EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND MIS ON EELARVE l

EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND

MIS ON EELARVE? l l EELARVE ON RAHALINE PLAAN EELARVEAASTA JOOKSUL LAEKUVATE TULUDE JA KULUDE KOHTA DEMOKRAATLIKU RIIGI EELARVE PÕHIEESMÄRK ON VÕIMALDADA RIIGI ELANIKELE ÜHISHÜVEDE KÄTTESAADAVUS

ERAHÜVIS JA ÜHISHÜVIS ERAHÜVIS ÜHISHÜVIS HIND Konkreetne hind Tarbija jaoks tasuta KOGUS Hüvis ammenduv Hüvis ammendumatu KES ON TARBIJA Kindel tarbijaskond Tarbijaskonda võimatu piiritleda TARBIMISE VAJADUS Tarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada TARBIJATE HULGA TÄHTSUS On oluline Pole oluline NÄITED Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, linnapark, julgeolek, info

l l Kuna ühishüvesid on palju, peab riik tegema valiku – milliste ühishüvede rahastamist eelistada. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös tuliste vaidluste saatel

RAHANDUSAASTA l Eestis kattub rahandusaasta astronoomilise aastaga – 1. jaanuarist – 31. detsembrini. (nt. Jaapanis algab rahandusaasta 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil)

EELARVEPOLIITIKA KOOSNEB MAKSUPOLIITIKAST JA KULUPOLIITIKAKS l MAKSUPOLIITIKA – määrab milliseid makse riik kogub l KULUPOLIITIKA – tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada

EELARVE TASAKAAL l Kui planeeritud kulud ületavad tulusid nimetatakse olukorda EELARVEDEFITSIIDIKS (Eestis 2003. aastal) l l Kui tulusid laekub oodatust rohkem nimetatakse olukorda EELARVE ÜLEJÄÄGIKS (siis koostab riik lisaeelarve) Muidugi on parem, kui riigi eelarve on tasakaalus

EELARVE ASPEKTID l MAJANDUSLIK ASPEKT – mida rohkem maksutulusid, seda rohkem saab riik sekkuda majandusse ja pakkuda riigi elanikele ühishüvesid. Samas pärsib suur maksukoormus turumajanduse arengut l SOTSIAALNE ASPEKT – maksupoliitikaga saab reguleerida inimeste sissetuleku erinevusi neid suurendades või vähendades

MAKSUD JAGUNEVAD OTSESED Võetakse maha otse palgast TULUMAKS SOTSIAALMAKS TÖÖTUSKINDLUSTUS l KAUDSED – moodustavad teenuste või kaupade hinnalisa (tarbimismaksud), või nõutakse need maksumaksjalt eraldi sisse KÄIBEMAKS AKTSIISIMAKS MAAMAKS TOLLIMAKS l

TULUMAKSU LIIGID l PROPOTSIONAALNE TULUMAKS – kõikidelt maksumaksjatelt kogutakse kindel protsent tulust (Eestis 23%) l PROGRESSEERUV TULUMAKS – sotsiaaldemokraatlik lähenemine: mida suurem tulu, seda suurem tulumaks (Euroopas ülekaalus – Eestis pooldab seda Keskerakond))

TARBIMISMAKS l l Levinuim tarbimismaks käibemaks (Eestis 18%) Tarbimismaksuga saab mõjutada tarbimiskäitumist (nt. Kõrged maksud tubakale, alkoholile, bensiinile soodustavad tervislikku elustiili; pakendimaks rõhub loodussäästlikkusele jne. )

KOV eelarve l 1. 2. Omavalitsuse eelarve tulud saabuvad kahest allikast: Teatud protsent riiklikest maksudest (tulumaks, maamaks) Kohalikud maksud (nt. reklaamimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks jne. )

Kambja valla 2004 eelarve kulud l l l 71 % haridus 10 % valla valitsemiskulud 7 % vaba aeg, kultuur religioon 6 % sotsiaalne kaitse 4 % majandus (transport, majandushaldus) Ülejäänud 2%– tervishoid, keskkonnakaitse, elamuja kommunaalmajandus, avalik kord ja julgeolek