Euroopa vetevrk PhjaEuroopa jed Lhikesed suure langu ja

Euroopa vetevõrk

Põhja-Euroopa jõed • • • Lühikesed, suure langu ja kiire vooluga Palju on kärestikke, koski ja jugasid Suurem osa jõgesid voolab läbi järvede Äravool on aastaringselt valdavalt ühtlane Kiire voolu tõttu ei teki harilikult jääkatet

Põhja-Euroopa jõed Sogne fjord Vetti juga

Põhja-Euroopa jõed Otra jõgi, Lõuna-Norras

Põhja-Euroopa järved Vänern • Tasandikulises osas palju suuri järvi • Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühendatud Saimaa järv

Ida-Euroopa jõed Nižni Novgorod Okaa jõel • Arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid • Läbivad oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid Rostov Doni jõel

Ida-Euroopa jõed Petšoora jõgi • Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosa jõed on veerikkamad ning voolavad madalates lammorgudes • Kevaditi on palju üleujutusi Dvinaa jõe delta

Ida-Euroopa jõed Dnepri jõgi • Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosa jõed on vanemad ning voolavad sügavamates orgudes • Veetase kõigub rohkem sõltudes lume sulamisest ja sademete hulgast Volga jõgi Saraatovi juures

Ida-Euroopa järved • Asetsevad enamasti järvestikena mandrijäätekkelistel kõrgustikel • Ida-Euroopa lõunarannikul esinevad limaanid Masuuria järvestik Mecklenburgi järvestik

Limaan • Limaan on mereveega üleujutatud jõesuue, mis on hiljem settevalliga merest eraldunud Dnestri limaan

Lääne-Euroopa jõed • Ülemjooks sageli mägedes, kesk- ja alamjooks tasandikel • Toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringselt veerohked • Mäestikujõed on suure languga, ning on suvise suurveega (lume ja jää sulamine) • Paljud jõed on omavahel ühendatud kanalitega

Lääne-Euroopa jõed Loire’i jõgi Seine’i jõgi Thames’i jõgi Reini jõgi

Lääne-Euroopa järved • Kesk-Euroopa mäestikes on rohkesti järvi • Lääne-Euroopa tasandikel ja madalmäestikes leidub maarijärvi Genfi järv Bodeni järv

Maarijärved • Maarijärved on tekkinud madalatasse lamedapõhjalistesse vulkaanilistesse kraatritesse ning on ümara kujuga • Maarijärved on tekkinud vulkaaniliste plahvatuste tagajärjel. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse.

Maarijärved Dauni lähedal Meerfeld Pulvermaar Holzmaar

Lõuna-Euroopa jõed • Vetevõrk hõredam • Jõed on veerikkad talvel (sademed) ning veevaesed suvel • Rohkelt kasutatakse jõevett põldude niisutamiseks

Lõuna-Euroopa jõed Tajo jõgi Ebro jõgi Tiberi jõgi Maritsa jõgi

Lõuna-Euroopa järved • Lubjakivide avamusaladel on palju karstijärvi • Balkani poolsaarel on suuri alangujärvi Ohrid’i järv, Makedoonia Doberdo karstijärv, Itaalia

Liustikud • Suuremad mandrijääkilbid asuvad Islandil, Franz Josephi maal ja Teravmägedes liustik Teravmägedel Vatna liustik Islandil