1 Sotsiaalt kohtupraktika aastal 2019 2 Tnased teemad

1 Sotsiaaltöö kohtupraktika aastal 2019

2 Tänased teemad Riigikohtu lahenditest aastal 2019 Munitsipaaleluruumiga seotud probleemid Sotsiaaltoetuste ja töövõimetoetuse kohtutäiturite poolt arestimisega seotud probleemid ja praktika Eestkoste küsimused kohtupraktikas Sotsiaaltoetuste avalduste rahuldamata jätmisega seotud vaidluste kohtupraktika Tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamise kohtupraktika Probleemid ja lahendused seoses vara võõrandamisega vahetult enne hooldusvajaduse tekkimist Ülalpidamiskohustuse tuvastamise kohtupraktika (lapse kohustus pidada ülal, sh osaleda hooldekoduarvete tasumisel, oma abivajavaid vanemaid)

3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi Ants Kesküla vastu põhivõla 4545 eurot 42 senti ja viivise saamiseks Hageja: Jõelähtme vald Kassatsioonkaebuse esitaja: Ants Kesküla

4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 järg Lahendi punkt 10: Kolleegium märgib esmalt, et kostja kui kinkija pärija vastu esitatud nõude õiguslikuks aluseks ei saa olla VÕS § 1028 lg 1, kuivõrd hageja tasutud hoolekandekulude tagasinõude õigust reguleerivad erisätetena SHS (sotsiaalteenuse osutamise ajal kuni 1. jaanuarini 2016 kehtinud SHS § 45 lg 1 ja alates 1. jaanuarist 2016 kehtiva SHS § 16) ja SHS alusel vallavolikogu määrustega kehtestatud hoolekande teenuse eest maksmise korra sätted.

5 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 järg Lahendi punkt 12: Kolleegium viitab siinkohal lisaks ka üldseadusena sotsiaalõiguse valdkonna seadustele (sh SHS) kohalduvale SÜS § 5 lg-le 1, milles sätestatud põhimõtte kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

6 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 järg Lahendi punkt 12: Kohtud leidsid õigesti, et hageja nõudeõigus kinkija vastu sõltus sellest, milline oli kinkija majanduslik olukord. Nii sätestati kuni 1. jaanuarini 2016 kehtinud SHS § 45 lg-s 1, et isikult võis võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu ning võetav tasu olenes teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast.

7 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 järg Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustas teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Samad põhimõtted on sätestatud pärast 1. jaanuari 2016 kehtiva SHS § 16 lg-tes 1 ja 2 lisandusega, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse.

8 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 kohtuotsus 2 -17 -5184 järg See tähendab, et seadusandja on õigustatud kehtestama hüvitiste saamiseks reegleid, mis soodustavad igaühe enese vastutust sotsiaalse heaolu eest (isikul ei peaks olema õigust saada sotsiaalabi, kui ta suudab end aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt) ning avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse elu kindlustamisega toime ei tule (vt SHS eelnõu (93 SE) seletuskiri).

9 OLULISIM 1. Inimene ise oma vahenditega 2. Perekond 3. Kohalik omavalitsus

10 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. 12. 2018 kohtuotsus 3 -16 -1531 A kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tegema uus otsus Kaebaja A, vastustaja Sotsiaalkindlustusamet SKA on keeldunud üle võtmast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustust põhjusel, et kaebaja töötab, tal on kehtiv tööleping. Resolutsioon: 3. Teha uus otsus /…/

11 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. 12. 2018 kohtuotsus 3 -16 -1531 järg Lahendi punkt 14: SHS § 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erisusi. Sotsiaalkaitse ühe põhimõttena on SÜS §-s 7 sätestatud avaliku võimu selgitamisja abistamiskohustus: isiku vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks abistatakse teda avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata.

12 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. 12. 2018 kohtuotsus 3 -16 -1531 järg Hüvitiste hulka kuulub ka isikult talle kolmanda isiku poolt osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine (SÜS § 14 p 1). Seega tuli vastustajal juhinduda selgitamiskohustuse täitmisel SÜS §-s 7 sätestatust.

13 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. 12. 2018 kohtuotsus 3 -16 -1531 järg Selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE) seletuskirjas rõhutatakse, et haldusorgan peab omal algatusel nõustama ja abistama juhul, kui isik ei suuda taotlust täita, kui selles esineb ilmseid vigu või muul viisil on ilmne, et isik ei oma piisavat teavet menetluses toimetulemiseks ning menetluse eesmärk jääks haldusorgani abita täitmata (seletuskirja lk 23).

14 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. 12. 2018 kohtuotsus 3 -16 -1531 järg Lahendi punkt 18: Kolleegium nõustub vastustajaga, et vastustaja ei pidanud olukorras, kus kaebaja taotlust ei olnud võimalik SHS § 59 lg 1 p 3 alusel rahuldada, selgitama talle, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks tuleks kaebajal tööleping lõpetada. Selgitamiskohustuse eesmärk on nõustada isikut iseseisva otsuse tegemisel, kuid seejuures ei tohi menetlusosalist mõjutada.

15 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. 04. 2019 kohtumäärus 2 -18 -3628 Tallinna avaldus K. B-lt laste hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks Avaldaja Tallinna Puudutatud isikud K. B, A. B ja M. B Resolutsioon: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

16 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. 04. 2019 kohtumäärus 2 -18 -3628 SISU Tallinna linn esitas kohtule avalduse, milles palus võtta K. B-lt (laste ema) ära kahe lapse hooldusõiguse ja määrata laste eestkostjaks avaldaja. Laste isa ei ole rahvastikuregistrisse kantud. Maakohus rahuldas avalduse, kohus võttis emalt laste isiku- ja varahooldusõiguse täielikult ära ning seadis nende üle eestkoste, määrates kuni nende täisealiseks saamiseni eestkostjaks Tallinna. Laste ema esitas määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, laste ema kaebas kohtulahendi kõrgemasse kohtusse.

17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. 04. 2019 kohtumäärus 2 -18 -3628 Lahendi punkt 19: sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1 järgi kohustatud üldjuhul korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. 04. 2019 18 kohtumäärus 2 -18 -3628 järg Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused, teenuste eesmärgid ja sisu, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused (mh hinnata ja täpsustada kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi) on sätestatud SHS ptk-s 2. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et avaldaja pakutavate sotsiaalteenustega ei ole võimalik laste heaolu tagada.

19 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 kohtumäärus 1 -10 -8154 SISU Tartu Maakohtu 4. aprilli 2011 määrusega lõpetati L. S-i suhtes kriminaalmenetlus süüdimatuse tõttu ja talle kohaldati statsionaarset psühhiaatrilist sundravi. L. S. esitas Tartu Maakohtule 17. 10. 2018 taotluse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks ja tema üleviimiseks hooldekodusse. Maakohus taotlust ei rahuldanud, samuti Ringkonnakohus. Riigikohtu määruse resolutsioon: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2019. a määrus muutmata, kuid jätta sellest välja hooldusteenuse osutamisega seotud põhistused.

20 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 kohtumäärus 1 -10 -8154 Lahendi punkt 13: Erihooldekoduteenuse adressaatide ring on määratletud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 101 lg-s 1. SHS § 105 lg 1 võimaldab teatud juhtudel osutada erihooldekoduteenust isiku nõusolekuta kohtumääruse alusel.

21 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 kohtumäärus 1 -10 -8154 järg Lahendi punkt 15: Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud määrata SHS § 101 lg-s 1 märgitud isikut, kellele osutatakse erihooldekoduteenust tema nõusolekul, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses ambulatoorsele sundravile. Selleks peab aga kohus kindlaks tegema, et isiku ohtlikkus on sedavõrd väike, et statsionaarne sundravi ei ole (enam) õigustatud, ning isik peab tõenäoliselt kinni ravirežiimist. Midagi sellist ei ole käesolevas asjas tuvastatud.

22 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 kohtumäärus 1 -10 -8154 järg Ambulatoorset sundravi ei saa osutada isikule, kes on erihooldekoduteenusele paigutatud tema nõusolekuta kohtumääruse alusel SHS § 105 lg 1 alusel. Kui statsionaarsel sundravil viibiv isik on jätkuvalt sedavõrd ohtlik, et see õigustab tema vabaduse võtmist, ja ta vajab ravi, on kriminaalmenetluses ainsaks võimalikuks järelmiks statsionaarne sundravi. Ka juhul, kui seadusandja looks võimaluse sundravimenetlusele allutatud isiku paigutamiseks erihooldekoduteenusele, saaks erihooldekodusse paigutada üksnes isiku, kes tahtevastast psühhiaatrilist ravi ei vaja.

23 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 1 -10 -8154 28. 05. 2019 Punkt 9: Psühhiaatrilise sundravi määrab ja selle kohaldamise lõpetab Kar. S § 86 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kohus. Seega on lõppkokkuvõttes üksnes kohtu pädevuses anda hinnang isiku ohtlikkusele ja sellest tulenevale psühhiaatrilise sundravi vajadusele, vaatamata sellele, et mitmete sundravi kohaldamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3 -1 -1 -62 -16, p 14. )

24 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 otsus 1 -10 -8154 järg Punkt 12: Hooldekodukoha olemasolu või selle puudumine ei ole sundravi põhjendatuse üle otsustamisel asjasse puutuv ning sellest lähtuvalt ei saa otsustada ravi jätkumise üle.

25 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 otsus 1 -10 -8154 järg 13: Kolleegium selgitab, et sundravi ja ööpäevaringne erihooldus (edaspidi ka erihooldekoduteenus) on kaks eri liiki teenust, mille osutamise eeldused on erinevad. Erihooldekoduteenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ning toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.

26 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 otsus 1 -10 -8154 järg Erihooldekoduteenuse adressaatide ring on määratletud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 101 lg-s 1. SHS § 105 lg 1 võimaldab teatud juhtudel osutada erihooldekoduteenust isiku nõusolekuta kohtumääruse alusel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 2019. a määrus nr 2 -16 -10435/138, p 16).

27 Kui menetluses tuvastatakse isiku sundravivajadus, siis ei tule kõne alla isiku hooldamine tema nõusolekuta SHS § 105 lõike 1 alusel.

28 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 kohtuotsus 2 -16 -10435 Lahendi punkt 15: Riigikohus on rõhutanud, et isikuvabadust saab piirata üksnes ranges kooskõlas seadusega, lähtudes põhiseaduses ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ettenähtud põhimõtetest, seejuures tuleb isikult vabaduse võtmise aluseid seaduses mõista pigem kitsendavalt.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 29 kohtuotsus 2 -16 -10435 järg Lahendi punkt 16: Tingimused, mille kõigi üheaegse täidetuse korral paigutatakse täisealine isik kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud SHS § 105 lg-s 1.

30 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 kohtuotsus 2 -16 -10435 järg Viidatud sätte kohaselt peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

31 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 kohtuotsus 2 -16 -10435 järg 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

32 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 kohtuotsus 2 -16 -10435 järg Viidatud lahendi punkt 18: Riigikohus on leidnud ka seda, et isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 215 -3662/92, p 14).

33 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. 03. 2019 kohtuotsus 2 -16 -10435 järg Riigikohus on leidnud sedagi, et isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest.

34 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. 04. 2019 kohtuotsus 2 -18 -5670 Viidatud lahendi punkt 17: Kolleegium märgib, et SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse tema nõusolekuta ja Ps. AS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused isiku paigutamiseks tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta ravile haigla psühhiaatriaosakonda on sarnased. Erinev on nende asutuste ja seal osutatavate teenuste iseloom. Hoolekandeasutus on SHS § 4 p 2 kohaselt sotsiaalteenust osutav asutus.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. 04. 2019 35 kohtuotsus 2 -18 -5670 järg Viidatud lahendi punkt 18. 3: Kolleegium märgib, et SHS-st ei tulene hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. SHS § 100 lg 2 p 4 järgi on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi.

36 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. 04. 2019 kohtuotsus 2 -18 -5670 järg Seda kohustust saab täita üksnes meetoditega, mille kasutamisel isik ise vabatahtlikult ja teadlikult võtab talle määratud ravimeid. Sellele, et tahtest olenematut ravi osutatakse ka SHS § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikute suhtes üksnes haigla psühhiaatriaosakonnas, viitab ka Ps. AS § 11 lg 5.

Munitsipaaleluruumiga seotud probleemid 37 20. 03. 2019 Harju Maakohus 2 -18 -3479: Kohustada kostjat tagastama linnale eluruum ja määrata otsuse täitmise viisiks väljatõstmine eluruumist koos talle kuuluva varaga kui kostja ei täida eluruumi üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest.

38 Munitsipaaleluruumiga seotud probleemid 08. 01. 2019 Tartu Ringkonnakohtu otsus 3 -18 -1779: Munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest tulenev vaidlus lahendatakse maakohtus. Enne üürilepingu sõlmimist tehakse küll avalik-õiguslik otsustus temale vara kasutusse andmiseks, kuid see täidetakse eraõigusliku lepingu – üürilepingu – sõlmimisega ning selle sõlmimisest alates on pooltevahelised suhted selle lepingu raames eraõiguslikud. Vt ka 3 -3 -1 -8 -01 (p 20 ja 17); 3 -3 -1 -15 -01 (p 13 -15) Samalt kaebajalt 3 -19 -67 ja 2 -18 -582

39 Munitsipaaleluruumiga seotud probleemid 02. 04. 2019 Tartu Ringkonnakohtu määrus 3 -19 -67: Kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada.

27. 09. 2019 Tallinna Halduskohtu otsus 40 3 -18 -1224 Resolutsioon: Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29. 05. 2018 protokolliline otsus nr 7 selles osas, mis puudutas kaebaja munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise avalduse lahendamist ja rahuldamata jätmist.

27. 09. 2019 Tallinna Halduskohtu otsus 41 3 -18 -1224 järg Punkt 14: Vastustaja ei ole kaebaja tegelikke eesmärke üheselt mõistetavalt välja selgitanud. Punkt 15: Käesoleva vaidluse puhul on küsimus eelkõige selles kas haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue on täidetud vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 ja seda eelkõige kaalutlusvigade puudumise kontekstis.

42 HMS § 54 Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

43 27. 09. 2019 Tallinna Halduskohtu otsus 3 -18 -1224 järg Kaalutlusvigadega on tegemist ka siis, kuid taotluse lahendamisel lähtutakse ebaõigetest eeldustest ja lähtepositsioon on vastuoluline ning ebaselge. Antud juhul ilmnebki selles põhiline kaalutlusviga.

44 27. 09. 2019 Tallinna Halduskohtu otsus 3 -18 -1224 järg Olukorras, kus isik on kasutanud õiguslikul alusel sotsiaaleluruumi ning kasutab seda jätkuvalt edasi ning (võimalike) vastupidiste seisukohtade osas jõustunud lahendeid ei eksisteeri, on (teoreetilised) kaalutlused, mille kohaselt ei oleks tegemist munitsipaaleluruumi vajava isikuga, asjakohatud.

45 27. 09. 2019 Tallinna Halduskohtu otsus 3 -18 -1224 järg Lähtuvalt eeltoodust tuleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 29. 05. 2018 protokolliline otsus nr 7 tühistada kui ennatlik ja kaalutlusvigadega otsustus, kusjuures antud juhul on see ühtlasi vajalik ka õigusselguse huvides.

46 Sotsiaaltoetuste ja töövõimetoetuse kohtutäiturite poolt arestimisega seotud probleemid ja praktika Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12: Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

47

48 Milliselt sissetulekuosalt võib erandlikel juhtudel võtta kohtutäitur 20% täiendavalt? Kätte peab võlgnikule jääma 215, 44 eurot (+ iga ülalpeetava kohta kolmandik miinimumpalgast!) Miinimumpalk on 540 eurot, aastal 2020 kokkuleppe kohaselt 584 eurot. Praegu võib kohtutäitur erandlikult arestida mõnedest sissetulekuliikidest (540 – 215, 44) * 20%

49 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid 20. 03. 2019 kohtumäärus 2 -18 -4482 05. 06. 2019 kohtumäärus 2 -18 -4480

50 Oluline eeltoodud lahendites Iga juhtumi kõiki asjaolusid hinnates ja kaaludes tuleb otsustada, kas töövõimetoetuse arest on erandlikel asjaoludel lubatud ja kui on, siis millises ulatuses 20% piires. Kaalutlus peab kohtutäituri aktis! kajastuma

51 Eestkoste küsimused kohtupraktikas 30. 04. 2019 Tallinna Ringkonnakohtumäärus 219 -2170: Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS 203 lõike 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust.

13. 09. 2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrus 52 2 -11 -10422 Kolleegium märgib, et nii linnavalitsus kui ka puudutatud isik selgitasid maakohtule, et vaatamata oma raskele psüühikahäirele suudab avaldaja oma tahtmise saamiseks käituda lühiajaliselt adekvaatselt, mistõttu tuleks kohtul hinnata määratud eestkoste lõpetamisel avaldaja käitumist pikema perioodi vältel ja võtta arvesse eksperdi ja spetsialistide arvamust.

53 Sotsiaaltoetuste avalduste rahuldamata jätmisega seotud vaidluste kohtupraktika 24. 07. 2019 Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärus 3 -19 -1375: Riigi õigusabi andmisest keeldumist toetab ka see asjaolu, et taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Nimelt asjast võimalik tulenev kasu taotlejale on vaid 6, 16 eurot, mida tuleb pidada ebamõistlikuks väikseks kasuks, võrreldes kuludega õigusabile, mis võiks ületada asjas saadud võimalikku kasu sajakordselt.

54 Tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamise kohtupraktika Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. 04. 2019 otsus 2 -18 -5670 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. 05. 2019 otsus 1 -10 -8154 Tallinna Ringkonnakohtu 28. 06. 2019 määrus 2 -16 -10435

55 Probleemid ja lahendused seoses vara võõrandamisega vahetult enne hooldusvajaduse tekkimist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03. 06. 2019 otsus 2 -17 -5184 Hetkel vaidlus maakohtus tagasi.

56 Ülalpidamiskohustuse tuvastamise kohtupraktika (lapse kohustus pidada ülal, sh osaleda hooldekoduarvete tasumisel, oma abivajavaid vanemaid Tartu Ringkonnakohtu 11. 04. 2019 otsus 2 -18 -11292 A. K. ja K. K. hagi A. K. vastu ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks Väide, et kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust hagejate vastu, ei leidnud kinnitust. Kostja osales perekonnaelus ja laste ülalpidamises enne perekonna juurest lahkumist aastaid.

57 Õiguskantsleri seisukohti 25. 11. 2019 Hooldajatoetusest ja töötamisest 14. 11. 2019 Sõidukompensatsioon 28. 10. 2019 Järelhooldusteenuse saamise tingimused 10. 09. 2019 Toila valla sünnitoetus 04. 07. 2019 Ligipääs sotsiaalteenustele 03. 07. 2019 Toiduabi jagamise tingimused 18. 06. 2019 Hooldajate ettevalmistusnõuded 14. 06. 2019 Linna osalemine vanematevahelises hooldusõiguse ja suhtlusõiguse vaidluses

58 Õiguskantsleri seisukohti 23. 05. 2019 Eluruumi tagamine 16. 04. 2019 Ettepanek „Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise korra“ § 3 lõike 3 seadusega ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks 08. 04. 2019 Laste hooldusõigus ja lasterikka pere toetus

59 Riigikogu sotsiaalkomisjonis 12. 12 erakorralise istungi päevakorras Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks 10. 12 ESTA pöördumise ja kohalike omavalitsusüksuste sotsiaalvaldkondade juhtide pöördumiste arutelud (protokolli ei ole veel avaldatud) Riigikogu – Tegevus – Päevakorrad ja protokollid Dokumendiregistrist otsides SOTK

60 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09. 12. 2019 otsus 5 -18 -7 Õiguskantsleri 17. oktoobri 2018. a taotlus Narva Linnavolikogu määruste ja õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduslikkuse kontroll https: //www. riigikohus. ee/et/lahendid/? asja. Nr= 5 -18 -7/8