Eesti taimkate Metsad Eesti taimestik Eesti kuulub maastikuliselt

Eesti taimkate

Metsad

Eesti taimestik • Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse • Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus laialehised metsad asenduvad okasmetsadega • Eesti taimkatte tüübid – Metsad – Niidud – Sood

Taimestik ja taimkate • Taimestik ehk floora on mingile territooriumile iseloomulik taimeliikide kogum. • Taimkate ehk vegetatsioon on mingi territooriumi taimekoosluste kogum. – Maailmas on kõige levinumad taimkatted mets, rohumaa, soo, tundra jt. Taimkatte järgi on saanud oma nime mitmed loodusvööndid.

Eesti metsapuuliigid

Loomets

Nõmmemets

Palumets

Laanemets

Salumets

Lammimets

Rohusoomets (madalsoomets)

Samblasoomets (rabamets)

Niidud

Niit • Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. – Kui puid ja põõsaid on 10 -50%, on tegu puisniiduga.

Jagunemine tekke alusel • Primaarsed niidud – Tekkest peale olnud niidud • Sekundaarsed niidud – Tekkinud inimtegevuse tulemusena (enamik Eesti niite)

Looniidud e. alvarid • Õhuke muld (alla 30 cm) • Põhja- ja Lääne-Eesti paetasandikel • Madal rohustu on liigirikas

Pärisaruniidud ja puisniidud • Moreen- ja viirsavitasandike rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel • Puisniidud on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused

Nõmmerohumaad e. nõmmed • Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel • Toitainevaestel ja kuivadel liivmuldadel

Lammi- e. luhaniit • Esinevad jõgede üleujutusaladel • Toitainerikastel lammimuldadel

Rannaniit • Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud • Taimkate levib seal vöönditena. • Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel.

Rannaroostik • Alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel • Enamasti kasvab seal pilliroog

Soostunud niidud • Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad • Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest