Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Komisjon Regioonide Komitee Euroopa

Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Komisjon Regioonide Komitee Euroopa Liidu Nõukogu Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Kohus Euroopa Parlament Kontrollikoda

Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ühendused ja Liit kokku moodustavad institutsioonilise süsteemi, millesse lepingute kohaselt kuuluvad Komisjon Nõukogu Ülemkogu Parlament Kohus Kontrollikoda (Audiitorkogu) Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Vahel loetakse institutsioonide hulka ka Euroopa Investeerimispank Euroopa Keskpank

Euroopa Liidu institutsioonid Institutsioonide asukohad Euroopa Parlament: Strasbourg, Brüssel, Luxembourg Nõukogu: Brüssel, Luxembourg Komisjon: Brüssel, Luxembourg Euroopa Kohus ja Esimese astme kohus: Luxembourg Majandus- ja Sotsiaalkomitee: Brüssel Regioonide komitee: Brüssel Kontrollikoda: Luxembourg Euroopa Investeerimispank: Luxembourg Euroopa Keskpank: Frankfurt am Main (Saksamaa) Euroopa Politseiamet: Haag (Holland)

Euroopa Komisjon KOMISJON kitsamas mõttes – volinike kolleegium Liikmesriikidest sõltumatu; esindab riikideülest ehk EÜ tasandit = liikmesriikide huvide ühisosa 27 volinikku (kuni nov. 2004: 20 volinikku; kuni dets. 2006: 25 volinikku) – üks igast liikmesriigist Ametiaeg 5 aastat, tagasivalimine võimalik Ametisse nimetamine Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagasiastumine, surm, ametiaja lõpp President Volinikud võivad enda seast nimetada kuni 5 asepresidenti (kuni 2004: 1 või 2 asepresidenti)

Euroopa Komisjon KOMISJON laiemas mõttes – administratsioon (bürokraatia) EK-s töötajaid: 20 000. . . 30 000 Functionnaire (alalised); Agent Temporaire (kuni 3 aastat); Auxiliaire (1 aasta); Expert Nationale Detaché (1 -3 a); konsultandid (6 -12 kuud) jm U. 2000 töötajat on seotud tõlkimisega 22 ametlikku keelt (al. 2007). Töökeeled: inglise, prantsuse ja saksa Asukoht: Brüssel (osaliselt Luksemburg) Peasekretariaat Peadirektoraadid (Directorate-General = DG) + eriteenistused (kokku 40)

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon Peadirektoraadid Arengukoostöö Laienemine Eelarve Majandus ja rahandus Energeetika ja transport Maksustamine ja toll Ettevõtlus Personal ja haldus Finantskontroll Põllumajandus Haridus ja kultuur Regionaalpoliitika Infoühiskond Justiits- ja siseasjad Kalandus Kaubandus Keskkond Konkurents Siseturg Tervise- ja tarbijakaitse Teadusuuringud Tööhõive ja sotsiaalküsimused Välissuhted

Euroopa Komisjon – ülesanded Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu Järelevalve. Valvab lepingute täitmist, vajadusel algatab vastava menetluse (infringement procedure). Võib teisi institutsioone kontrollida Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised) Süsi ja teras, väliskaubandus, konkurentsipoliitika Muudel juhtudel – Nõukogu poolt delegeeritud “Komitoloogia”: nõuande-, korraldus- ja meetmekomiteed Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus) Eelarve (koostab projekti, jälgib täitmist) Välissuhtlus (eelkõige Komisjoni pädevusvaldkondades)

Euroopa Liidu nõukogu… … ehk Ministrite Nõukogu Peamine seadusandlik institutsioon Esindab otseselt liikmesriike ja nende huve KOLM TASANDIT: (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja Erinevad koosseisud Eesistujariik (2) COREPER – Alaliste Esindajate Komitee (3) Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Peasekretariaat (tõlketöö, paberimajandus, logistika jms)

Euroopa Liidu nõukogu

Euroopa Liidu nõukogu Koosseisud 2009: Üldküsimused ja välissuhted Majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN) Justiits- ja siseküsimused (JHA) Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid, tarbijakaitse Konkurentsivõime Transport, telekommunikatsioon ja energeetika Põllumajandus ja kalandus Keskkond Haridus, noorsugu ja kultuur

Euroopa Liidu nõukogu (kuni 2004)

EL Nõukogu – häälte jaotus RIIK Kuni 2004 NICE … Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia 10 29 Hispaania 8 27 Poola - 27 Rumeenia - 14 Holland 5 13 Kreeka, Belgia, Portugal 5 12 Tšehhi Vabariik, Ungari - 12 Rootsi, Austria 4 10 Bulgaaria - 10 Taani, Soome, Iirimaa 3 7 Slovakkia, Leedu - 7 Luksemburg 2 4 Läti, Sloveenia, EESTI, Küpros - 4 Malta - 3 KOKKU 87 (KHE = 62) 345 (255)

EL nõukogu - ülesanded EL õigusaktide vastuvõtmine Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika)

Euroopa Ülemkogu EL liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead + Euroopa Komisjoni president 1974 Loodi Pariisi kohtumisel mitteametliku koostööfoorumina 1987 tunnustati Ülemkogu võrdsena teiste institutsioonide seas (Ühtse Euroopa Akti jõustumine) Staatus (Maastricht): Ülemkogu annab “Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad” Roll valdavalt poliitiline ning puudub oma osa EÜ õigusloomes, s. t ei saa langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid Lissaboni leping: loodi Euroopa Ülemkogu presidendi / eesistuja ametikoht (Herman van Rompuy). Ametiaeg 2, 5 aastat. Ülesanne: “tagada Ülemkogu töö ettevalmistus ja järjepidevus ning püüda liikmesriikide hulgas leida konsensus”

Nõukogu(d) - pisut semantikat. . . Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon. . . ) Euroopa Ülemkogu = European Council Euroopa Liidu (EL) Nõukogu / [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU]

Euroopa Parlament – kronoloogia 1952 “Parlamentaarne Assamblee”, 78 liiget 1957 142 liikmesriikide parlamentide poolt delegeeritud saadikut 1973 Taani, Iirimaa ja Suurbritannia ühinemine: 198 saadikut Juuni 1979: parlament on otse valitav: 410 saadikut 1981 Kreeka ühinemine: 434 saadikut 1984 Parlamendi 2. otsevalimised 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine: 518 saadikut 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine: 626 saadikut 2004 “Idalaienemine”, 10 uut liikmesriiki: 732 saadikut 2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine: 785 saadikut 2009 Esimesed valimised EL-27: 736 saadikut 2014 Lissaboni lepingu kohaselt 750 + 1 (president) saadikut. Igast liikmesriigist maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 saadikut.

Euroopa Parlament – kohtade jaotus RIIK Kuni 2004 2009 - 2014 Saksamaa 99 99 Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia 87 72 Hispaania / Poola 64 / - 50 Rumeenia - 33 Holland 31 25 Kreeka, Belgia, Portugal / Tšehhi Vabariik, Ungari 25 / - 22 Rootsi 22 18 Austria / Bulgaaria 21 / - 17 Taani, Soome / Slovakkia 16 / - 13 Iirimaa / Leedu 15 / - 12 Läti - 8 Sloveenia - 7 Luksemburg / EESTI, Küpros 6/- 6 Malta - 5 KOKKU 626 736

Euroopa Parlament Kohtade jaotus erakondade vahel: (sügis 2004) kevad 2010 Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) (EPP) (268) 265 Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D, end. PES/PSE) (200) 184 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) (88) 84 Rohelised / Euroopa Vabaliit (Greens/EFA, end. Verts/ALE) (42) 55 Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) (––) 54 Eur. Ühend. Vasakpoolsed / Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed (GUE/NGL) (41) 35 Vaba ja Demokraatlik Euroopa (EFD) (––) 31 Mitteühinenud saadikud (NI) (29) 28

Euroopa Parlament Alalised komisjonid + erikomisjon Väliskomisjon Inimõiguste allkomisjon Julgeoleku ja kaitse allkomisjon Arengukomisjon Rahvusvaheline kaubandus Eelarvekontroll Majandus ja rahandus Tööhõive ja sotsiaalpoliitika Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus Transport ja turism Regionaalareng Põllumajandus ja maaelu areng Kalandus Kultuur ja haridus Õiguskomisjon Kodanikuvabadused, justiits- ja siseasjad Põhiseaduskomisjon Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus Tööstus, teadusuuringud ja energeetika Petitsioonikomisjon Siseturg ja tarbijakaitse Finants-, majandus- ja sotsiaalkriis

Euroopa Parlament - ülesanded NB! Esindab rahvast = Euroopa Liidu kodanikke 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus (co-operation) Kaasotsustamismenetlus (co-decision) Nõusolekumenetlus (assent procedure) Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus

Euroopa Parlament - ülesanded 2. Eelarvelised volitused otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel

Euroopa Parlament - ülesanded Nimetab ametisse ombudsmani On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku “ringkaitset” Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja otsib probleemile lahendust Kaebused võivad olla kõigis ametlikus keeles, kirjalikud EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides

Otsustusprotsessid Euroopa Ühenduse poliitikate menetlemine Konsultatsioonimenetlus (on kirjeldatud vastavates lepinguartiklites + 100 TEU, 94 Amst. ) Koostöömenetlus (co-operation) (189 c TEU, 252 Amst. ) Kaasotsustamismenetlus (co-decision) (Art. 189 b TEU, 251 Amst. ) Nõusolekumenetlus (assent procedure) (kirjeldatud vastavates lepinguartiklites) Eelarvemenetlus (Art. 203 TEU, 272 Amst. ) Informeerimismenetlus (on kirjeldatud vastavates lepinguartiklites) Komiteemenetlus

Otsustusprotsessid

Koostöömenetlus KOMISJON - ettepanek EUROOPA PARLAMENT - arvamus MINISTRITE NÕUKOGU ühine seisukoht (KHE) Kinnitab ühist seisukohta või ei reageeri s. t. JAH M. NÕUKOGU Vastu võetud 3 KUUD// EUROOPA PARLAMENT muudatusettepanekud (AHE) 1 KUU// EUROOPA KOMISJON vaatab EP parandusi ja võib teha muudatusettepanekuid 3 KUUD// MINISTRITE NÕUKOGU Võib EP parandused vastu võtta jättes arvestamata komisjoni arvamuse ÜH Võib komisjoni ettepanekud vastu võtta KHE või teha parandusi ÜH KHE - KVALIFITSEERITUD HÄÄLTEENAMUS AHE – ABSOLUUTNE HÄÄLTEENAMUS ÜH - ÜHEHÄÄLSUS Lükkab ühise seisukoha tagasi s. t. EI (AHE) M. NÕUKOGU võib vastu võtta ÜH Ei õnnestu tegutseda Kui EP on nõus, võib tähtaega pikendada 1 kuu, vastasel juhul ettepanek ebaõnnestub

Kaasotsustamismenetlus KOMISJON - ettepanek EUROOPA PARLAMENT - arvamus MINISTRITE NÕUKOGU ühine seisukoht (KHE) MIN. NÕUKOGU Vastu võetud EUROOPA KOMISJON JAH EI 3 KUUD// EUROOPA PARLAMENT muudatusettepanekud (AHE) EI (AHE) JAH 3 KUUD// NÕUKOGU arvamus JAH EI (KHE) Võimalik vastu võtta 6 KUUD// LEPITUSKOMITEE Ühine tekst Pole teksti ÜH MINISTRITE NÕUKOGU Võimalik vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega EUR. PARLAMENT JAH (AHE) EI (AHE) Maastricht: Siseturg, haridus, kultuur, tarbijakaitsepoliitika, rahvatervis, üldised keskkonnaprogrammid, teadustöö raamprogrammid. Amsterdam: kutseharidus, transport, sotsiaalfond, töö, keskkond, regionaalfond, võrdsed õigused, sotsiaalpoliitika

Menetluse valiku aluseks on. . . . õigusaktide (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist. ” Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid. ” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele

Euroopa [Liidu] Kohus Ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu valdkonnas – II ja III sammas), otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui kodanikele Euroopa Kohtu põhiülesanded: tagada EL / EÜ seadusandluse korrektne tõlgendamine lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel valvata aluslepingutest kinnipidamist (n-ö põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon) Kohtu pädevusse kuulub liikmesriikide karistamine Korraga haldus-, tsiviil- ja konstitutsioonikohus

Euroopa Kohus Koosneb: Euroopa Kohtust Esimese astme kohtust (Lissaboni lepingust “Üldkohus”) Nii Euroopa Kohus kui Esimese Astme Kohus koosnevad 27 kohtunikust (üks igast liikmesriigist), lisaks kuulub Euroopa Kohtusse ka 8 kohtujuristi Nii kohtunikud kui juristid nimetatakse liikmesriikide vahelise kokkuleppega 6 aastaks Lisaks ca 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat 750 inimest

Euroopa Kohus – Esimese Astme Kohus Peale Lissaboni lepingut “Üldkohus” Loodi ühtse Euroopa aktiga alles 1986, hakkas tööle 1989 Ei ole eraldi institutsioon, on ellu kutsutud vaid töökoormuse jagamiseks Pädevus: Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas… …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused …kahju hüvitamise nõuded …jms.

Euroopa Kohus Euroopa Kohtu pädevus Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) EL aktide tühistamine Eelotsused Toimingu tegematajätmine Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine Esimese Astme Kohtu (‘Üldkohtu’) otsuste edasikaebused

Kontrollikoda (van. Audiitorkogu) 1975 ühtne Kontrollikoda (Court of Auditors) Asukoht Luxembourg’is 27 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt Ametiaeg 6 aastat Vajadusel võtab otsuseid vastu häälteenamusega Valib iseendale presidendi Tegutseb silmas pidades “Liidu ühtset huvi”

Kontrollikoda (van. Audiitorkogu) EÜ leping: “Kontrollib EL kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid” Jälgib Euroopa Liidu finantside liikumist (nii liidu sees kui väljaspool selle piire) Koostab iga-aastase finantsaruande Teeb märkusi konkreetsete puudujääkide osas Esitab aruandeid Ministrite Nõukogule ja Euroopa Parlamendile Annab arvamusi, kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte

Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Eco. So. C) Nõuandev organ, loodud Rooma lepingutega 344 liiget (Nice’i lepingu kohaselt): 24 - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendatud Kuningriik 21 – Hispaania, Poola 15 – Rumeenia 12 - Austria, Belgia, Kreeka, Holland, Portugal, Rootsi, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria 9 - Taani, Soome, Iirimaa, Slovakkia, Leedu 7 – Läti, Sloveenia, Eesti 6 – Luksemburg, Küpros, 5 – Malta Ametiaeg 4 aastat Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Komisjoniga Igakuised plenaaristungid (9 -10 aastas) Liikmed jagunevad 3 gruppi: Tööandjate esindajad Töövõtjate esindajad Teised huvigrupid

Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Eco. So. C) Büroo: President + 2 asepresidenti + 27 liiget 6 sektsiooni: Põllumajandus, maapiirkondade areng, regioonid Euroopa Majandus- ja Rahandusliit (EMU) ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika Tööhõive, sotsiaalsed küsimused ja kodakondsusega seotud küsimused Välissuhted Ühisturg, tootmine ja tarbimine Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond Igal sektsioonil rapporteur Sekretariaat: ~130 + ~520 ECOSOC´i mõju Euroopa Liidu tegevusele

Regioonide Komitee (Co. R) Nõuandev organ, loodud vastavalt EL-lepingule 344 liiget (vt. Eco. So. C) Liikmete ametisse nimetamine (vt. Eco. So. C) Plenaaristungeid ~5 korda aastas Büroo: president + asepresident + 34 liiget Sekretariaat

Regioonide Komitee (Co. R) 8 spetsiaalset komisjoni ja 4 alakomisjoni: Komisjon 1: Regionaalareng, majanduslik areng, kohalik ja regionaalne finantseerimine Alakomisjon 1: Kohalik ja regionaalne finantseerimine Komisjon 2: Ruumiplaneering, põllumajandus, jahindus, kalandus, metsandus, mere piirkonnad ja kõrgustikud Alakomisjon 2: Turism ja maapiirkonnad Komisjon 3: Transport ja kommunikatsiooniühendused Alakomisjon 3: Telekommunikatsioonid Komisjon 4: Linnapoliitikad Komisjon 5: Maakasutusplaneering, keskkond ja energeetika Komisjon 6: Haridus ja koolitus Komisjon 7: Kodanike Euroopa, uuringud, kultuur, noored ja tarbijad Alakomisjon 7: Noored ja sport Komisjon 8: Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus-poliitika, sotsiaalpoliitika ja rahvatervis