KNDSNA KNDED Keel ja hiskond X klassile 15

KÄÄNDSÕNA. KÄÄNDED “Keel ja ühiskond” X klassile 15. ptk Mare Hallop Ki. NG 8. 11. 2012 30. 10. 2012

Käändsõna vormistik • keskne osa käänded • eesti: 14: ainsus + mitmus = 28 käändevormi sõnast, paljudes ka paralleelvormid – soome-ugri (soome k – 15, ungari – 17, seega tüüpiline soome-ugri keel, milles keskmiselt rohkem käändeid) – soome k lisaks käändelõppudele ka omamissuhe • kirja-si, kirj-oi-ssa-si – indoeuroopa keeltes käändeid aja jooksul vähenenud, soome-ugrilastel suurenenud – algselt ilmselt 6) • vene k 6 käänet, aga 3 sugu, kas elus või eluta olend • omadussõnal ka võrdlusastmed (erandina nimisõnast, kui näitab omadust: mehem, supim)

Eesti keele käänded nimetav omastav osastav lühike sisseütlev seesütlev seestütlev alaleütlev alalütlev tuumkäänded sisekohakäänded väliskohakäänded erikäänded alaltütlev saav rajav olev ilmaütlev kaasaütlev

Käändesüsteem Tuumkäändeid 4: • nimetav, omastav, osastav – väljendavad kõige üldisemaid tähendusi – grammatilised käänded) – aitavad edasi anda sõnadevahelisi seoseid – nende väljendamiseks kasut flektiivseid vahendeid • astmevaheldus • vokaalivaheldus • kujuvaheldus • lühike sisseütlev – vormilt tuumkääne – sisult semantiline (kitsamalt piiritletud tähendusega) Kõige vanem käändekihistus eesti keeles

Kohakäänded • sisekohakäänded – väljendavad seesolemist ja sisse ja välja liikumist kitsikusse, kitsikusest – vormiliselt väljendatakse käändelõppudega -sse, -st – Kujunemiselt vanemad, s. t tuumale lähemal – lühike sisseütlev teistest kohakäänetest vanem, erineb teistest moodustusviisilt (tuumkääne) • väliskohakäänded – väljendavad peal olekut ja sellega seotud liikumisi lauale, laualt – Vormiliselt väljendatakse käändelõppudega – -le, -le – kujunemiselt nooremad

Erikäänded • Omadussõnaline laiend ei ühildu põhisõnaga valge lauani, valge lauana, valge lauata, valge lauaga • vanim (erandlik) - saav kääne omadussõna ja põhisõna ühilduvad valgeks lauaks – tunnustelt kohakäänete ja teiste erikäänete vahel – vanuselt samuti • noorim kääne - kaasaütlev

Aglutinatsioon ja flektsioon tuumkäänded • erinevad vormiliselt ülejäänutest • eesti keeles moodustamiseks 6 võimalust, käändelõpu lisamine vaid üks neist • väga mitmekesine • ülekaalukalt flektiivne (muutub tüvi), vrd saksa ja vene k

Tuumkäänete moodustamise viisid • astmevahelduslikud – vältevaheldus • nõrgenev tüvi sepp: sepa: seppa • tugevnev tüvi hape: hapet – laadivaheldus • nõrgenev • tugevnev vald: valla: valda kinnas: kinda: kinnast – astmevahelduseta • pesa: pesa • tubli: tublit • maa: maad § osastavas lõputa või –d/-t nii astmevaheldulikes kui astmevahelduseta sõnades

Aglutinatiivsed semantilised käänded • Koha- ja erikäänetel lõpp igaühel nii ainsuses kui mitmuses Kohakäänded Sisseütlev (illatiiv) ainsus mitmus -sse Erikäänded ainsus mitmus Saav (translatiiv) -ks Seesütlev (inessiiv) -s Rajav (terminatiiv) -ni Seestütlev (elatiiv) -st Olev (essiiv) -na Alaleütlev (allatiiv) -le Ilmaütlev (abessiiv) -ta Alalütlev (adessiiv) -l Kaasaütlev (komitatiiv) -ga Alaltütlev (ablatiiv) -lt

Käändsõna vormimoodustuse vahendid • võrdselt flektiivseid kui aglutinatiivseid vorme • tuumkäänetel ülekaalus flektiivne – mägi: mäe: mäge • semantilistel ülekaalus aglutinatiivne – kaussi-de-sse • tuumkäänded sagedasema kasutusega, aga keerulisema moodustamisega (maailma keeltest: mida sagedasem keelenähtus, seda erandlikum moodustamine – kehtib e. k-s)

Omadussõna võrdlusastmed • väljendavad omaduse määra • kolme võrdlusastet kasutatakse inglise, saksa, vene, soome, samuti eesti keeles • maailmakeeltes pole tavaline nähtus – kasut enamasti sõnalisi vahendeid (e. k-s u nii: See õun on rohkem suur kui see. • eesti keeles kasut flektsiooni (vokaalivaheldus), aglutinatsiooni (võrdetunnuse liitmine) kui ka analüütilist moodustust (mitme sõna abil – kõige suurem) (Analüütiline vormimoodustus - isoleeriva keeletüübi tunnus. Eesti keeles kasut ülivõrde ja paljude tegusõnavormide moodustamiseks)

Võrdlusastmete esinemissagedus • lihtsaim algvõrre = omadussõna tüvi (suur) • keskvõrre enamasti omastav + -m (suurem) – aga must: musta – mustem (vokaalivaheldus) • keerulisim ülivõrde moodustamine – mõnest tüübist vaid kõige-vorm (kõige tublim) – mõnest paralleelvormid (suurim, kõige suurem) – Mõnest topeltvokaalivaheldus (musta: mustem – mustim) • sagedasem algvõrre • iga kümne algvõrde kohta üks keskvõrde vorm • iga kümne keskvõrde kohta üks ülivõrde vorm

Eesti keele käändesüsteem võrreldes indoeuroopa keeltega • suurem erinevus käänete arv • inglise k 3: nim – nominatiiv, om – genitiiv, sihitav akusatiiv • saksa k 4: ingl k käänetele lisandub alaleütlev daativ • vene k 6: lisaks kaasaütlev – komitiiv, seestütlev elatiiv – kui kääne puudub, kasutatakse kaassõnu

Käändesüsteem • sisulised erinevused – akusatiivi (sihitava käände) puudumine (sihitise märkimiseks), n • Malle armastab teda. (teda – sihitis) • ingl k: Malle loves him. (him – sihitis) – eesti keeles väljendatakse sihitist kolme käändega: nimetav, omastav, osastav See teeb välismaalase jaoks sihitise õige käände kasutamise raskeks

Sihitise käänded isikuline tegumood jaatav kõne umbisikuline tegumood käskiv kõneviis eitav kõne Lõpetamata tegevus või osa A: osastav C: osastav E: osastav Lõpetatud tegevus ja tervik B: omastav D: nimetav F: osastav A: Tüdruk sõi suppi. D: Supp söödi ära. B: Tüdruk sõi supi ära. E: Tüdruk ei söönud suppi. C: Süüakse suppi. Söö suppi! F: Tüdruk ei söönud suppi ära. Indoeuroopa keeltes kasutatakse akusatiivi (sihitav k) Eesti keeles sihitis enamasti osastavas (kollane taust), mis indoeuroopa keeltes puudub. Osastav näitab: sihitisega väljendatud asi või olend ei ole tegevusse haaratud tervikuna, vaid osaliselt

Alus • nii eesti kui indoeuroopa keeltes nimetavas (nominatiivis) • väljendab lause tegijat või olijat tervikuna – eesti keeles ka osastavas (olendite või asjade umbmäärane kogus või arv) Lause alus on nimetavas täisalus Lause alus on osastavas osaalus Poisid tulid peole. Peole tuli poisse. Leib on laual. Laual on leiba. Inimesed jalutasid pargis. Pargis jalutas inimesi.

Hulga väljendamine arvsõnaga arvsõna + nimisõna • eesti keeles: arvsõna + osastav kaks koera, neli tüdrukut, tuhat ööd • indoeuroopa keeltes nimetav, tavaliselt mitmuses two sohnen, zwei Bücher • eesti keel ei kasuta arvuga koos mitmust (kaks koeri, neli tüdrukuid) – ainult ainsus – Justnagu asi, ese, olend (koer, tüdruk) oleks vaid osa, tükike

Osa ja tervik • suhte väljendamine eestlaste ja soomeugrilaste jaoks väga oluline – selleks on kujunenud välja eraldi kääne • aluse • sihitise • hulga väljendamiseks arvsõnaga • indoeurooplastele järjekindel osa ja terviku eristamine võõras nähtus – tuleks kasutada lisasõnu, st leksikaalseid vahendeid There were some boys coming to the party `peole tuli poisse`

Harjutus 4 lk 153 (õpik “Keel ja ühiskond”) Kirjuta täisaluse asemel osaalus (tervik osa) Tee viis meid otsesihis Rakke jaamast üle Simuna Paasvere ja Muuga vahelistesse ürgmetsadesse. Me silmade eest veeresid mööda kollakatest munakividest kruusamäed huvitavate profiilidega, valgetüvelised kaasikud, pigimustad turbaaugud ja lokkavad naeripõllud. Lillaõielised kobrulehed ja põldpujude puhmikud vaheldusid sinisilmaliste ussikeeltega, mille õite ümber surusid mesilased. Loendamatute juveelidena sätendasid peened kastetilgad ädalheina longus vartel. Ikka kõrgemale viis meid roosaõielise pajulillega raamitud liivane maantee. (Johannes Piiper “Pilte ja hääli Eesti loodusest”) Kuidas muutus teksti meeleolu?