Mtlemine Eva Palk Mtlemine kui vaimne tegevus mis

Mõtlemine Eva Palk

Mõtlemine kui vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta p Kogu arukas käitumine, kui üks vaimse tegevuse osa p Tegelikkuse vahendatud ja üldistatud tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi kaudu p

Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja keelega lahutamatult seotud p Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud ja üldistatud tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi kaudu p kõne, keel p loogika p sotsiaalne aspekt p Mõtlemine on sotsiaalne nähtus

Mõtlemisoperatsioonid Analüüs p Võrdlemine p Süntees p Üldistamine p Abstraheerimine p

Mõtlemise elemendid: kujundid p p p Kujundid ehk pildilised objektid Meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia, mudel Mõttelise pööramise ehk mentaalse rotatsiooni katsed

mentaalse rotatsiooni katsed p Katsuge kiiresti otsustada, milline on originaal, milline peegelpilt! Mida suurem on kahe tähe vaheline pöördenurk, seda pikem on otsustamiseks kuluv aeg http: //plato. stanford. edu/entries/mental-imagery/mental-rotation. html

Mõtlemise elemendid: mõisted Mõiste sisaldab mingeid ühiseid omadusi ja tunnuseid, mida objektidest teatakse. p Mõisteid esitatakse defineeritavate ehk tarvilike ja piisavate üldistatud tunnuste abil p Mõistet tähistatakse sõnaga. Konkreetsed asjad ja abstraktsed nähtused. Üksikud ja üldised. p Kass, pliiats, armastus, vabadus, loomad, kirjutusvahendid p

Mõtlemise elemendid: mõisted Sõna on märk, mis tähistab objekti, mõistet. Näiteks: defineerige mõiste “Mäng” p Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda p Mida sügavamalt läbi töötatud mõte, seda täpsemini väljendub ta sõnades p

Mõisted Mõistete kategoriseerimine ehk mõistetest süsteemi loomine ( jõgi, Läänemeri) p Mõistete hierarhiad ( lepatriinu, kala, loom, hobune) p Mõistete prototüübid ( prototüübiteooria) kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ( imetaja- kass- delfiin? ) p

Mõtlemise elemendid: stsenaariumid Igapäevaelu tegevused on teatud ajalises järgnevuses ( nagu etendus, film) p Stsenaariumid iga elujuhtumi jaoks p 1. Esemed ja inimesed 2. Tegevused 3. Eesmärk p Näiteks: restoranis lõunastamine

Mõtlemisliigid Sõnalis-loogiline mõtlemine kasutatakse mõisteid, loogilisi konstruktsioone, põhineb keelel p Kujundlik- esemeline mõtlemine seotud ettekujutusega süsteemidest ja nendes toimuvatest protsessidest, pilt meie peas p Näitlik-tegelik mõtlemine proovimine, katse-eksituse meetod p

Loogikavõtete kasutamine mõtlemisel võrdlus p analüüs ja süntees p abstraheerimine p üldistus p

Mõtlemisliigid Ülesannete alusel: Teoreetiline mõtlemine suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele p p Praktiline mõtlemine seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega Mõtlemisprotsesside elementide alusel: Abstraktne mõtlemine abstraktsete mõistete abil Konkreetne mõtlemine konkreetsete mõistete abil p

Probleemide lahendamine Konvergentsed probleemid Enamasti üks või mõni lahend ( matemaatikaülesanded, intelligentsustestid) p Divergentsed probleemid Võib olla palju alternatiivseid lahendusi p Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine p Loov ehk produktiivne mõtlemine Katse-eksitus, uudne lähenemine, äkktaipamine p

Probleemide lahendamise etapid 1. Probleemi märkamine, sõnastamine p Hästidefineeritud probleemid p Halvastidefineeritud probleemid 2. Inkubatsiooni etapp 3. Illuminatsioonietapp Lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon

Probleemide lahendamine Probleemi märkamine sõnastamine Hindamine Jälgimine Ressursside hindamine Probleemi määratlemine Sisu avamine Strateegia valik Informatsiooni korrastamine

Piirangud Kitsas mõtlemine ( raamis mõtlemine, A 4 mõtlemine. . ) p Eelnevate, kogemuste, teadmiste, hoiakute, eelarvamuste mõju p Fikseerumine p (“kinnijäämine”) eelnevatele lahenduskäikudele Tunded, olukord, Hirm näida naeruväärne, hirm ebaõnnestuda p

Ühendage täpid nelja sirgjoonega nii, etei eemalda pliiatsit paberilt

Ühendage täpid nelja sirgjoonega nii, etei eemalda pliiatsit paberilt

Mõtle loovalt Terry Josephson Lõpeta mõtlemine kitsenduste terminites ja alusta mõtlemist võimaluse terminites p Albert Einstein (1879 -1955) Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellel tasemel, millisel ta tekkis. Kong Fuzi (Konfutsius), e. Kr 551 -e. Kr 479 Õppimine ilma mõtlemiseta on kasutu. Mõtlemine ilma õppimiseta on ohtlik. Søren (Aabye) Kierkegaard, 1813 -1855 Mõtlemise suurim paradoks on katse avastada midagi, mida mõte ei suuda mõelda. p

Eksperdiks kujunemine p Harjutamise jõu seadus Harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega. p Vigadest õppimine – Ohlsson (1996) – õppimine ebaõnnestunud sooritusest – vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad.

Eksperdiks kujunemine Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine Probleem: keerukamad probleemidjaotatakse osadeks p Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline p Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine p

Einsteini loogikaülesanne http: //www. hot. ee/cooler/yleval/failid/eins tein. html p http: //www. hot. ee/cooler/yleval/failid/eins tein-lahendus. html p

Kuidas saada edukaks ja lahendada oma probleem (id)? Guru õpetused edu kohta Noormees tahtis saada edukaks ning läks guru juurde ja palus, et Guru õpetaks talle, kuidas edukaks saada. Guru vastas: “Kui tahad saada sama edukaks nagu mina olen, siis kohtume homme rannas kell 4 hommikul. ” Noormees on hommikul rannas platsis, ülikond seljas ja puha (noh, tal plaanis ju edukaks saada). Guru on ka kohal, haarab tal käest ja küsib: ”Kui tugevalt Sa tahad edukaks saada? ”. “Väga tugevalt”, vastab noormees. “Siis mine vette”, suunab Guru. Noormees vaidleb alguses vastu, et ta tuli ju õppima, kuidas edukaks saada, mitte kuidas ujuda, ent liigub siis nõnda nagu Guru käskis - vette ja üha sügavamale ja sügavamale. Kui noormees on jõudnud kaelani vette, võtab Guru ta kuklast kinni ning surub ta pea vee alla ja hoiab teda vee all seni, kuni noormees hakkab peaaegu teadvust kaotama. Seejärel laseb ta tagasi veepinnale ning küsib: “Kui Sa seal vee all olid, siis mida Sa tahtsid teha? ” “Ma tahtsin hingata!”, vastab noormees ärritunult. Guru vastas: “Kui Sa tahad saada edukaks, siis pead tahtma saavutada edu sama tugevalt nagu Sa tahad hingata. “ Edu saavutamine on ju tegelikult lihtne - pane enda jaoks oluline eesmärk paika ja tee iga päev midagi, et selle eesmärgi poole liikuda.

Kasutatud kirjandus p p p p T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus. 2002 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus, 2002. J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Töövihik: K. Kullasepp, H. Saat. Psühholoogia töövihik. Koolibri, 2004 Mõtlemine http: //www. inspiratsioon. ee/topics/motlemine/ http: //www. inspiratsioon. ee/tags/loovus/