Kristjan Jaak Peterson 1801 1822 TPL 2013 Petersoni

Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822) TPL 2013

Petersoni aeg � Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51 -aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puškin ning Inglismaal käis koolis tulevane „romantismi deemon“ ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. � Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. � Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara.

K. J. Peterson � Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. � Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; � tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. � Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab monument Tartu Toomemäel.

Petersoni elu I � Christian Jacob Petersohn, tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana. � Tema isa oli pärit Viljandimaalt Karula vallast, ema kohta on teada ainult see, et ta ei olnud puhast eesti F. B. Dörbecki pilt päritolu.

Petersoni elu II � Peterson õppis Riia kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. � Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga, tundis paljusid keeli: ◦ saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keel. � Petersonil oli märkimisväärne lugemus: Kr. J. Peterson. Endel Kõksi õlimaal (1942 ? ) ◦ päevaraamatu järgi oli ta lugenud näiteks Horatiuse, Pindarose, Diogenese, Miltoni, Klopstocki, Aisopose, Voltaire’i jt

Kristjan Jaak Petersoni elu III � Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge (saksakeelne, kuid eestimeelne teaduslik ajakiri eesti keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 1813– 1832; http: //www. utlib. ee/ekollekt/eeva/index. php? lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322 ); � koostas rootsi keele grammatika; � samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. � Aastatel 1819– 1820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 peamiselt rahapuuduse tõttu ülikoolikursust lõpetamata tagasi Riiga. ◦ KJP tahtis saada misjonäriks, õppis selle nimel ka Aasia ja Põhja-Ameerika keeli

Kristjan Jaak Petersoni elu III � Riias andis keeletunde, kirjutas artikleid Beiträgele ja tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” (“Soome mütoloogia”), mis ilmus Beiträges 1822. � Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta; ◦ selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, pannes aluse meie pseudomütoloogiale � Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. � Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid

K. J. Peterson – esimene eesti luuletaja � Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese eesti luuletajana, kes püüdis luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas: ◦ järgis antiikkirjanduse eeskujusid, ◦ oli aldis tärkavale romantismile. Elgi Reemets. Vaip “Kristjan Jaak Peterson”, 1978. Vill, põime. (Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum)

K. J. Peterson luuletajana � Eriti torkab Petersoni luule kunstipärasus silma tema kaasaegse eesti kirjanduse foonil, sest tol ajal kirjutati peamiselt vaimulikke või õpetavaid ja moraliseerivaid jutte, välismaiste teoste mugandusi, eriti populaarsed olid sentimentaalsed teosed. � Seetõttu ei pidanud Petersoni kaasaegsed (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter) vajalikuks neid avaldada. � Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. ◦ Gustav Suits kirjutas ülistava artikli „Meie esimene luuletaja“, mis panigi aluse Kristjan Jaagu ja tema loomingu tutvustamisele.

K. J. Peterson luuletajana � Petersonilt on säilinud 3 saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust, � nende põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid (10) ja rõõmsamad ning argisemad pastoraalid (5), mõlema eeskujuks antiikluule. � Oodide põhiteemad: mõistuse, vaimu, sõpruse ja armastuse ülistamine; luule ja luuletaja. ◦ Tuntumad oodid: “Laulja” (luulele ja luuletajale) ja „Kuu“ – pühendet eesti keelele. � Pastoraalides on sageli kasutatud dialoogi, selgesti on tuntavad eesti rahvalaulu kõlavõtted: trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants. � Kr. J. Peterson on kirjutanud ka anakreontilist luulet (Anakreoni järgi (6. sajand e. Kr) – elegantses vormis elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule): „Ma pean jooma. Lauluke“, „Naised“. Kristjan Jaak Peterson „Kuu“, loeb Kalju Orro, ETV saade „ 100 luulepärli“ (2011) http: //arhiiv. err. ee/vaata/100 -luuleparli-kuukristjan-jaak-peterson-loeb-kalju-orro

K. J. Peterson luuletajana � Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. � Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: ◦ teadlikult loodud luulekujundid – epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid – kõik eesti keeles; ◦ antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. � KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. � Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada eesti rahvusliku kirjanduse alusepanijaks.

Mõisted* � Ood –   ◦ 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus‑ v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid „Laulja”, „Kuu”. Oode laulma, kirjutama. ◦ 2.  piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus � Pastoraal – ◦ kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule žanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | ◦ piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * „Eesti keele seletav sõnaraamat“

� Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks „Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani”, sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. � See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. � K. J. Petersoni päevaraamat

Kristjan Jaak Peterson Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. � http: //kreutzwald. kirmus. ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materja lid? item_id=5&table=Persons � http: //www. utlib. ee/ekollekt/eeva/index. php? lang=et&do=aut or&aid=59 � http: //www. tartupostimees. ee/136934/petersoni-teekonduhendas-kirjanikke/ � http: //kreutzwald. kirmus. ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materja lid? item_id=1011&table=Scans

Kristjan Jaak Peterson (18011822) Postmark KJP mälestuseks Kristjan Jaak Peterson Laulud. Päevaraamat Eesti Raamat 1976 IAAK. Kristian Jaak Peterson 200 Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Eesti Keele Sihtasutus, 2001. – 428 lk

� Kristjan Jaak Peterson, “Laulud ja päevaraamat” ja Maimu Berg, “Seisab üksi mäe peal” � Jaan Kross, “Taevakivi”: ◦ kuuldemängu tutvustus: http: //raadioteater. err. ee/raadioteater/kuul demaeng/taevakivi ◦ kuuldemäng Raadioteatris: http: //klassikaraadio. err. ee/helid? main_id =1005733&lang=

Kristjan Jaak Petersoni skulptuur Toomemäel. foto: Lauri Kulpsoo

MARGUS LOKK Kristjan Jaak Peterson 2011 Segatehnika ava 41 x 30 Tartu