Euroopa Liit 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki

Euroopa Liit – 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki Euroopa Liidu liikmesriigid Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid

Euroopa Liidu rajajad Uued ideed kestva rahu ja jõukuse nimel… Alcide De Gasperi Konrad Adenauer Winston Churchill Robert Schuman Jean Monnet

Euroopa Liidu sümbolid Juhtlause: Ühinenud mitmekesisuses Euroopa hümn Euroopa lipp Euroopa päev, 9. mai

24 ametlikku keelt Български English latviešu valoda português Čeština español lietuvių kalba Română dansk français magyar slovenčina Deutsch Gaeilge Malti slovenščina eesti keel hrvatski Nederlands suomi Ελληνικά Italiano polski svenska

Laienemine – kuuest riigist kahekümne seitsmeni

Suur laienemine: ida ja lääne ühendamine 1989 Berliini müüri langemine – kommunismi lõpp ELi majandusabi andmine – Phare programm 1992 Riikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid: • demokraatia ja õigusriigi põhimõtted • turumajanduse toimimine • suutlikkus ELi õigusakte rakendada 1998 Algavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimised 2002 Kopenhaageni tippkohtumisel nõustuti suure 10 uut riiki hõlmava laienemisvooruga 2004 Kümme uut ELi liikmesriiki: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia 2013 Horvaatia liitub 1. juulil

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid Pindala (x 1000 km²) Rahvaarv (miljonites) Jõukus (sisemajanduse kogutoodang inimese kohta) Bosnia ja Hertsegoviina 51 3. 8 7 600 Montenegro 14 0. 6 10 900 Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel 11 1. 8 : Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik 25 2. 1 9 100 Albaania 28 2. 9 7 500 Serbia 77 7. 2 9 100 783 76. 7 13 800 4 272 507. 4 25 700 Riik Türgi 28 ELi liikmesriiki kokku

Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1958 Rooma lepingud: • Euroopa Majandusühendus • Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Euroopa Liidu (Maastrichti) leping 1999 Amsterdami leping 2003 Nice’i leping 2009 Lissaboni leping

Euroopa Liidu põhiõiguste harta Siduv kogu ELi tegevuse suhtes 54 artiklit 6 jaotises: Väärikus Vabadused Võrdsus Solidaarsus Kodanike õigused Õigusemõistmine

ELi rahvaarv, võrreldes ülejäänud maailmaga Rahvaarv miljonites (2015)

ELi pindala võrreldes ülejäänud maailmaga Pindala (x 1000 km²)

Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga Majanduse suurus: 2013. aasta sisemajanduse koguprodukt triljonites eurodes Jõukus elaniku kohta - SKP ühe inimese kohta ostujõu standardis, 2013

ELi liikmesriikide pindala Pindala (x 1000 km²)

ELi liikmesriikide rahvaarv Rahvaarv miljonites (2015) Kokku 508 miljonit

SKP elaniku kohta: jõukuse levik SKP elaniku kohta (2014) Indeks, mille puhul 28 ELi riigi keskmine on 100

Euroopa majandus: koos tugevam 2008: Ülemaailme finantskriis algab Ameerika Ühendriikidest. Euroopa juhtide kooskõlastatud vastus: • Pühendumine eurole ja finantsstabiilsusele • Uued kriisihaldamise tööriistad ja eeskirjade reformimine: Euroopa stabiilsusmehhanism: fond riikide abistamiseks erakorraliste majandusraskuste korral Uued seadused pankade stabiilsuse tagamiseks Pangaliit: Pankade järelevalve ELi tasandil ja mehhanism, mis sulgeb pankrotistuvad pangad • Parem majanduse juhtimine: Euroopa semester: iga-aastane toiming, mille käigus koordineeritakse avalikud eelarved Euro+ pakt, „fiskaalkokkuleppe lepingˮ: vastastikune pühendumine kindlale riigi rahandusele

Kümme prioriteeti Euroopa jaoks 2015. aastal keskendub Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker järgmistele teemadele. 1. Investeerimisplaan: töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute suurendamine 2. Ühendatud digitaalne ühisturg 3. Paindlik energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga 4. Põhjalikum ja õiglasem siseturg tugevama majandusega 5. Põhjalikum ja õiglasem majandus- ja rahaliit 6. Mõistlik ja tasakaalustatud vaba kauplemise leping Ameerika Ühendriikidega 7. Vastastikusel usaldusel põhinev õiglus ja põhiõigused 8. Uus migratsioonipoliitika 9. Euroopa suurem globaalne mõju 10. Euroopa Liidu demokraatlik muutus

Investeerimisplaan Euroopa jaoks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond • 2015: Euroopa majandus hakkab kriisist taastuma, kuid investeeringute tase on endiselt madal. Investoritel on raha, kuid neil on vähe usaldust • Uus ELi fond alates 2015. aasta keskpaigast • Fond saab ELi allikatest algul 21 miljardit eurot • Investeeringuid tehakse elujõulistesse äriprojektidesse, näiteks digitaalsesse ja energia infrastruktuuri, transporti, väikestesse ettevõtetesse, rohelistesse projektidesse ja innovatsiooni • Korrutaja efekt: avalike investeeringute eeskuju järgides tehakse ka erainvesteeringuid kuni 315 miljardi euro väärtuses • Võib luua kuni 1, 3 miljonit uut töökohta kolme aasta jooksul

Pangaliit: turvalised ja usaldusväärsed pangad ELi vastus finantskriisile: • Reeglid: Uued seadused, mis tagavad, et pankadel on piisavalt kapitali ja parem riskijuhtimine • Järelevalve: Euroopa Keskpank teostab järelevalvet +/- 130 kõige olulisema panga üle Riiklikud pankade järelevalvajad teevad tihedat koostööd • Otsus: Üle-euroopaline ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada pankrotistunud panga tegevuse lõpetada. Seda toetab fond, kuhu pangad ise maksavad ja seetõttu ei pea maksumaksjad arveid maksma.

Kuidas EL oma raha kulutab ELi 2015. aasta üldeelarve: 145, 3 miljardit eurot = 1, 02 % rahvamajanduse kogutulust Euroopa maailmas: koos arenguabiga 6% Turvalisus ja kodakondsus, õigus 2% Jätkusuutlik kasv – loodusvarad: põllumajandus, keskkond 40 % Muu, avalik haldus 6% Nutikas ja kaasav kasv: töökohad, konkurentsivõime, regionaalareng 46 %

Kliimamuutused – üleilmne probleem Selleks et peatada üleilmne soojenemine, leppisid ELi juhid 2014. aastal kokku järgmises: • kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega • tõsta taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks 27 % (tuule-, päikese-, veeja biomassienergia) • Energiatõhususe suurendamine 27 % võrra 2030. aastaks

Energiaallikad muutuvas maailmas ELis 2013. aastal kasutatud kütus Väljastpoolt ELi imporditava kütuse osakaal (2013)

Teadusuuringud - investeerimine teadmistepõhisesse ühiskonda Kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele protsentides SKPst (2012)

Solidaarsus tegelikkuses – ELi ühtekuuluvuspoliitika 2014 -2020: 352 miljardit eurot investeeritud infrastruktuuri, ettevõtlusse, keskkonnakaitsesse ja töötajate koolitamisse, pöörates erilist tähelepanu vaesematele piirkondadele ja kodanikele • Regionaalfond • Sotsiaalfond • Ühtekuuluvusfond Vähem arenenud piirkonnad: SKP elaniku kohta vähem kui 75 % ELi keskmisest Üleminekupiirkonnad: SKP elaniku kohta 75 % kuni 90% ELi keskmisest Enam arenenud piirkonnad: SKP elaniku kohta rohkem kui 90 % ELi keskmisest

Euro – eurooplaste ühisraha Miks euro? • Valuutarisk ja valuutavahetuskulud puuduvad • Tarbijatel on rohkem valikuid ja hinnad on stabiilsed • Tihedam majandusalane koostöö ELi riikide vahel Eurot saab kasutada kogu euroala piires • Mündid: üks pool riikide sümbolitega, teine pool ühesugune • Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata ELi liikmesriigid, kus euro on käibel ELi liikmesriigid, kus euro ei ole käibel

Võitlus inflatsiooniga Euroopa majandus- ja rahaliit: stabiilsed hinnad 18 eurot kasutava ELi riigi keskmine aastane inflatsioon 2013. aastal

The single market: freedom of choice Neli liikumisvabadust: • kaubad • teenused • inimesed • kapital Ühisturg on kaasa toonud: • paljude toodete ja teenuste (sealhulgas lennukipiletite ja telefonikõnede) hinna märkimisväärse languse • tarbijate valikuvõimaluste suurenemise • 2, 8 miljonit uut töökohta

Liikumisvabadus Schengen • Enamike ELi liikmesriikide vahelistel piiridel ei ole politsei- või tollikontrolli • Tugevdatud kontroll ELi välispiiril • Tihedam koostöö ELi liikmesriikide politseijõudude vahel • ELis reisides ostetud kaubad saab isiklikuks kasutamiseks koju kaasa võtta

Odavam mobiilside välisriikides Telefonikõnede, SMSide ja andmeside rändlushinnad on ELis 2007. aastaga võrreldes 80% vähenenud eurosenti, ilma käibemaksuta Andmete allalaadimine välisriigis Kõne alustamine välisriigist (minutihind) SMSi saatmine välisriigist

Välismaal õppimine Erasmus+ Igal aastal suundub ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ toel rohkem kui 400 000 noort teistesse Euroopa riikidesse õppima või ennast arendama.

Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine Saastatus ei tunne piire – vaja on võtta ühiseid meetmeid ELi tegevus on andnud järgmisi tulemusi. • • puhtam suplusvesi palju vähem happevihmasid pliivaba bensiin vanade elektroonikatoodete lihtne ja ohutu kõrvaldamine ranged eeskirjad toiduohutusele „talust toidulauale” ahela raames orgaanilisemad ja kõrgekvaliteedilisemad põllumajandustooted tõhusamad terviseohu hoiatused sigarettide puhul kõigi kemikaalide registreerimine ja järelevalve nende üle (REACH)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Ühine võitlus terrorismi vastu • Erinevate ELi riikide politsei ja korrakaitseasutuste vaheline koostöö • Kooskõlastatud varjupaiga- ja immigratsioonipioliitika • Koostöö tsiviilõiguse valdkonnas

EL – rahu ja jõukuse eksportija • Maailmakaubanduse eeskirjad • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika • Arenguabi ja humanitaarabi

EL – oluline jõud kaubanduses % globaalsest ekspordist kaubad (2012) % globaalsest ekspordist teenused (2012)

EL on suurim arenguabi andja maailmas EL annab üle poole kogu arenguabist Ametlik arenguabi 2013. aastal, miljardites eurodes

Tarbijate õiguste kaitse Tarbijana on teie põhiõigused kõikjal ELis seadustega kaitstud, isegi reisides või internetist ostes • Tootepakendite selge tähistus • Tervishoiu- ja ohutusstandardid • Ebaõiglased lepingutingimused on keelatud • Sõitjate õigused reisijateveoteenuste suhtes, näiteks pikkade hilinemiste korral • Abi probleemide lahendamisel

Sugude võrdõiguslikkus Soolised palgaerinevused: ELis teenivad naised tunnis keskmiselt 16, 4% vähem kui mehed.

Kolm peamist institutsiooni Euroopa Parlament - inimeste hääl Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president Euroopa Ülemkogu ja nõukogu - liikmesriikide hääl Donald Tusk, Euroopa Ülemkogu eesistuja Euroopa Komisjon - ühiste huvide edendaja Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni president

ELi institutsioonid Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine) Euroopa Parlament Euroopa Kohus Kontrollikoda Euroopa Investeerimispank Ministrite Nõukogu (nõukogu) Euroopa Komisjon Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Ametid Euroopa Keskpank

Kuidas valmivad ELi õigusaktid Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad Komisjon teeb ametliku ettepaneku Parlament ja Ministrite Nõukogu teevad koos otsused Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused rakendavad Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad rakendamist

Euroopa Parlament – inimeste hääl Otsustab koos Euroopa Liidu Nõukoguga ELi seaduste ja eelarve üle Demokraatlik järelevalve kogu ELi töö üle Igast riigist valitud liikmete arv Austria - 18 Leedu - 11 Rumeenia - 32 Belgia - 21 Luksemburg - 6 Saksamaa - 96 Bulgaaria - 17 Läti - 8 Slovakkia - 13 Eesti - 6 Madalmaad - 26 Sloveenia - 8 Hispaania - 54 Malta - 6 Soome - 13 Horvaatia - 11 Poola - 51 Taani - 13 Iirimaa - 11 Portugal - 21 Tšehhi Vabariik - 21 Itaalia - 73 Prantsusmaa - 74 Ungari - 21 Kreeka - 21 Rootsi - 20 Ühendkuningriik - 73 Küpros - 6 Kokku - 751

Euroopa poliitilised fraktsioonid Kohtade arv Euroopa Parlamendis fraktsiooni kaupa (juulil 2015) Kokku: 751

Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide häälekandja • Üks minister igast ELi liikmesriigist • Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant • Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga • Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

Euroopa Liidu nõukogu – kuidas nad hääletavad Enamik nõukogu otsuseid võetakse vastu „topelthäälteenamuse” põhimõttel. Otsust peab toetama vähemalt • 55% liikmesriikidest (16 riiki) • Liikmesriigid, kes esindavad 65% ELi elanikkonnast

Euroopa Ülemkogu tippkohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine • Peetakse vähemalt 4 korda aastas • Seal pannakse paika üldine ELi poliitika • Eesistuja: Donald Tusk

Välisasjade ja julgeoleku kõrge esindaja Federica Mogherini • Topeltroll: – juhib välisasjade nõukogu istungeid – Euroopa Komisjoni asepresident • Juhib üldist välis- ja julgeolekupoliitikat • Euroopa Välisteenistuse juht

Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja 28 sõltumatud volinikku, üks igast ELi liikmesriigist • Ettepanekud uute õigusaktide kohta • Täitevorgan • Asutamislepingute täitmise järelevalvaja • Esindab ELi rahvusvahelisel areenil

Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja 28 sõltumatut kohtunikku, üks igast liikmesriigist • Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta • Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis ELi liikmesriikides •

Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly Euroopa Ombudsman • Uurib ELi institutsioonide vastu esitatud kaebusi hea valitsemistava rikkumise või valitsemisvigade kohta • Näited: ebaõiglus, diskrimineerimine, võimu kuritarvitamine, põhjendamatu viivitamine, vastamata jätmine või menetluskorra rikkumine. • Kaebuse võib esitada iga ELi kodanik või elanik

Euroopa Kontrollikoda – raha otstarbekas paigutamine 28 sõltumatut liiget • Kontrollib, et ELi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt • Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut või organisatsiooni

Euroopa Keskpank – euro haldaja Mario Draghi Keskpanga president • Tagab hindade stabiilsuse • Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta • Jälgib pankade turvalisust • Töötab valitsustest sõltumatult

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: kodanikuühiskonna hääl 353 liiget • Esindab ametiühinguid, tööandjaid, põllumajandustootjaid, tarbijaid jne • Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta • Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi küsimustesse

Regioonide Komitee – kohalike omavalitsuste hääl 353 liiget • Esindab linnu ja piirkondi • Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta • Edendab kohalike ametiasutuste kaasamist ELi küsimustesse

EL-is töötavad tsiviilteenistujad Komisjonis on ligikaudu 23 000 alalist ametnikku ja 11 000 ajutist või töövõtulepingu alusel töötavat töötajat Teistes ELi institutsioonides on ligikaudu 10 000 töötajat • Põhikohaga tsiviilteenistujad • Valitud avalikul konkursil • Tulnud kõigist ELi riikidest • Seadusega määratud töötasud • ELi halduskulud 15 eurot ELi kodaniku kohta aastas • ELi ametnike arvu vähendatakse 2013. – 2017. aastal 5%

ELiga suhtlemine On teil ELi kohta küsimusi? Abiks on Europe Direct • Telefoni, e-posti või internetivestluse teel • Rohkem kui 500 piirkondlikku teabekeskust europa. eu/europedirect