Laanemets Looduspetus 6 klassile Koostanud Mare Kivistik Harmi

Laanemets Loodusõpetus 6. klassile Koostanud Mare Kivistik Harmi Põhikool

Keskkonnatingimused laanemetsas �Pinnas on viljakas ja niiske. �Taimestik on lopsakas. �Tüüpiline laanemetsa puuliik on kuusk. �Laanemetsas kasvavad põõsad. �Alustaimestu on vaheldusrikas. �Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed.

Kuusk �Kuusk vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. �Kuusk on Eestis levikult kolmandal kohal (1. mänd, 2. kask) �Kuusel puudub jäme sügavale tungiv peajuur. �Kuuse võra on tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt. �Kuusk õitseb suve alguses. Emaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad 1 aastaga.

Mis kuuske kahjustab? �Juurepess – see on seen, mille niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Juurepess levib tüvest edasi juurtesse ning tekitab puidus mädaniku. Juurepessust kahjustatud kuusk ei pea tormituultele vastu ning murdub. �Kuuse-kooreürask – mardikas, kelle vastsed uuristavad kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise.

Taimed laanemetsas jänesekaps as laanelill leseleht

Samblad laanemetsas Kaksikhammas – tema lehed on sageli kaheharulised. Laanemetsas sageli esinev samblaliik. Laanik – välimuselt meenutab tillukest kuuske. Kasvab tiheda “vaibana”.

Veel kuusest Kuuse emaskäbi Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen

Laanekuklased Laanekuklase kuhilpesa Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi. Kuklase pesast pool paikneb maa sees. Kuklaste toiduks on taimede seemned, lehetäide neste, metsaputukate vastsed ja valmikud. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate hävitamisega. Kuklaste vaenlased: Roherähn, metssiga, inimene. Laanekuklased on Eestis looduskaitse all.

Linnud laanemetsas Must kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must-kärbsenäpp on rändlind. .

Linnud laanemetsas Pöialpoiss on Eesti metsade väikseim lind. Iseloomulik tunnus on kollane musta äärisega triip pealael. Pesa on kuuseoksal. Pesa näeb välja nagu sammaldest punutud pall. Pöialpoiss on

Linnud laanemetsas Käbilind on varane pesitseja. Ta pesitseb hilistalvel või varakevadel, kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbidest välja pudenenud. Pesa punub kuuse okste vahele.

Loomad laanemetsas Hundid elavad karjades. Hunt on kiskja, kes peab jahti metskitsedele, jänestele, põdravasikatele. Hunt murrab haigeid ja nõrku loomi ja hoolitseb sellega loomade metsaelanike tervise eest. Huntide arvukus on viimastel aastatel

Loomad laanemetsas Karu on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju, tammetõrusid, pähkleid. Liha sööb peamiselt kevadel ja sügisel. Karu ei ole enam Eestis looduskaitse all.

Loomad laanemetsas Toitub kuuse- ja männiseemnetest. Suvel sööb marju, seeni, putukaid. Orav ohustab ka laululindude mune ning poegi. Orav varub talveks puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid ja seeni. Poegib kaks korda aastas: märtsisaprillis ning suvel. Orava pesa on kerakujuline ja asub kuuse okste vahel. Ta võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Orava suurim vaenlane on

Loomad laanemetsas Valgejänes on metsa asukas. Suvel on valgejänes ja halljänes ühte värvi. Valgejänesel on vaid sabaots valge. Poegib mitu korda aastas. Pesa ei ole. Pojad saavad kiiresti iseseisvaks. Suvel sööb rohttaimi, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koort. Lume alt kraabib toiduks pohlalehti ja teisi metsataimi.

Tänan tähelepanu eest!