Keraks nimetatakse pöördkeha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber diameetri.
Sfääriks nimetatakse pinda, mille kõik punktid asetsevad võrdsel kaugusel ühest kindlast punktist (sfääri keskpunktist). Kera on sfääriga piiratud keha.
C Ø Poolring ABC R O Ø Kera pind ehk sfäär Ø Kera keskpunkt O (sfääri keskpunkt) Ø Kera (sfääri) raadius R = OB A Ø Kera läbimõõt ehk diameeter d = 2 R B
Ø Kera lõiked tasandiga on ringjooned. Ø Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti (st. lõikeringi raadius on kera raadius R), siis nimetatakse lõiget suurringiks ja vastavat lõikejoont suurringjooneks. R
Kera pindala ja ruumala R Ø Kera pindala Ø Kera ruumala
Kera osad Kera lõikamisel tasandiga jaotub kera osadeks, mida nimetatakse kera segmentideks. Lõiketasandi ja kera ühisosa nimetatakse segmendi põhjaks ja põhja keskpunktist sfäärini ulatuvat ristlõiku segmendi kõrguseks.
h r R Kuidas leida segmendi pindala ja ruumala?
Kera lõikamisel kahe paralleelse tasandiga jaotub kera kolmeks osaks: kaheks segmendiks ja kahe tasandi vahele jäävaks kera kihiks. Kera kihti piiravaid ringe nimetatakse kihi põhjadeks. Kahe tasandi vahele jäävat kera pinna osa sfääri vööks. Kera kihi põhjade vahelist kaugust nimetatakse kihi kõrguseks.
Kuidas leida kihi pindala (sfääri vöö ning lõikepinnad) ja ruumala? r 1 h r 2
Kui kera segment ühendada segmendi põhja ja kera keskpunktiga määratud koonusega, saame kera sektori. h r R