Filosoofia loeng nr 6 Keel ja mtlemine KEEL

  • Slides: 13
Download presentation
Filosoofia loeng nr. 6 Keel ja mõtlemine

Filosoofia loeng nr. 6 Keel ja mõtlemine

KEEL on TÄHENDUSEGA märkide süsteem n Keel võib olla loomulik n Keel võib olla

KEEL on TÄHENDUSEGA märkide süsteem n Keel võib olla loomulik n Keel võib olla tehiskeel

Loomulikud keeled n n n Loomulikud keeled on näiteks eesti keel või inglise keel

Loomulikud keeled n n n Loomulikud keeled on näiteks eesti keel või inglise keel Raamatuid tõlgitakse ühest keelest teise – tundub, et probleemi ei ole Ilukirjanduse puhul võib sageli juhtuda, et “originaalis kõlab kõik paremini” Tõlkevõimalus võib puududa – erinevad keeled võivad sisaldada erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist Iga rahva keeles peitub oma maailmavaade

Tehiskeeled - teaduskeeled n n n Matemaatiliste sümbolite keel (N: selles keeles avaldis a

Tehiskeeled - teaduskeeled n n n Matemaatiliste sümbolite keel (N: selles keeles avaldis a 2+b 2=c 2) Keemia keel (N: selles keeles on vee keemilise koostise valem H 2 O) Teaduskeeled on rahvusvahelised

Keele põhifunktsioonid n Mõtete väljendamine n Suhtlemine

Keele põhifunktsioonid n Mõtete väljendamine n Suhtlemine

n n Võimatu on edastada oma mõtteid teistele ise tabamata nende sisu, väljendamata neid

n n Võimatu on edastada oma mõtteid teistele ise tabamata nende sisu, väljendamata neid keeles Mõtteid võib väljendada nii iseenda jaoks kui ka teistele, suhelda saab samuti nii iseenda kui ka teistega

Suhtlemise eesmärk n n n Võib olla mõttevahetus Käitumise reguleerimine Üleskutsete esitamine Emotsioonide väljendamine

Suhtlemise eesmärk n n n Võib olla mõttevahetus Käitumise reguleerimine Üleskutsete esitamine Emotsioonide väljendamine Veenmine jne.

Keele kasutamist nimetatakse kõneks n Keel on sõnavara pluss grammatika n Kõne on see

Keele kasutamist nimetatakse kõneks n Keel on sõnavara pluss grammatika n Kõne on see viis, kuidas keelt kasutatakse

Kõned n n Võib eristada sisekõnet (iseendale) Võib eristada väliskõnet (teistele) Suuline kõne Kirjalik

Kõned n n Võib eristada sisekõnet (iseendale) Võib eristada väliskõnet (teistele) Suuline kõne Kirjalik kõne

Ludwig Wittgenstein (18991951) väitis, et n n … keel ei ole mitte ainult mõtete

Ludwig Wittgenstein (18991951) väitis, et n n … keel ei ole mitte ainult mõtete väljendamise vahend, vaid et keel mõjutab ka inimese maailmanägemist “Minu keele piirid osutavad minu maailma piiridele” … sõnad peegeldavad tegelikkust … filosoofia ülesanne on keele korrastamine – “Filosoofia peab mõtted, mis muidu on justkui ähmased ja hajusad, selgeks tegema ja teravalt piiritlema”

Wittgenstein: n Kui sõnadel pole täpset tähendust, siis tekib oht, et kõnelemine muutub lihtsalt

Wittgenstein: n Kui sõnadel pole täpset tähendust, siis tekib oht, et kõnelemine muutub lihtsalt lobisemiseks

AITÄH KUULAMAST! Ilusat nädalavahetust!

AITÄH KUULAMAST! Ilusat nädalavahetust!

Kirjandus: n n A ja. O Taskuteatmik. Filosoofia. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2004. lk 215 -217

Kirjandus: n n A ja. O Taskuteatmik. Filosoofia. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2004. lk 215 -217 I. Meos. Filosoofia põhiprobleemid. Koolibri, 1998. lk. 37 -38 I. Meos. Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002. lk. 132 -133 N. Turnbull. Filosoofia linnulennult. Koolibri, 2006. lk. 152 -157