Phiseadus lbi inimigustealase Euroopa kohtupraktika prisma Julia Laffranque

Põhiseadus läbi inimõigustealase Euroopa kohtupraktika prisma Julia Laffranque, riigikohtunik, Tartu Ülikooli külalisprofessor, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik aastatel 2011 -2020

Sissejuhatus • 1) Jaan Kross: Professor Martensi ärasõit; • 2) Mart Nutt Põhiseaduse Täiendamise Seaduse lugemisel Riigikogus; • 3) Abstraktne debatt versus (poliitiline) tegelikkus; • 4) Terrorismioht, koroonaviiruse levik – hoopis uued väljakutsed põhiseadusele.

Võtmeküsimused • 1) Kuidas tagada demokraatlik legitimatsioon, võimude lahusus, sh Euroopa Liidu institutsioonides ja toimiv tasakaalustatud põhiseaduslikkuse järelevalve? • 2) Mida teha, kui Euroopa Liidu Kohus läheb (teisiti kaaludes, pädevust ületades) vastuollu põhiseadusega kaitstud põhiõigustega? Menetluslikud aspektid: proportsionaalsuse test erinev (vt Saksamaa föderaalse konstitutsioonikohtu 5. 05. 2020 otsus seoses Euroopa Keskpanga varaostuprogrammiga)? • 3) Mis on rahvuslik ja mis konstitutsiooniline identiteet (Poola näide)?

Riigikohtu lahendid seoses Euroopa Liidu ja põhiseadusega: 1) Üldkogu 19. 04. 2005 otsus: õiguskantsleri taotlus Erakonnaseaduse § 5 lg 1 esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks; 2) Üldkogu 01. 07. 2010 otsus: õiguskantsleri taotlus välireklaami keelustavate sätete põhiseaduspärasuse kohta; 3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. 05. 2006 arvamus põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta; 4) Üldkogu 12. 07. 2002 otsus: õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu art 4 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks; 5) Üldkogu 15. 12. 2015 otsus taastuvenergia põhiseaduspärasuse küsimuses.

Kõige olulisem …. Kuidas Eesti õiguse võimalik vastuolu või allumine ühele või teisele rahvusvahelisele normile mõjutab Eesti inimeste õigusi ja vabadusi? Riik on loodud rahva jaoks, mitte vastupidi. Inimene on kõige tähtsam.

Probleemid: • Ühelt poolt: Soov tagada iga hinna eest Euroopa ühtne õiguskord, ka pealiskaudseid väärtusi peale surudes ja kunstlikku vastastikkust usaldust propageerides, ei tohi asetseda inimõiguste kaitsest kõrgemal; • Teiselt poolt: Soov iga hinna eest konstitutsioonilist identiteeti appi võttes ja suveräänsusega manipuleerides läbi suruda riigi poliitikat ei tohi ohtu seada inimõiguste kaitset Euroopas; • Küsimus majanduslikest huvidest.

Vastuolud tekivad kui: • 1) Euroopa õigus tagab parema inimõiguste kaitse kui põhiseadus; • 2) Põhiseadus tagab parema inimõiguste kaitse kui Euroopa õigus.

Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral põhiseadusega: • 1. Kohaldada Euroopa Liidu õigust, Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt ka siis, kui see on vastuolus põhiseadusega; • 2. Lahkuda Euroopa Liidust; • 3. Küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust.

Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse põhiseadusele vastavuse järelevalve • Euroopa Liidu esmase õiguse põhiseadusele vastavuse järelevalve: aluslepingute muudatused; • Kui eeldada, et teisene õigus on vastavuses esmasega, siis ka vastavuses põhiseadusega. • Järelevalve eelnõu staadiumis ja pärast eelotsuse kaudu (Riigikohtu eelotsuste taotluste näiteid); • Euroopa Liidu õigust üle võtva ja rakendava õiguse põhiseadusele vastavuse järelevalve;

Euroopa Inimõiguste Kohus • Euroopa Inimõiguste Kohus kui Euroopa konstitutsioonikohus; • Euroopa Inimõiguste Konventsioon kui elav instrument; • Dialoog oluline – individuaalse põhiseadusliku kaebusega riikidest vähem kaebusi; • Nada vs Šveits: rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni suhtest: harmooniline tõlgendamine;

Euroopa Inimõiguste Kohus ja põhiseadus • Eesti asjad: Euroopa Inimõiguste Kohus on kas nõustunud või mitte Eesti kohtute põhiseaduse tõlgendustega; põhiseaduse järelevalve konkreetse normikontrolli raames kui ammendamisele kuuluv õiguskaitsevahend; • Euroopa Inimõiguste Kohtu soovitus Venemaale: konstitutsiooni vastuolu korral Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga – harmooniline tõlgendamine (Anchugov ja Gladkov vs Venemaa); • Teised riigid: Bosnia ja Hertsegoviina (Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et konstitutsioon on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga diskrimineerib valimistel: Sejdic ja Finci (2009); Zornić (2014); Itaalia (konfiskeerimised); Ühendkuningriigid (kinnipeetavate hääleõigus); Türgi (kohtunike kinnipidamine). • Protokoll nr 16: Euroopa Inimõiguste Kohtult arvamuse küsimine ja põhiseadus ?

Võtmelahendused • Konstitutsioonilise identiteedi leidmine ja kultiveerimine sealjuures seda väärtuste türanniaga rikkumata; • Harmooniline tõlgendamine; • Konstitutsioonilise identiteedi raamides tõlgendamine; • Ülimuse aktsepteerimine eeldab, et pädevust ei ületata; pädevusest kinnipidamise üle peab olema võimalik järelevalvet teostada; • Eelotsuse küsimine; • Konstitutsiooniline tundlikkus ja vastutus; sallivus ja selle piirid; pluralism ja selle piirid; • Kohtute ühtekuuluvuseetika ja dialoog; • Euroopa Liidu ühinemine Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga; • Uus kohus/koda Euroopa õigusega seotud konstitutsiooniliste vaidluste lahendamiseks.

Tänan tähelepanu eest! „Inimõigused on kaasaja kõige suurem saavutus. “ – Paavst Johannes Paulus II