Mis on filosoofia Filosoofia kui tnapevaste teaduste eelkija

Mis on filosoofia? Filosoofia kui tänapäevaste teaduste eelkäija Φιλοσοφία F I L O S OO F I A

Mis on filosoofia? • Sõna-sõnalt “TARKUSEARMASTUS” (kreeka keelest) φιλοσοφία • phileo – armastan • sophia – tarkus • Selle sõna konstrueeris Pythagoras (u 580 -500 e. Kr)

Defineerimise probleem • Mistahes valdkonnas millegi defineerimine on problemaatiline • Küsimus Mis on filosoofia? on tegelikult üks fundamentaalsemaid filosoofilisi küsimusi, sest sellele ei saa üheselt vastata

Eesti filosoof Jaan Kaplinski: “Kui püüame defineerida, mis “filosoofia” on, oleme süüdi vaimses vägivallas. Defineerimises avaldub võimutahe selgesti. MÄÄRATLEMINE ON MÄÄRAMINE. Määratlus on määrus, seadlus, seadus. Meie definitsioon püüab teistele ette kirjutada, kuidas nad peavad mõtlema ja mõistma. See on, nagu paneksime ühe sõna tähenduse kinni, tahaksime teistel keelata seda omal viisil pruukida. ” (Kaplinski, Eesti filosoofia, 1995, lk 1868)

Läänemaise filosoofia sünnist • Filosoofia sündis Vanas-Kreekas • Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID jumalad tarkus (kreeklaste jaoks olid rumal (see, kes ei püüdle teadmiste poole) täiuslikult targad vaid jumalad) FILOSOOF (see, kes püüdleb tarkuse poole) Tarkus = teoreetiline tarkus (Vanas-Kreekas)

Kes on filosoof (tänapäevases mõttes)? 1. Filosoofiaga tegelev professionaal 2. Teoretiseeriv, mõtisklema kalduv inimene (Meos 2002: 82).

Mõtlemiseks. . . • Kas tark on see, kes teab, kui vähe ta tegelikult teab? • Kas tarkuse tunnuseks võib pidada oma teadmiste piiratuse mõistmist? • Või hoopis seda, kui inimene tõdeb, et ta on nii tark, et ei pea enam midagi uut õppima?

Tark teab, mida räägib, rumal räägib, mida teab. Kuidas Sa sellest lausest aru saad?

Kes, teab, see vaikib, kes ei tea, see räägib. Või sellest?

Veel mõtlemiseks. . . Ma tean, et ma midagi ei tea – milline vastuolu on selles väites? Seda väidet on omistatud Sokratesele

Sokratese teadmisi tähistab suurem ring. Väiksem ring tähistab tavalise Ateena käsitöölise teadmisi, kes on rahul selle teadmise hulgaga, mis tal on. Väljaspool ringjooni on teadmatus. Kumma kokkupuude teadmatusega on suurem? Miks? T SOKRATESE TEADMISED E A D M A KÄSITÖÖLISE TEADMISED T U S

Enne 17. sajandit ei olnud veel tekkinud teaduseid tänapäevases mõttes. Teisiti öeldes – ei olnud veel spetsialiseerumist. Antiikmaailmas võis üks filosoof tegeleda väga paljude teemadega. Heaks näiteks on Aristoteles, kes kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Aristoteles oli ka üks sotsioloogia eelkäijatest. Igasugust katset maailmaasju teoreetiliselt seletada nim. antiikmaailmas filosoofiaks. Võtame teema kokku skeemi abil: Enne 17. sajandil Filosoofia, teadused filosoofia teadused Seega teadused tänapäevases tähendused tekkisid alles uusajal. Teadused läksid oma teed, sest toimus eraldumine filosoofiast. 19. s esimesel poolel tekkinud sotsioloogia näol on tegu suhteliselt uue teadusega.

Milline on tänapäevane filosoofia? • See pole enam igasugune tarkus (nagu antiigis) • Tänapäevase filosoofia eripära saab selgitada spetsiifiliste küs-ga, millega filosoofia tegeleb

Küsimused = lisainfo soovimine Millele saab vastata täpselt kogemuse põhjal Millele saab vastata induktiivse arutluse tulemusel Loogika+matemaatika Millele vastatakse erinevalt filosoofilise arutluse tulemusel FILOSOOFILISED KÜSIMUSED

Seega – on olemas kolm varianti • Küsimused: 1. Millele saab vastata kogemuse põhjal 2. Arutluse tulemusel (anname vastuse eeldusi arvestades, nt loogika ülesanded, matemaatikas arvutused) 3. Filosoofilised küsimused (loogiline filosoofiline arutlus)

Kogemus • Kas ma lähen paksuks, kui söön palju magusat? • Mitu õpilast on täna tunnis? • Millal sai valmis Pärnu Keskus?

Probleemid seoses kogemusega 1. Kogemus on piiratud (kõike ei saa kogeda) 2. Pole alust väita, et tulevik on mineviku sarnane 3. Kogemus on alati kellegi kogemus (nt muuseumi külastus) 4. Meelepetted on võimalikud

Arutluse teel (loogika+matemaatika) 1. Mitu inimest on klassis, kui enne oli 3 ja juurde tuli 2? 2. Kas eeldusest, et kõik lõvid on kiskjad ning kõik jänesed on taimetoidulised järeldub, et ükski jänes pole lõvi?

Filosoofilised küsimused 1. Kas miski võib olla juhuslik või on kõik paratamatu? 2. Mis on elu mõte? Neile ei saa vastata täpselt, inimesed arutlevad siin erinevalt

Iseseisvaks mõtlemiseks • Mõtle välja igaühe kohta üks küsimus! • Kogemuse abil • Arutluse teel • Filosoofiline

Inglise filosoof B. Russell’i (18721970) arusaam filosoofiast Usaldavad inimmõistust mitte autoriteeti teadus Eikellegimaa= filosoofia On teoreetilised teoloogia Selgituseks: Inglise filosoofi Russell’i järgi on filosoofia nii teoreetiline, kuid samuti on oluline toetuda mõistuslikele argumentidele. Ilma argumentideta ei saa olla filosoofias usutav/veenev.

Vahepalaks. . .

Filosoofia eripärad 1. Ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule. Ekstreemne näide küsimusest, mille üle arutleti keskajal: “Mitu inglit mahub nõela teravikule? ” Sellele ei saa vastata meelelise kogemuse teel

2. Filos. -ga tegelemist on peetud elitaarseks (st ainult valitute pärusmaaks). Näide: “Kas sead eelistavad pori puhtale veele? ” (Pythagoras olevat nii küsinud, kui arutati, kas veeta aega naiste seltskonnas või filosoofide seltsis. Puhas vesi=filosoofide seltskonad) Tänapäeval see üldjuhul nii pole!

Veel filosoofia eripärasid. . . 3. Suur arvamuste mitmekesisus. 4. Filos. probleemidel puuduvad ainuõiged vastused. (ehkki lahendusi on palju) 5. Vahel pole arutluse tulemuseks lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine. 6. Argumentatiivsus Loevad asjakohased argumendid (ladina keeles argumentum ad rem)

Kasutatud allikad Info: Esa Saarinen, Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, Avita 1996 I. Meos, Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, Koolibri 1998. I. Meos, Antiikfilosoofia. Tallinn, Koolibri 2000 I. Meos, Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri, 2002 J. Kaplinski, Eesti filosoofia. Akadeemia nr 9, 1995, lk 1868 Pildid: https: //en. wikipedia. org/wiki/Auguste_Rodin http: //www. philosophyforlife. org/from-aristotle-to-lil-jon/