Niit Looduspetus 6 klassile Koostanud Mare Kivistik Harmi

Niit Loodusõpetus 6. klassile Koostanud Mare Kivistik Harmi Põhikool

Mis on niit? • Niit on rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed ja kust niidetakse korrapäraselt heina. • Niit on a) looduslik b) inimese tekitatud Niidud jagunevad: rannaniit lamminiit looniit puisniit

Rannaniit asub madalatel ja ajuti mereveega üleujutatud aladel. Taimed peavad taluma soolast vett ja soolast mulda. Maismaa suunas toimub selliste niitude võsastumine ja mestastumine. Rannaniitude säilitamiseks karjatatakse seal veiseid (herefordid, šoti mägiveised)

Lamminiit asub jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja igaaastased üleujutused takistavad siin puude ja põõsaste kasvamist. Taimestik on lopsakas. Lamminiit on väga heinamaa.

Looniit asub kuivadel paepealsetel aladel. Eriti levinud Eesti saartel ja mandriosas põhjarannikul. Mullakiht on väga õhuke ja kuiv. Puude-põõsaste kasvualaks halb keskkond. Väga hästi talub looniidu kasvutingimusi kadakas.

Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit. Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad suuremate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park. Puisniit on erakordselt liigirikas niit. Palju puisniite on Lääne. Eestis ja saartel.

Keskkonnatingimused niidul Niidule on iseloomulik, et taimed kasvavad tihedalt, vaba mullapinda peaaegu ei ole. Niidutaimede maapealseid osi kokku nimetatakse rohustuks. Niidutaimede maapinnalähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi tallamist, nimetatakse kamaraks. Kamaras elab palju mullaorganisme ja toimub väga kiire huumuse teke.

Taimed niidul Niidul kasvavad valgusnõudlikud taimed. Niidul kasvavad mullaviljakuse suhtes nõudlikud taimed. Niidutaimed on mitmeaastased rohttaimed. Niitude ehteks on kodumaised orhideed ehk käpalised.

Taimed niidul: kerahein Kerahein on kõrreline. Õisikud on koondunud kerajatesse kogumikesse. Kasvab kuni 1, 5 m kõrguseks. Kerahein on väärtuslik söödataim. Kerahein kasvab niidul puhmikutena. (Puhmik on rohttaime maapealsete võsude kogum).

Taimed niidul: maarjahein Maarjahein on kõrreline. Kasvab 0, 5 m kõrguseks. Õisik paikneb varre tipus ühtse peana. Õisikust ulatuvad välja 1 cm pikkused ohted. Maarjahein lõhnab meeldivalt. Kuivades läheb lõhn veel tugevamaks. Maarjahein ei ole väga väärtuslik söödataim.

Taimed niidul: hall käpp Hall käpp kuulub käpaliste hulka. Eestis on orhideed looduskaitse all. Lehed piklikud, lopsakad ja algavad maapinna ligidalt. Kasvab niiskematel niitudel. Leidub Lääne- ja Põhja. Eestis.

Taimed niidul: kaunis kuldking Kaunis kuldking on Eestis kõige levinum orhideeliik. Tal on nimele iseloomulik suur ja kaunis õis. Kaunis kuldking on looduskaitse all.

Taimed niidul: hiireherned Hiireherned on aedherne sugulased. Hiireherned on madalad rohttaimed. Taime juured hargnevad ülemistes mullakihtides ja ammutavad sealt mineraalaineid. Väärtuslik söödataim, eriti lammastele.

Selgrootud niidul: porbulane ehk sitasitikas Sitasitikas on mardikas. Tema keha katavad kitiinkestast kattetiivad. Sitasitikas toitub orgaanilistest jäänustest.

Selgrootud niidul: jooksik Jooksik on suhteliselt suur ja pikkade jalgadega mardikas. Toitub väiksematest putukatest. Jooksik on putukariigis kiskja.

Selgrootud niidul: rohutirts Rohutirts on taimtoiduline putukas. Tirtsul on lühikesed tundlad. Rohutirts siristab. Häält tekitab ta tagajala hambulise serva hõõrumisega vastu esitiiva soont.

Selgrootud niidul: lauluritsikas Ritsikas on loomtoiduline putukas. Ritsikas on kuni 4 cm pikkune. Tema tundlad on kehast pikemad. Ritsikas tekitab häält tiivakandu kokku hõõrudes.

Selgrootud niidul: päevapaabusilm Päeva-paabusilm on päevaliblikas. Eelistab lennata päikesepaisteliste ilmadega. Öösel ja jaheda ilmaga paneb tiivad kokku, et vaenlased ei märkaks teda.

Selgrootud niidul: admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta– ruuge-kirjud tiivad. Admiral on päevaliblikas. Tema röövikud on mürgised.

Selgrootud niidul: suur-harksaba Suur-harksaba on hämarikuliblikas. Hämarikuliblikate tiivamuster on tagasihoidliku värvitooniga. Hämarikuliblikaid meelitab ligi ere valgus.

Selgrootud niidul: suur õiesikk Siklased on saledad putukad. Kattetiivad on pruunid. Iseloomulikud on pikad tundlad. Toitub õienektarist.

Selgrootud niidul: ämblikud Ämblikul on kuus jalga. Niidul on ämblikke väga palju. Ämblikud söövad kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Niiti kasutab munade ja vastsete mähkimiseks, lennuaparaadina või püünisena.

Selgroogsed niidul: nurmkana Nurmkana on väikese kodukana suurune. Eelistab kõndimist lendamisele. Nurmkana on paigalind. Talval toituvad taimede seemnetest ja lume all peituvatest taimede rohelistest osadest. Looduslikuks vaenlaseks on rebased ja kullid.

Selgroogsed niidul: tuuletallaja Tuuletallaja on hallvarese suurune pika sabaga kull. Nime on saanud selle järgi, et saaki varitsedes rapsib tiibadega õhus ja püsib niimoodi ühe koha peal paigal. Tuuletallaja toiduks on hiired, sisalikud, linnupojad.

Selgroogsed niidul: kiivitaja Kiivitaja pesa asub maapinnal madala rohu sees või mätta otsas. Kõrge rohu seest ei suuda ta lendu tõusta. Kiivitaja toiduks on putukad, vihmaussid ja muud pisiloomad.

Selgroogsed niidul: mutt Mutt on imetaja, kes veedab suurema osa oma elust mullas. Tema silmad on väikesed ja ta näeb halvasti. Tal on hea haistmine ja kuulmine. Toitub vihmaussidest ja muudest selgrootutest.

Selgroogsed niidul: metskits Metskitse karvkate on suvel pruun, talvel hallikas. Pojad sünnivad maisjuunis. Tavaliselt on 1 -2 talle. Talled on tähnilised. Esimesel nädalal jätab ema talled teineteisest eraldi niidule lebama. Suvel toitub rohttaimedest- talvel sööb puukoort, põõsaste võrseid.

Selgroogsed metsas: halljänes Halljänes on suurem kui valgejänes. Karvkate pruunikas, kõhu alt helehall. Valgejänesest eristub musta sabaotsa järgi. Toitub rohttaimedest.

Jäta meelde: Niit on rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed Looduslikud niidud on ranna-, lammi- ja looniidud. Inimtekkelised on aruniidud ja sooniidud. Puisniit on kõige liigirikkam niit. Niidu taimed moodustavad rohustu ja kamara.

Tänan kuulamast!