OKASMETS TAIGA suur mets vene keeles ASEND Suurima

OKASMETS TAIGA – “suur mets” (vene keeles).

ASEND - Suurima levikuga loodusvöönd -

PINNAMOOD Valdavalt tasane.

KLIIMA • Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º. . +20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm.

Oymyakon -71, 2°C

IGIKELTS Igikeltsa levikuala. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Saareline igikelts Lausaline igikelts Siirdeline igikelts

VETEVÕRK Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel.

UURAL

TUVA

SOOSTUMINE Suur, sest: a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts.

LAGESOO

PUISSOO

KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega.

LEEDEMULLAD • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Huumushorisont Hele – toitainetevaene leethorisont (väljuhtehorisont) Tume - sisseuhtehorisont Lähtekivim

TAIMESTIK

OKASPUUDE KOHASTUMINE igihaljas okkad koonusekujuline pikk, sirge tüvi fotosüntees saab alata varakevadel takistavad auramist lumi libiseb maha saab rohkem päikesevalgust paks, tihe koor kaitseb puutüve pakase eest allapoole suunduvad oksad painduvad ja vastupidavamad tugevatele tuultele

HELETAIGA: • Valgusrikas, hõre. • Kliima mandrilinekülm ja kuiv. • Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. • Mänd, lehis. • Puhmad, samblikud. Kanarbik Põdrasamblik Lehis langetab talveks okkad.

TUMETAIGA: • Tihe, varjuküllane. • Pime, paks mets. • Kliima merelisem – soojem ja niiskem. • Mullad viljakamad. • Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd. • Põõsa- ja rohurinne liigivaene. • Puhmad, samblad. Jänesekapsas Pohl

EUROOPAS MÄND

AASIAS Seedermänni käbi Siberi lehis Siberi seedermänd

PÕHJA - AMEERIKAS Tsuuga Nulg Ebatsuuga

SEKVOIAD Hiidsekvoia e. mammutipuu – maakera suurim elusolend, kõrgus 100 m. Looduskaitse all. Ranniksekvoia – maailma kõrgeim puu 110 m, eluiga 2500 a.

LÕUNA - AMEERIKAS Araukaaria

LOOMASTIK Pruunkaru Hallhunt Rebane

Põder Halljänes Orav Hirv

Metskits Metssiga

Metsnugis Ilves Kärp

Soobel Ahm e. kaljukass Saarmas

KOBRAS

PÕHJA - AMEERIKAS Skunk Kodiaki karu – suurim lihatoiduline maismaaloom. Grisli karu

LINNUD Tihane Metsvint Kuuse - käbilind Puukoristaja Laanepüü Siidisaba Kassikakk Metsis Teder

TOIDUVÕRGUSTIK ILVES HUNT LINNUD NIRK KAKK REBANE PÕDER HIRV HIIR SELGROOTUD LINNUD ORAV

INIMTEGEVUS • • • • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. Euraasias hõreneb asustus läänest itta. Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine. Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel. Puidutööstus. Tselluloosi tootmine – vee saastumine. Hüdroenergial suur osatähtsus. Euroopa osas ja Põhja – Ameerikas tegeldakse ka põllumajandusega. Põhja – Ameerika niiskes paraskliimas kasvatatakse puuvilju. Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, lageraie, samuti tööstusjäätmed.

VARJOGANI KÜLA SIBERIS

ELU SIBERIS AIDAD Siberi põliselanikud on mongolliidsesse rassi kuuluvad rahvad: jakuudid, neenetsid, evengid, burjaadid, tuvalased. Enamuse tööstusrajoonide rahvast moodustavad venelased. Igikeltsa alal on hoonete ehitamine raske.

PALGIPARVETUS Metsatööstuse tehnoloogia on edasi arenenud ning metsa langetatakse ja töödeldakse ühes ja samas kohas. Piirkondades, kus ei ole teid, parvetatakse palke tänini mööda suuri jõgesid.

NAFTATÖÖSTUS SIBERIS

ALASKAL

KALAPÜÜK Püütakse lõhet, forelli, tuunikala jt. Tuunikalavarud vähenevad, püütakse luua globaalset süsteemi iga müüdud tuunikala päritolu jälgimiseks.

SEATTLES Lennufirma Boeing. Microsofti – arvutitark-vara - peakorter.

TURISM ALASKAL Ivvaviki rahvuspark

KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 S. Rits, K. Lepasaar. Loodusgeograafia. Töövihik põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2004. http: //mbgnet. mobot. org/sets/taiga/index. htm www. enr. gov. nt. ca/_live/pages/wp. Pages/Taiga_ knowledge. allianz. com/en/globalissues/climate www. tripadvisor. com/Hotel_Review-g 196719 -d 529 www. faqs. org/. . . /phrase/4292/taiga-canyon. html russiancities. blogspot. com/2008/09/blog-post. html commons. wikimedia. org/wiki/File: Canadian_Taiga www. jurivella. ru/. . . /photo 13664/real. htm www. skipaddlenorway. com/2009/02/ www. tripadvisor. com/Attraction_Review-g 143022. . . www. alashensemble. com/QT_bai-taiga. htm www. panda. org/. . . /ural_mountains_taiga. cfm www. russianatlas. net/. . . /geog 378/biomes. html www. natureartists. com/artists/artist_artwork. . www. vtaide. com/png/taiga. htm

www. ipcc. ie/wpsiberia. html www. isgs. illinois. edu/shilts-0108. shtml http: //elvag. edu. ee/~pihlap/kylmalemaale/mandriliustikud. html www. ipcc. ie/wpsiberia. html smt. edu. ee hariduskeskus. ee lemill. net www. ut. ee/lichens/eesti/pildid. html upload. wikimedia. org/wikipedia www. calmia. ee/Pildid/seedermand jpg static 1. fotoalbum. ee/ et. wikipedia. org bio. edu. eegeo. ut. ee dukelupus. googlepages. com/kobras www. saarde. ee/gal/kobras www. fortrossstatepark. org/. . . www. loodusmatkad. ee/pildid/palgid. jpg saw. spscc. ctc. edu/iss/prospect/images/seattle. jp http: //www. alaskatravel. com/photos/dpr-rafting-wild. htmll photography. nationalgeographic. com/photograaf http: //www. wildnatureimages. com/Taiga. Pictures. html biol. lancs. ac. uk/gk/NERCalbum. html suslikute-uus-meremaa. blogspot. com/2009_06_01… uudised. err. ee/index. php? 0570047 Koostas: K. Haljasmets, TDL, 2010 a.