Kirjavahemrkide kasutamine n Ebe Saarna n Prnu Koidula

Kirjavahemärkide kasutamine n Ebe Saarna n Pärnu Koidula Gümnaasium

Koondlause n Lihtlause, milles on mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget n Ja, ning, ehk, ega, või, nii…kui ka ette koma ei panda (nii poisid kui ka tüdrukud mängisid jalgpalli). n Vaid, aga, kuid, ent ette pannakse koma (me sõime salatit, aga mitte praadi). NB! Kui vaid ja aga esinevad rõhumäärsõnana, siis nende ette koma ei panda. (isa silmad näevad vaid ema, mina aga ehmusin).

Koondlause n Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga n Valssi, rumbat ja foksi olime juba õppinud. n Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või fraas, siis kasutatakse koolonit. n Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, rumbat, sambat. n Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või fraas, siis kasutatakse mõttekriipsu. Eesti, soome, ungari - kõik need on sugulaskeeled.

Koondlause korduvad täiendid n Korduvaid täiendeid, mis viitavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele, komaga ei eraldata n Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma n See ilus pikk blond poiss meeldis tüdrukutele n Pikad, lühikesed, kõhnad ja trullakad poisid tegid tööd

Koondlause korduvad määrused n Samamahulised määrused eraldatakse komaga n Täna, 26. märtsil on ilus kevadilm n Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata n Elan Eestis Pärnu maakonnas Liu külas Karumõmmi talus

Dateeringu märkimine n Dateeringus ei panda kohanime ja kuupäeva vahele koma, kui need on mingis kohakäändes. n Pärnus 6. jaanuaril 2014. a n Koma pannakse, kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes n Pärnu, 6. jaanuar 2014

Lisand täpsustab põhisõna teiste sõnadega n Eeslisandit komaga ei eraldata n Tuntud noorteromaan “Nullpunkt” jõuab õige pea kinolinale. n Järellisand eraldatakse koma(de)ga. n Sigrid, meie klassi tubli keeletundja, võitis olümpiaadi. n Omastava käände korral pannakse koma ainult lisandi ette. n Anderi, tubli matemaatiku tulemus üllatas. n n Olevas käändes ja kui-lisandit komaga ei eraldata. n Pärnu suvepealinnana on tuntud Euroopaski. n Pärnu kui suvepealinn meelitab turiste

Üte esineb otsekõnes n Eraldatakse alati koma(de)ga n Kuule, Toots, ütle mulle üks ilus poisslapse nimi! n Oskar, püüa palli! n Õpeta mulle matemaatikat, armas Tiia!

Rindlause on liitlause, mille osalaused on võrdväärsed ehk rinnastavas seoses n Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, ehk, aga, kuid, vaid, ent n Rindlause osalauseid eraldab koma n Ilm on ilus, päike paistab. n Sidesõnade ja, ning, ega, või ette koma ei panda n Suusatama ei lähe ma kindlasti ega viitsi kinnogi minna

Rindlause n Aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koma n Vello mängib korvpalli, aga(kuid, ent) Tanel eelistab võrkpalli n Semikooloniga ühendatakse nõrgalt seotud lauseosad n Vihma sajab; kuulan oma lemmikmuusikat n Koolonit kasutatakse, kui järgnev osalause selgitab eelmist n Ema oli väsinud: kogu päeva pesi, triikis ja korrastas ta poja rõivaid

Põimlause koosneb pea-ja kõrvallause(te)st n Pealause ja kõrvallaused eraldatakse alati n n n n koma(de)ga Pealause kõrvallause ees: Tean, kui sa valetad. Pealause kõrvallause järel: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud Kõrvallause pealause sees: Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult

Põimlause kõrvallaused võivad olla trepikujulised n Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, sest pidin esmaspäevaks kirjutama referaadi n NB! Jälgida tuleb, et iga järgnev kõrvallause täpsustaks eelneva lause viimasena mainitut!

Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata ( tekivad segaliitlaused) n On selge, et ta tahab ennast maksma panna ja teeb selleks kõik endast oleneva (kaks asja on selged, sama astme kõrvallaused, st rinnastavas seoses) n Põhjust, miks ta midagi ei kuule ning millelegi ei reageeri, ei teadnud keegi

Oska märgata öeldist! n Põimlause n Lihtlause n Tulen, kui aega saan n Tulen kiiresti kui tuul n Ootasime, kuni rong n Ootasime kuni järgmise jaamast lahkus n Kahel pool koma on öeldised rongini n Üks öeldis - koma ei ole

Mitmesõnalised sidendid n Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta, koma asend sõltub sisurõhust n Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust n Avasin ukse niipea, kui kuulsin koputust n Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu n Ta sai kahe vaatamata sellele, et oli tuupinud terve õhtu

Lauselühend n Lauselühend on verbi käändeline vorm, mis iseseisvalt lauset moodustada ei saa n ma- ja da-tegevusnimi; n mas-, mast-, maks-, mata- ja des-vorm; n v-, tav-, nud- ja tud-kesksõna. n Mari laulu kuuldes läks publik elevile. n Töö tehtud, läksime koju.

Alati eraldatakse komadega n n nud- ja tud- lauselühend: Töötanud kogu suve, teenis ta reisiraha. Töö lõpetatud, mindi peole. Kirjand, pool puhtalt ümber kirjutatud, vedeles laual. n Verbita lauselühend (olema-verb on ära jäetud) n Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet.

des-(tes-, es-) ja mata- lauselühend n Sõites vastu tuult (, ) väsis jalgrattur. n Vastu tuult sõites väsis jalgrattur. n Jalgrattur väsis, sõites vastu tuult. n Jalgrattur väsis vastu tuult sõites. n Jalgrattur, sõites vastu tuult, väsis. n NB! Koma on siis, kui lauselühend asub lause lõpus ja selle tuum asub lauselühendi alguses.

NB! n Kui nud-, tud- kesksõna või mata-vorm on lauses täiendina (vastab küsimusele missugune? ), siis koma ei panda: n Õnnestunud suhte aluseks on usaldus. n Kõigil oli tehtud tööst hea meel. n Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit komaga ei eraldata: n Kiirustades tormasin uksest välja. n Unistamata ei saa olla ükski inimene.

NB! n des-lauselühend väljendab põhitegevusega samaaegset tegevust: n Laulu kuulates mõtlesin oma lemmikesinejale. n nud- ja tud-lauselühend väljendavad eelnevat tegevust: n Kuulanud esinejad, asus žürii otsust tegema.

Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse n Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. n Koidula gümnaasiumis (Metsa 21) algavad renoveerimistööd. n Ideaalsesse ühiskonda – selge see – ei jõua me kunagi. n Tema, teadagi, on puhas poiss. n NB! Sulud möönavad, komad on neutraalsed, mõttekriipsud tõstavad esile, rõhutavad.

Otsekõne n Saatelause otsekõne ees: n Vana paks kõuts hüüdis: , , Kaspar, too mulle paar n n n viinerit!” Saatelause otsekõne järel: , , Kõik viinerid on otsas, ” ütles Kaspar nõutult. Saatelause otsekõne keskel: , , Mine siis poodi, ” kamandas paks kõuts, , , ja osta mulle viinereid!” Otsekõne koosneb mitmest lausest , , Mul ei ole aega, ” raputas Kaspar pead. , , Miks sa ei võiks kommi süüa? ”