Sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus SKAs Janeli Lhendid ja misted
Sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus SKA-s Janeli
Lühendid ja mõisted on Käsiraamatu p 3 vt V: ÜldineKäsiraamatP 2 Rehabilitatsiooniteenus (sõit, arveplaan, taotlus, vajaduse hindamine) – Käsiraamat rehabilitatsioon • • DHS – dokumendihaldussüsteem (SKA-s DORA) ITK – individuaalne tööotsimiskava Töötukassas JK – juhtumikorraldaja TK - Töötukassa TO – teenuse osutaja SKA - Sotsiaalkindlustusamet SRT – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Mõisted • Sotsiaalkaitsemeetmed – sotsiaalkaitse organisatsioonide (SKA, reh TO, KOV, tervishoiuteenuse osutajad (perearstid, perearstikeskused ja raviasutused), haridusasutused, Töötukassa) poolt osutavad abimeetmed • Rehabilitatsioonimeetmed – reh TO poolt osutatavad rehabilitatsiooniteenused (tegevused) ja rehabilitatsiooniprogrammid, mis on suunatud isiku rehabilitatsiooni eesmärgi täitmisele • Rehabilitatsiooniprogramm - kindla eesmärgiga struktureeritud ja planeeritud rehabiliteerivate tegevuste kogum, mida osutatakse määratletud erivajadustega inimeste grupile või individuaalselt eelnevalt kokku lepitud perioodi jooksul • Seostamine – protsess, mis tähendab JK tegevusi kliendi kokkuviimiseks temale vajaliku teenuse/meetmega: teenuse osutajaga kontakti võtmine, kontaktide vahendamine, informatsiooni edastamine kliendi vajaduste kohta, konkreetse aja kokkuleppimine, korraldamine või veendumine, et klient saaks minna kokkulepitud teenusele jmt
Mõisted • Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamine (ehk hindamine) – isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus- ja osalusvõime piirangute ja olemasolevatele ressursside hindamisele tuginedes isiku rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine ja vajadusel tema seostamine rehabilitatsiooni ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega • Juhtumikorraldaja (hindaja) – SKA töötaja, kes viib läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise protsessi ja vormistab otsuse teenuse vajamise või mittevajamise kohta ja/või seostab isiku muude sotsiaalkaitsemeetmetega • Tööalane rehabilitatsioon - isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus, mis lepitakse kokku ITK-s ja seisneb sotsiaalhoolekande seaduse § 112 alusel kehtestatud rehabiliteerivates tegevustes
Mis on rehabilitatsioon? • Rehabilitatsioon laiemas käsitluses on inimese tegevus- ja osalusvõime arendamise kompleksne protsess, mille erinevate sekkumiste peamine eesmärk on võimalikult suure iseseisvuse saavutamine, sotsiaalse osaluse, kaasatuse ja rahulolu suurendamine • Teenus, mis toetab inimest puudega kohanemisel, uute toimetulekuoskuste õppimisel, psühholoogilise tasakaalu saavutamisel ja sobiva abivahendi valikul. • Kompleksne teenus ehk rehabiliteerivate tegevuste kogum ehk mitmekülgne lähenemine – teenust osutatakse, kui inimene vajab mitme valdkonna spetsialistide sekkumist (nt sotsiaalsete oskuste ja enese eest hoolitsemise õpetamist tegevusterapeudi ja sotsiaaltöötaja juhendamisel ning paralleelselt psühholoogilist nõustamist toimetuleku piirangutega kohanemisel) • Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut
Mis ei ole rehabilitatsioon? • Rehabilitatsioon ei ole - tervishoiuteenus ega asenda taastusravi - üksikteenus • Taastusravi vs rehabilitatsioon Taastusravi – konkreetse terviseprobleemi (haiguse, vigastuse) ravimine, sh toetav järelravi = tervise taastamine Rehabilitatsioon – inimese elukvaliteedi parandamine tervikuna • Massaaž, vesiravi, savi, muda jmt protseduure ei rahastata rehabilitatsiooniteenuse eelarvest, isik võib seda rehabilitatsiooniteenusel olles ise juurde osta. Teatud juhtudel võidakse neid protseduure rahastada Haigekassa poolt, aga seda tehakse piiratud näidustustel taastusravi paketis arsti saatekirja alusel
Rehabilitatsioon
Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT)? • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT) on kompleksne teenus ehk rehabiliteeritavate tegevuste kogum, mille tulemusel püütakse saavutada elukvaliteedi muutus, uute oskuste omandamine, toimetuleku, tegevus- ja osalusvõime paranemine sellise terviseolukorra juures, mis inimesel on (ei ole terviseolukorra parandamine/ravimine) • SRT on aktiivne, kindla alguse ja lõpuga protsess, mille käigus hinnatakse inimese ressurssi ja vajadusi, seatakse eesmärk muutuseks inimese elus, planeeritakse tegevused/teenused, viiakse sekkumised läbi, hinnatakse eesmärgi saavutamist • Mitmekülgne lähenemine – mitme spetsialisti sekkumine mitme probleemi lahendamiseks
Sotsiaalne vs tööalane rehabilitatsioon • Sotsiaalne rehabilitatsioon erineb tööalasest rehabilitatsioonist eesmärgi poolest - - SRT eesmärk on saavutada võimalikult iseseisvalt elamine, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike kompetentside omandamine, võimetekohane osalemine ühiskonnaelus, valmisolek võimetekohasele tööle asumiseks tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ja pakkuda talle paremat võimalust hakkama saamiseks tööturul • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist saab taotleda SKA-lt • Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei saa taotleda, see lepitakse isiku ja TK juhtumikorraldaja vahel kokku ITK koostamisel TK-s
Rehabilitatsioon Sotsiaalne rehabilitatsioon SKA REHABILITATSIOON Tööalane rehabilitatsioon Töötukassa - Puudega/puuet taotlevad lapsed (alla 16 -a) Tööealised isikud, kes on - AK otsusega isikud (7 -18 -aastased) tööturul aktiivsed – - Vanaduspensioni ealised puudega isikud töötavad, õpivad, - Tööealised puuduva töövõimega isikud on töötuna arvel - Tööealised puudega või töövõimetud või invaliidsusgrupiga või osalise töövõimega isikud, kes ei ole tööturul aktiivsed (ei tööta, ei õpi, ei ole töötuna arvel) - Tööealised ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue - Tööealised vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue
SRT õigustatud isikud (ei pea läbima hindamist SKA juures) • Puuet esmakordselt taotlev alla 16 -a laps Korduvalt puuet taotlev alla 16 -a laps juhul, kui ekspertarst peab vajalikuks SRT-le suunamist • Puudega alla 16 -a laps • Alaealiste komisjoni otsusel suunatud 7 -18 -a laps
Üleminekutingimused – lapsed SKA ei hinda rehabilitatsioonivajadust • alla 18 -a isik, kelle reha otsus on tehtud/tehakse kuni 31. 12. 2015 esitatud taotluse alusel – saab teenust kuni reh-plaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. 12. 2018 • juhul, kui isikul ei ole kehtivat reh-plaani, koostab reh-meeskond plaani ja määrab selle kehtivuse
SRT õigustatud isikud, kes peavad läbima hindamise SKA juures Omavad õigust SRT-le juhul, kui on tuvastatud SRT vajadus: • Vanaduspensioniealine isik, kellel on puue • Ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänud isik, kellel on puue • Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saav isik, kellel on puue • Tööealine isik, kellel on puuduv töövõime • Tööealine isik, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele: – ta ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust – tal on puue või püsiv töövõimetus/invaliidsusgrupp/osaline töövõime – ta ei tööta, ei õpi, ei ole töötuna arvel
Üleminekutingimused - täisealised • SKA ei hinda rehabilitatsioonivajadust juhul, kui rehabilitatsiooni otsus on tehtud kuni 31. 12. 2015 ja isikul on kehtiv reh-plaan • isik saab teenust kuni reh-plaani kehtivuse lõppemiseni, aga mitte kauem kui 31. 12. 2018 • vähemalt 18 -a isik, kelle rehabilitatsiooni otsus on tehtud/tehakse kuni 31. 12. 2015 esitatud taotluse alusel ja kellel ei ole kehtivat rehplaani, peab läbima reh-vajaduse hindamise SKAs
SRT taotlemine • Isik esitab SKA-le SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse. Taotluse täitmise juhised on käsiraamatu rehabilitatsiooniteenuse osa punktis 5. 2 SRT taotluse andmete loetelu ja esitamine • Taotlust ei esita: - AK otsusega isik (suunatakse teenusele AK otsuse alusel) - puude taotleja (suunatakse teenusele puude taotluse alusel) • Riigiportaalis eesti. ee, e-posti teel, posti teel või klienditeeninduses • Menetleja (reha peaspetsialist) kontrollib õigustatust ja otsustab 16 -a ja vanema isiku SRT hindamise vajaduse • Vajab hindamist – menetleja (juhtumikorraldaja) lepib isikuga kokku hindamise aja, koha, muud korralduslikud asjaolud
Taotluse andmed 1 • Taotleja andmed - nimi ja isikukood - kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress) • Taotluse esitaja andmed - seadusliku esindaja korral esinduse alus (alla 18 -a lapse vanem vm seaduslik esindaja, eestkostja) - nimi ja isikukood - kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress)
Taotluse andmed 2 • märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumente ja teateid saada (riigiportaalis eesti. ee, e-postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeenindusest) Selgitus: juhul, kui taotleja eest esitab taotluse teine isik (eestkostja, volitatud isik), siis ta valib, kas dokumendid saadetakse taotlejale või taotluse esitajale • märge, kas tööealine isik töötab või õpib, kas on töötuna arvel, kas saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust Selgitus: kuna 2016 (enne SKAIS 2) andmevahetus ei toimi ja SKA ei suuda iga isiku kohta kõikidesse instantsidesse järelepärimisi saata, siis vähemalt osaliselt piirdume isikult saadud infoga ning registritest ja järelepärimistega kontrollime vaid vajadusel. Sellepärast palume isikul taotluses märkida, kas ta töötab/õpib, on töötuna arvel, saab ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust
Taotluse andmed 3 • märge, kas 16 -aastase ja vanema isiku toimetulekuvõime on pärast viimast puude või töövõime hindamist muutunud (on paranenud, on halvenenud, ei ole muutunud, on muutlik) • märge, kas ja millist abi 16 -aastane ja vanem isik SKA-s SRT vajaduse hindamise läbiviimisel vajab (saatja, tugiisik, viipekeele tõlk või muu abi. Muu abi vajaduse korral on vaja kirjeldada, milles abivajadus seisneb – nt vajab hindamise läbiviimist isiku kodus)
Taotluse andmed 4 • isiku kinnitus/nõusolek: esitatud andmed on õiged. Olen teadlik ja nõus, et Sotsiaalkindlustusamet kasutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks minu delikaatseid isikuandmeid, milleks on andmed minu tervise, puude ja töövõime kohta ning puude/töövõime hindamise aluseks olevad diagnoosid, ja edastab nimetatud andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale, kes kasutab neid vastavalt vajadusele sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamiseks ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks. • taotluse esitamise kuupäev • taotleja allkiri
Menetlusaeg • kuni 10 tööpäeva (ca 2 nädalat) - alla 16 -aastased puudega isikud, - AK otsusega 7 -18 -aastased isikud • kuni 40 tööpäeva (ca 2 kuud) - 16 -aastased ja vanemad isikud
Taotluse registreerimine Esitamise Registreerija Menetleja viis SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlus Postiga, e-postiga Klienditeeninduses Riigiportaalis eesti. ee Asjaajaja Klienditeenindaja Reha peaspetsialist
Taotluse menetlemine AK otsuse alusel suunatud laps, alla 16 -a puudega laps; 16 -a ja vanemal isikul on kehtiv rehaplaan Reha pea spetsialist Otsus Kontrollid: Kas on õigustatud isik? Kas 16 -a ja vanemal isikul on kehtiv rehaplaan? 16 -a ja vanemal isikul ei ole kehtivat rehaplaani Hindamine on vajalik Juhtumikorraldaja (hindaja) Hindamine
Õigustatuse kontrollimine 1 Menetleja • kontrollib õigustatust kõikide isikute puhul • kontrollib, kas on Eesti alaline elanik, elamisloaga või elamisõigusega isik, rahvusvahelise kaitse saaja • selgitab välja 16 -a ja vanema isiku rehabilitatsioonihindamise vajaduse
Õigustatuse kontrollimine 2 Menetleja teeb päringud/esitab järelepärimised: • Töötukassale (TK) – kas on töötuna arvel, kas saab tööalase rehabilitatsiooni teenust, kas on määratud puuduv/osaline töövõime • Töötamise registrisse (TöR) – kas töötab • Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) – kas õpib • Äriregistrisse (ÄR) – kas on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) • Maksukohustuslaste registrisse – kas on registreeritud FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana
Õigustatuse kontrollimine 3 Päringud/järelepärimised: • Päästeametile – kas isik saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust • SKAISi – kas isik saab ennetähtaegset vanaduspensioni • SKAIS-AEsse – puude ja töövõimetuse andmed • Alates 01. 07. 2016 Töötukassa register – töövõime hindamise andmed
SRT vajaduse tuvastamine (hindamine) • Alates 01. 2016 hakkab SKA tuvastama (hindama) SRT vajadust • Hindamise peavad läbima 16 -aastased ja vanemad isikud Erand: 16 -a ja vanem isik ei pea hindamist läbima juhul, kui tal on kehtiv rehabilitatsiooniplaan NB! Võib muutuda • SRT vajadust hindab juhtumikorraldaja • Piirkondlike juhtumikorraldajate asukohad 01. 2016 seisuga on Haapsalus, Kuressaares, Jõgeval, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Kohtla-Järve, Tallinnas (4), Tartus (5), Valgas (1), Viljandis (2) ja Võrus (2)
Eesmärk Peab olema täpsem, konkreetsem, kliendikeskne. Hea eesmärk on oodatava tulemuse kirjeldus. . . . loob rehabilitatsioonile fookuse ja ühise arusaama erinevate osapoolte vahel
Hea eesmärk on: Specific – täpne Measurable – mõõdetav Achievable – saavutatav Realistic – reaalne (elust enesest) Timed – ajalised piiritletud
• REHABILITATSIOONIS • Täpne - olulisi detaile arvesse võttev / kirjeldav • Mõõdetav - on aluseks, et hinnata, kas eesmärk on saavutatud täielikult, osaliselt või üldse mitte • Saavutatav/väljakutseid pakkuv - kas on kliendispetsiifiline, tema eripärasid arvesse võttev • Realistlik (elust enesest) - funktsionaalne, kliendile tähenduslik/vajalik, saavutatav olemasolevate ressurssidega • Ajaliselt piiritletud - millal peab olema saavutatud, millal on kordushindamine
Eesmärgi ülesehitus KES? MIDA? teeb/oskab/tunneb/teab/suudab KUIDAS? MILLAL?
Halvad eesmärgi • • • Heaolu tagamine Valu vähendamine Inimväärne elu (Igakülgse) toimetuleku toetamine Elukvaliteedi parandamine
Head eesmärgi • Mari leiab endale ravimid, mis tundlikkust vähendavad ja hakkab käima joogas 2016. a jooksul ja edaspidi oskab saavutatud tasakaalu hoida. • Juhan suudab poole aasta pärast valuvabalt käia 1 km vahemaa.
Hea vs Halb Kusti saab 1, 5 aasta pärast iseseisvalt ja ohutult hakkama igapäevaste tegevustega kodus. Elukvaliteedi parandamine. Iti käib 3 aasta pärast täiskoormusega tööl. Heaolu suurendamine. Kalle tõstab iseseisvalt kuni 4 kilost poekotti ning suudab sellega kõndida vähemalt 500 m. Lihasjõu suurendamine. Mati ema oskab 3 kuu pärast hooldada Mati toitmissondi ja kateetrit, vahetada voodiriideid, kasutades ergonoomilisi võtteid. Inimväärne elu. Toimetuleku parandamine.
Oluline! • Valdkonna kokkuvõte – teha igale valdkonnale (nt. milles seisnevad raskused liikumise valdkonnas, kui ei probleemi, siis kirjutada, et isik tuleb toime. • Ei kasuta MINA-vormi • Tegevuskavad laiemad – rohkem võrgustikutööd – rohkem teenuseid
Otsus (kui eelarves on vaba raha) Hindamise tulemus Rehaprogramm Otsus JK poolt koostatud tegevuskava Rehaplaan Hindamine Eitav otsus Seostamine muude meetmetega Isik peab pöörduma TO poole 60 päeva jooksul
Otsus (kui eelarves ei ole vaba raha) Hindamise tulemus Limiite ei ole peal Otsus koos järjekorda lisamisega Rehaprogramm JK poolt koostatud tegevuskava Vaba raha ootamine Järjekorra saabumise teade Rehaplaan Hindamine Eitav otsus Limiidid on märgitud Isik peab pöörduma TO poole 60 päeva jooksul
Otsus • Otsus vormistatakse SKAIS_AE-s. • Salvestatakse töölauale või otse võrgukettale, faili nimeks isiku ees- ja perekonnanimi_ IDnumber (DORA) (nt Marju Murakas_250502) • Salvestatud otsus ja otsuse lisad lisatakse ühte digikonteinerisse ja allki
Otsuste salvestamine Selleks, et asjaajamise spetsialist teaks, mil viisil tuleb otsus välja saata, tuleb juhtumikorraldajal salvestada digikonteiner nimega: perekonnanimi eesnimi_DORA ID nr_ väljastusviis (nt: Murakas Mari_256451_@). • Lühendid: Saata välja e-posti teel - @ Saata välja e-posti teel krüpteeritult - @K Saata välja tähtkirjaga - TK Saata välja lihtkirjaga - LK Isik soovib otsust klienditeenindusest - KLT Isik soovib otsust iseteenindusportaalist – ITP Kui otsus saadetakse välja vaid teenuseosutajale, lühendit ei lisata.
Otsus 1 Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuses (TÜVK otsus) märgitakse järgmised andmed (juhul, kui need on olemas): • rehabilitatsiooniplaan – number, kehtivuse aeg, koostaja nimi; • puude raskusaste ja kehtivuse aeg; • töövõime kaotuse protsent, invaliidsusgrupp või töövõime ulatus ja kehtivuse aeg; • diagnoosid; • teenuse osutamise alus: - rehabilitatsiooniprogramm, - SRT vajaduse hindamise tulemusena koostatud tegevuskava, - rehabilitatsiooniplaan;
Otsus 2 • rehabilitatsiooniprogramm – juhul, kui teenuse osutamise alus on programm, siis programmi nimetus; • tegevuskava – juhul, kui teenuse osutamise alus on rehabilitatsioonivajaduse määratlemisel SKA JK poolt koostatud tegevuskava, märgitakse SRT osutamise valdkonnad, eesmärgid ja vajalikud SRT raames osutatavate teenuste nimetused; • rehabilitatsiooniplaani koostamise eesmärk – juhul, kui teenuse osutamise aluseks on rehabilitatsiooniplaan, siis märgitakse, kas plaan on vajalik - alla 16 -a isiku puude tuvastamiseks, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks AK otsuse alusel, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks, erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks, osutatava erihoolekandeteenuse sobivuse hindamiseks
Otsus 3 • rahastamise sihtgrupp ja maksimaalne hüvitatav maksumus (limiit) kalendriaastas: 1) alla 16 -a isik (puudega/puuet taotlev) – 1395 € 2) AK otsusega isik – 1395 € 3) 16 -aastane ja vanem isik – 483 € 4) tööealine psüühikahäirega isik – 2325 € • vaidlustamisviide
Sõidu- ja majutuskulud • 2016 sõidukulu hüvitamine senise korra järgi – isik peab hüvitist taotlema ja esitama kuludokumendid • sõidukulu hüvitatakse isikule ja saatjale • majutuskulu hüvitatakse teenuse saaja ja alla 16 -a isiku saatja eest – SKA tasub teenuse osutajale arve alusel
Sõidu- ja majutuskulude limiidid • Sõidukulu hüvitatakse kuni 41, 55 eurot kalendriaastas nii isikule kui saatjale • Juhul, kui teenust osutatakse isiku asukohas, hüvitatakse sõidukulu ka teenuse osutajale samas suuruses • Ööpäevaringne majutus õigustatud isikule ja alla 16 -a isiku saatjale 23, 97 € ööpäevas ja 119, 85 € ühes kalendriaastas Erand: tööealisele psüühikahäirega isikule kuni 838, 95 € ühes kalendriaastas
Vaide esitamine • • • Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide HMS alusel Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist (tasu maksmise kohustuse ülevõtmise või sellest keeldumise otsus) teada sai või oleks pidanud teada saama Vaides tuleb esitada vaidlustatava haldusakti sisu; põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi; vaide esitaja selgelt väljendatud nõue (mida isik nõuab); vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust Vaie esitatakse kirjalikult või suuliselt. Suuline vaie protokollitakse haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul. Juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib haldusorgan tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra
Järjekord • Uue korra järgi raha liigub koos inimesega • Juhul, kui eelarves raha ei ole, paneb SKA isiku järjekorda (isik saab otsuse koos järjekorda lisamise teatega ja sellisele otsusele ei lisata limiite) • SKA peab 2 eraldi järjekorda: - alla 16 -a isikud, - 16 -a ja vanemad isikud • Väljaspool järjekorda saavad teenusele NB! Võib muutuda - variant A: puuet taotlevad lapsed ja AK otsusel suunatud lapsed; - variant B: puuet taotlevad lapsed ja AK otsusel suunatud lapsed, osutatava erihoolekandeteenuse sobivuse hindamist vajavad isikud • Järjekorra pikkus kuni 1 aasta • Eelarvesse raha lisandumisel SKA teavitab isikut järjekorra saabumisest – isik saab järjekorra saabumise teate (koos limiitidega)
Järjekorda registreerimise tähtaja ennistamine • Isik peab pöörduma TO poole lepingu sõlmimiseks 60 päeva jooksul arvates tasu maksmise kohustuse otsuse või järjekorra saabumise teate saamisest • Kui isik ei saa mõjuval põhjusel 60 p jooksul TO poole pöörduda, siis SKA võib ennistada pöördumise tähtaja • Tähtaja ennistamise taotlus (vabas vormis, eposti/posti teel, klienditeeninduses)
Teenuse osutamine 1 • Isik sõlmib TO-ga lepingu 60 päeva jooksul arvates tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse või järjekorra saabumise teatavaks tegemisest • SKA võtab isikult üle SRT eest maksmise kohustuse üle kuni 2 aastaks – st isikul on õigus riigi rahastatavat teenust saada eesmärgi saavutamiseks max 2 aasta jooksul • Teenuseid võib osutada isiku elukohas või muus viibimise kohas • Vajadusel õigustatud isiku ja alla 16 -a isiku saatja majutus • Teenust osutatakse vastavalt suunamisotsusele rehabilitatsiooniprogrammi, SKA JK poolt koostatud tegevuskava või rehabilitatsiooniplaani alusel • TO osutab isikule rehabilitatsiooniteenuseid, lisaks sellele vajadusel korraldab, et isik saaks kõik temale vajalikud rehabilitatsiooniteenused ühe TO juures
Kuidas hindamise tulemusena kujuneb otsus? • WHODAS küsimustiku tulemuste põhjal arvutab süsteem koondhinnangu toimetuleku valdkondade kaupa • JK võtab arvesse seni osutatud abi ja selle tulemuslikkuse • JK hindab muude teenuste kättesaadavust • Juhul, kui senine abi pole olnud tulemuslik ja/või muud teenused pole kättesaadavad, võib JK teha kaalutlusotsuse SRT saamiseks vaatamata sellele, et toimetuleku häirumise aste oli madal (0 -24%)
Mida hindamine isikule annab? võimalus rääkida oma olukorrast aitab paremini arusaada oma vajadustest aitab seada eesmärke, mida tahaks edaspidi muuta annab ülevaate, millised on sobilikud ja vajalikud teenused toetab edasiste valikute langetamisel selgitab sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse sisu – mis hakkab toimuma ja milline on isiku enda roll • toetab sobiva teenuseosutaja valikul ja järjekorda registreerimisel • pakub emotsionaalset ja praktilist tuge • • •
Rehabilitatsiooniprogramm • Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud dokument, milles on määratletud - sihtgrupp - eesmärk - tegevused, maht - periood • Programmi kinnitamine (nõuandev komisjon SKA juures – SKA, So. M, TK, Astangu KRK, EPIK esindajad; eksperthinnangud) • Programmi hindamise kriteeriumid - eesmärgid ja tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele - vastab kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sh on tõenduspõhine - tulemused on mõõdetavad, suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas - tegevused planeeritud kulutõhusalt, eelarve on läbipaistev
Teenused 2016 (1) • Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine (rehabilitatsiooniplaani koostamine) • Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö • Rehabilitatsioonitulemuste hindamine • Füsioterapeudi teenused • Tegevusterapeudi teenused • Loovterapeudi teenused • Sotsiaaltöötaja teenused • Eripedagoogi teenused • Psühholoogi teenused • Logopeedi teenused • 2016 lisanduvad uued teenused – arsti, õe ja kogemusnõustaja teenused
Teenused 2016 (2) • Uued teenused - Arsti teenus (individuaalne) - Õe teenus (individuaalne, perele, grupile) - Kogemusnõustaja teenus (individuaalne, perele, grupile) • Muutuvad teenused - Füsioterapeudi perenõustamine - Tegevusterapeudi/loovterapeudi teenus viiakse lahku: - tegevusterapeudi teenus - loovterapeudi teenus • Kõiki teenuseid (v. a arsti teenus) osutatakse individuaalselt, perele või grupile
Arsti teenus • Arsti teenus (ainult individuaalne) – isiku terviseolukorra hindamine ja terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste osas, terviseolukorrast lähtuv näidustuste ja vastunäidustuste määratlemine. Võrgustikuliikmete (sh pere) konsulteerimine, toetamaks isikut rehabilitatsioonieesmärkide saavutamisel (konsulteerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjudest terviseolukorrale). • Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ning kasutama õpetamine. • Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist ja diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.
Õe teenus • Õe teenus – tervise ja enese eest hoolitsemise alane teavitus, nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku ja/või tema esindaja juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste osas (näidustuste ja vastu näidustuste määratlemine lähtudes terviseolukorrast). • Võrgustikuliikmete nõustamine, konsulteerimine (motiveerimine) toetamaks isikut rehabilitatsioonieesmärkide saavutamisel. • Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ning kasutama õpetamine. • Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ning retsepti väljastamist.
Kogemusnõustaja teenus • Kogemusnõustaja teenus – nõustamine sarnase puude, terviseolukorra kogemuse või erivajadusega inimese poolt, kes on läbinud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine, emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine • Teenus on mõeldud psühhosotsiaalselt keerulises olukorras olevatele inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad - suunamist asjakohase abi juurde - kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni - teadmist ja kogemust, et nad ei ole oma eripäraga üksi - võimalust saada lootust ja õppida sarnase kogemusega inimestelt • Kogemusnõustaja kuulub rehabilitatsioonimeeskonda ja on läbinud vastava koolituse
Rehabilitatsioonimeeskond • Rehabilitatsioonimeeskond vähemalt 3 -liikmeline, sh alati sotsiaaltöötaja • Vastavalt isiku vajadustele tuleb meeskonna liikmete arvu suurendada • Rehabilitatsiooniplaani koostamisel tuleb vastavalt isiku vajadustele meeskonda kaasata järgmised spetsialistid: - alaealine – alati eripedagoog - AK otsusel suunatud laps – alati psühhiaater või psühholoog - 16 -a ja vanem psüühikahäirega isik – alati psühhiaater ja tegevusterapeut - nägemise, kuulmise või kõnehäirega või vaimse alaarenguga isik – alati eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut - liikumispuudega isik – alati füsioterapeut või tegevusterapeut
Lepingud SRT osutamiseks • SKA ja TO sõlmivad lepingu, milles lepitakse kokku riigi poolt õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpne kord. Leping kuni 5 aastaks, lepingu mahtu ei määrata (raha asutuste vahel ei jagata) • Isik ja TO lepivad kokku teenuse osutamises (isik pöördub TO poole 60 päeva jooksul otsuse või järjekorra saabumise teate saamisest)
Kui jään hätta, saan abi. . . • koolituse slaididest • käsiraamatust (asukoht Minu arvuti – V-ketas – Üldine – Käsiraamat – P 2 Rehabilitatsiooniteenus) • vooskeemidest (asukoht Minu arvuti – V-ketas - Üldine – Vooskeemid – P 2 Rehabilitatsiooniteenus – SRT protsess alates 01. 2016) • siseveebist (Töövõimereform – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) • Helenilt, Janelilt ja Airilt
Aitäh! Janeli Sinisalu janeli. sinisalu@sotsiaalkindlustusamet. ee Telefon 7447 907
- Slides: 60