Demokraatia kui rahva vim Demokraatlike valimiste phimtted Tnased

Demokraatia kui rahva võim Demokraatlike valimiste põhimõtted

Tänased eesmärgid: • Oskan kirjeldada, kuidas rahvas teostab kõrgeimat võimu demokraatlikus riigis. • Oskan analüüsida demokraatia võimalusi ja ohte. • Tean demokraatlike valimiste põhimõtteid ja oskan neid selgitada. “Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ” Winston Churchill

Ülesanne • Täida töölehel AINULT esimese ülesande tunni alguse osa. • Ülejäänud töölehe juurde tuleme teises tunnis.

Demokraatia mõiste • Demos – rahvas, hulk (kr k) • Kratos – võim valitsus (kr k) • Demokraatia = demos + kratos = rahva võim • Demokraatia on valitsemisrežiim, kus võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.

Demokraatlikud riigid tänapäeva maailmas • The Economist Intelligence Unit (2007): 1. Rootsi 2. Island 3. Holland 4. Norra 5. Taani 17. USA 33. Eesti 102. Venemaa 167. Põhja-Korea

Demokraatia tunnused • • • vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised kodanikuvabaduste tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus • vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle

“Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ” Winston Churchill

Demokraatia võimalused • Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud. • Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas. • Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises. • Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel, et valitsuse poliitika peegeldab laialde rahvahulkade huve. • Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud.

Demokraatia ohud • Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus võimule tuua harimatu massi. • Enamuspõhimõte võib põhjustada “ 51 protsendi türannia”, kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. • Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. • Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.

Demokraatia tugevused • Võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; • Soodustab inimisiksuse arengut; • On kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; • Aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist; • Vähendab sõdade tõenäosust, vähemalt teiste demokraatiatega; • Üldjuhul on demokraatliku valitsemiskorraga riigid mittedemokraatiatest jõukamad.

Demokraatia nõrkused “Parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga. ” Winston Churchill Demokraatiat on võimatu kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda kaitsta ei soovi.

Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta.