SOOD SOO veerohke ala kus suur osa taimejnustest

• SOO – veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub

Soode levik • 3 % maismaast • Subarktilistelt aladelt troopikani • Kõige enam okasmetsade

• Riigid soostumise % järgi: 1. Soome 31% 2. Eesti 21% 3. Iirimaa

• Soode levik sõltub: – Sademed – Orgaanilise aine hulk – Pinnamood –

• Eestis on soid kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsijärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti

Lääne-Eesti rabad • Järsu rabarinnakuga • Keskosa tasane • Vesi liigub raba servas, keskosa

Soode teke • Järve kinnikasvamisel – u. 1/3 Eesti soodest – Põhjast – Pealt

Soode tüübid Eestis • Madalsoo, siirdesoo, raba (arengusuund ->) Madalsoo • 57% • Madalamatel

• Madalsoo võib olla tingitud – Vesi voolab lohku kokku – Allikast -

Raba e. kõrgsoo • 31% • Ümbruskonnast kõrgem ala • Toitub mineraalidevaesest veest (sademed)

Siirdesoo • 12% • Üleminekukooslus madalsoolt rabale • Vesi suhteliselt min. ainete vaene •

Soo ja soostik • Madalsoo puhul – Üks nõgu – eraldatud soometsadega – soostik

Madal- ja siirdesoode liigitus MADALSOOD • Õõtsiksood – Esineb: Kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses

• Luhasood – Esineb: jõgede ja järvede luhtades – Iseloomulik: perioodilised üleujutused –

• Allikasood – Esineb: allikate ümbruses – Iseloomulik: survelised põhjaveed – Totiainete sisaldus:

• Lubjarikkad pärismadalsood – Esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudess – Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt

• Lubjavaesed pärismadalsood – Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes – Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem

• Rohu-siirdesoo – Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes – Iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas;

• Päris-siirdesood – Esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval – Iseloomulik: tarna-, sfagnumi-,

Rabad • Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: –

• Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: – Rabamännikud – Puisrabad –

• Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed

• Rabataimestik – Liigivaene – Üheaastaseid taimi ei kasva Liigid: – Puurinne: mänd,

Harilik jõhvikas Kukemari Mustikas Sinikas

Alpi-jänesvill Tupp-villpea Ümaralehine huulhein Ahtalehine huulhein

Raba-karusammal Punane turbasammal Soovildik

• MADAL- JA SIIRDESOOD • Putukad – Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm

• Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. • Septembris

• Ämblikud – Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed – Hiidämblik

• Kahepaiksed – Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes

• Roomajad – Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Rästik

• Linnud – Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud:

• Imetajad – Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult

• RABAD • Putukad – U. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. •

• Kalad – Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug • Kahepaiksed –

• Linnud – Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on

• Imetajad – Põder, valgejänes, hunt – Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja

Slides: 54

Download presentation

SOOD

• SOO – veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. – Turba paksus enam kui 30 cm – Õhema turbakihiga alasid nim soostunud aladeks

Soode levik • 3 % maismaast • Subarktilistelt aladelt troopikani • Kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes • Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal, USA-s, Indoneesias, Soomes, Rootsis.

• Riigid soostumise % järgi: 1. Soome 31% 2. Eesti 21% 3. Iirimaa 17% 4. Rootsi 16% 5. Kanada 14% 6. Indoneesia 13, 6% Eestis > 1 ha soid 9836

• Soode levik sõltub: – Sademed – Orgaanilise aine hulk – Pinnamood – Lähtekivim

• Eestis on soid kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsijärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas • Soodevaesed piirkonnad on – Lõuna-Eesti – Pandivere kõrgustik – Suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa

Lääne-Eesti rabad • Järsu rabarinnakuga • Keskosa tasane • Vesi liigub raba servas, keskosa tasane • Keskel lageraba, puud rabanõlvadel • Raba-jänesvill Ida-Eesti rabad • Kumer • Vee äravool hea • Puisrabad • hanevits

Soode teke • Järve kinnikasvamisel – u. 1/3 Eesti soodest – Põhjast – Pealt – Põhjast ja pealt üheaegselt • Maismaa soostumine – u. 2/3 Eesti soodest – Kestev veerohkus

Soode tüübid Eestis • Madalsoo, siirdesoo, raba (arengusuund ->) Madalsoo • 57% • Madalamatel aladel • Toitub mineraaliderikkast veest

• Madalsoo võib olla tingitud – Vesi voolab lohku kokku – Allikast - allikasoo – üleujutusala - lammisoo

Raba e. kõrgsoo • 31% • Ümbruskonnast kõrgem ala • Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) • Kujuneb turba kuhjumisel

Siirdesoo • 12% • Üleminekukooslus madalsoolt rabale • Vesi suhteliselt min. ainete vaene • Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik

Soo ja soostik • Madalsoo puhul – Üks nõgu – eraldatud soometsadega – soostik – Suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, Puhatu, Lihula. Lavassaare Rabade puhul Rabalaamid Laugas Älves Servamäre

Soode taimekooslused

Madal- ja siirdesoode liigitus MADALSOOD • Õõtsiksood – Esineb: Kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses – Toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge – Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud

Soopihl Ubaleht

• Luhasood – Esineb: jõgede ja järvede luhtades – Iseloomulik: perioodilised üleujutused – Toitainete sisaldus: keskmine – Taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud.

• Allikasood – Esineb: allikate ümbruses – Iseloomulik: survelised põhjaveed – Totiainete sisaldus: keskmine kuni kõrge – Taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne (sirbkud jt. ) tihe. Harva mänd.

Mätastarn

• Lubjarikkad pärismadalsood – Esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudess – Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarna-, lehtsamblaturvas – Toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge – Taimkate: ääris-, rull-, mätas-, ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest pajud, porss.

Porss

• Lubjavaesed pärismadalsood – Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes – Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarna-, pillirooturvas – Toitainete sisaldus: keskmine – Taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask.

• Rohu-siirdesoo – Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes – Iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas; nõrgalt mätlik – Toitainete sisaldus: madal kuni keskmine – Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask.

• Päris-siirdesood – Esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval – Iseloomulik: tarna-, sfagnumi-, pillirooturvas – Toitainete sisaldus: madal kuni keskmine – Taimkate: Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk.

Rabad • Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: – Nõmmraba – Siirderaba – Kõrgraba

• Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: – Rabamännikud – Puisrabad – Lagerabad

• Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: – – – Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad

• Rabataimestik – Liigivaene – Üheaastaseid taimi ei kasva Liigid: – Puurinne: mänd, sookask – Põõsarinne: vaevakask, pajud – Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas – Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein – Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud

Vaevakask Sookail Küüvits Hanevits

Harilik jõhvikas Kukemari Mustikas Sinikas

Alpi-jänesvill Tupp-villpea Ümaralehine huulhein Ahtalehine huulhein

Valge nokkhein Rabakas

Raba-karusammal Punane turbasammal Soovildik

Soode loomastik

• MADAL- JA SIIRDESOOD • Putukad – Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised – Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. – Mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid

• Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. • Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. • Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid.

Parm Sääriksääsk

• Ämblikud – Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed – Hiidämblik – samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke.

Ristämblik Hiidämblik

Hüpikämbliklane Huntämbliklane

• Kahepaiksed – Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku.

• Roomajad – Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Rästik

Arusisalik Vaskuss

• Linnud – Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid.

Sookurg

Tikutaja

• Imetajad – Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult – Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt. – Pisinärilistest: uruhiir

• RABAD • Putukad – U. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. • Ämblikud – Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik.

• Kalad – Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug • Kahepaiksed – Rohukonn, veekonn. Nõmmrabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilikku. • Roomajad – Puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaldel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata rästikut ja vaskussi.

• Linnud – Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik (varemalt), teder, vahest ka enamasti siirde - ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-part, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutttihast, metskiuri, väikepistrikku.

Hallõgija Metskiur Teder

• Imetajad – Põder, valgejänes, hunt – Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased – Karu käib marju söömas – Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskited. – Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. – Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirotti, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk.