantselt. Perekonnas, kus mõlemal vanemal esines nimetatud puue, sündis normaalne tütar. Kui suur on tõenäosus, et nende järgmisel lapsel eesmised purihambad puuduvad?

Ülesandeid: 6. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja F 2 põlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on teoreetiline oodatav arvuline lahknemine genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 7. Paaritades nudi pulliga (dom. tunnus) sarvilisi lehmi saadi Ühes karjas 117 nudi ja 121 sarvedega vasikat. Joonistada genotüübiline skeem. Kas kahe sarvedega looma ristamisel võib saada nudisid järglasi? Nudide ristamisel sarvedega järglasi? Tehke vastavad skeemid!

Ülesandeid: 8. Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune tuleb genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine F 1 põlvkonnas kui omavahel ristati kahte albiinot valge värvusgeeni suhtes heterosügootset hobust? (On teada, et homosügootsed albiinod hukkuvad juba looteeas). 9. Kui suur on tõenäosus, et heterosügootsete pruunisilmsete vanemate kahest lapsest on üks sinisilmne ja teine pruunisilmne?

Intermediaarsus 10. Ristatakse punast lillhernesorti valgeõielise sordiga. F 1 põlvkonnas on kõik hübriidid roosaõielised. Milliseid lillherneid on oodata F 2 põlvkonnas? Koosta ristamisskeem! P: ĀĀ x aa aa - valge ĀĀ - punane Ā a ĀĀ punane Āa roosa aa valge Vastus: Saadakse punaseid, valgeid ja roosasid lillherneid

Kodominantsus 11. Ristatakse valge kana ja pruun kukk. F 1 põlvkonnas on kõik tibud pruuni-valgekirjud. Milliseid tibusid on oodata F 2 põlvkonnas, kui F 1 pruunivalge kana ristatakse pruuni kukega? Koosta ristamisskeem!

Ülesandeid: 11. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F 1 hübriidid roosaviljalised. Milliseid tulemusi on oodata F 1 hübriidi ristamisel punaseviljalise sordiga? 12. Peres on vanemad laineliste juustega (Āa). Kui suur on tõenäosus, et sellesse perre sünnivad järgnevate fenotüüpidega lapsed: a) laineliste juustega b) lokkisjuukseline või laineliste juustega c) sirgete juustega tütar?

Kasutatud materjal: http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Mendel_Gregor_18221884. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/d 3/Gregor_Mendel. png http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Punnett_square_mendel_flow ers. svg http: //course 1. winona. edu/sberg/ILLUST/mendel 8. gif http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Mendel_seven_characters. svg http: //biomedicum. ut. ee/~dyyna/