Maailma metsatstus Avaldatud Creative Commonsi litsentsi Autorile viitamine

Maailma metsatööstus Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/ Ü. Liiberi foto

Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust. . . • Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. • 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. • Igal aastal väheneb metsa pindala 5, 2 mln ha so rohkem kui Eesti pindala võrra. • Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vöötmes. • Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. Palju enam on hõivatuid metsatööstusega kaudselt seotud aladel. • Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. • Arengumaades kasutab üle 80% inimestest paljusid muid metsast saadavaid ande – nii söögiks kui tervise parandamiseks. • Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: …maa-ala, mis on suurem kui 0, 5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www. fao. org/forestry/en/

Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? 1. 3. 2. 2. 1. 3. 4. 1. okasmets 5. 2. sega- ja laialehine mets 3. lähistroopiline niiske mets 4. troopiline mets 1. 4. 5. ekvatoriaalne vihmamets http: //library. thinkquest. org/08 aug/01323/reg. html 5. 4. 3.

Parasvöötme okasmetsad • Suurima levikuga • Kasvavad aeglaselt (1 -2 m³/ha aastas), suhteliselt hõredad, liigivaesed • 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas • Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670 mln km²) • Maailma tarbepuit saadakse siit

HIIDSEKVOIAD • elavad kuni 4000 aastat • kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5 -11 m. • kaaluvad kuni 4000 t • hinnaline puit (valmistatakse mööblit, maju jpm)

Parasvöötme segametsad • Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud • Aastane juurdekasv 2 -3 m³/ha • Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad • Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa • Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid

Parasvöötme lehtmetsad • Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud • Aastane juurdekasv 5 -10 m³/ha • Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga • 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am. (51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%)

LÄHISTROOPILISED METSAD 1. • • • NIISKED Mandrite idaosas Aastane juurdekasv 15 -50 m³/ha Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon, eukalüpt, kebratšo, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD • Mandrite lääneosas • Intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud okkalised põõsastikud • Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu, korgitamm, eukalüpt) • Aastane juurdekasv 1 -2 m³/ha arukaaria

Ekvatoriaalsed vihmametsad • Mitmerindelised, liigirikkad • Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha • Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid • Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis (pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) • Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil

BRASIILIA • Suurima lehtmetsaga ala • Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist • Mets hävineb tohutu kiirusega - 4 km² tunnis • Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992 a.

Kuidas maailma metsad jagunevad? Mitmeotstarbeline kasutus 23% Tulundusmetsad puit, tselluloos, bioenergia 30% Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% Kasutus teadmata 16% Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% Muu 7% Puhkemetsad, uuringuteks 4% Ü. Liiberi foto

Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2, 26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. • Puiduvaru (m 3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m 3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11, 7 miljonit tihumeetrit. • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.

Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m 3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Tihumeeter Ruumimeeter

Kellel on metsa palju, kellel vähe? % andmed puuduvad Nimeta riike, kus metsad moodustavad üle 70% territooriumist? Mis riikides on metsa alla 10%? http: //foris. fao. org/static/data/fra 2010/fig 0. 2. jpg

Kuidas on muutunud metsa pindala riikides? Aastane muutus ajavahemikus 2005 -2010 Kahanemine (tuh ha) Suurenemine (tuh ha) Väike muutus (kasv või kahanemine) Nimeta riike, kus metsa pindala kiiresti väheneb? Miks? Mis riikides metsa pindala suureneb? Miks? http: //www. fao. org/forestry/fra/62219/en/

Metsa suhe rahvaarvu

Eesti metsasus Eesti metsaseaduse kohaselt on mets puittaimestiku kasvukoht, mis on > 0, 5 ha ja seal kasvavad puud on > 1, 3 m Euroopas metsa 0, 3 ha inimese kohta, Eestis 1, 3 ha. Eestis on metsa pool riigi pindalast

Miks metsade pindala muutub? METS metsamaa vähenemine MUU MAA metsa raiumine, hävimine (tulekahju, tormi jmt tõttu) metsa looduslik juurdekasv, taastumine, istutamine metsamaa suurenemine Kui palju võib metsa raiuda, et metsa pindala ei väheneks? Kas Eestis on viimasel kümnendil metsa pindala suurenenud või vähenenud? Deciduous Forest French Creek _A 5 E 7759. jpg http: //photobernie. blogspot. com/2008/06/crops. html

METSAMAJANDUS METSADE MAJANDAMINE • METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS • KUIVENDAMINE • HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE • KAHJURITÕRJE • VÄETAMINE METSATÖÖSTUS • METSAVARUMINE, METSARAIE • SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) • EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) • MÖÖBLITÖÖSTUS • TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS • PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus)

Looduslik või istutatud mets? Looduslik mets Inimmõjudega mets Istutatud mets Aafrika Aasia Euroopa Põhja-ja Kesk-Am Okeaania Lõuna-Ameerika Maailm % % Mille poolest erineb looduslik mets istutatud metsast? Analüüsige loodusliku ja istutatud metsa osatähtsust eri regioonides. http: //www. fao. org/forestry/fra/62219/en/ http: //plantingaseed. wordpress. com/2008/10/11/old-growth-forests-asborb-carbon/

Kuidas on muutunud istutatud metsade osatähtsus? mln ha Aasia Euroopa Põhja-ja Kesk-Am Aafrika Okeaania Lõuna. Ameerika Tiikpuu istandus Sudaani lõunaosas Analüüsige istutatud metsade pindala muutusi eri regioonides. http: //www. fao. org/forestry/fra/62219/en/ http: //postconflict. unep. ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2. php? key=forestry

Kuidas suurendada puidu väärtust? PABER JA PAPP EHITUSDETAILID VINEER PUITPLADID TSELLULOOS SAEMATERJAL PALK METSARAIE http: //www. trepid. ee/? selected=6850 http: //www. e-katedraal. ee/? page_id=116 http: //www. tradekey. com/product_view/id/324550. htm http: //embassyofindonesia. it/indonesian-industries-suffer-us 1 -2 -billion-due-to-black-campaign/ KÜTTEPUUD

Puidu väärindamine • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. • Puitesemed, tselluloos ja paberitooted on tunduvalt kallimad kui töötlemata puit. • Puidu väärindamisel kasvab ka tööhõive. • Kui valmistada puidutooteid 1 mln tm imporditud palgist, siis annab see majandusele täiendavat maksutulu 4 eurot ühe tm kohta. • Eesti puidu kasutamisel ja töötlemisel saadakse maksutulu 9 eurot ühe tm puidu kohta. • Kodumaise puidu kasutamise asemel importpuidu kasutamine annab ligikaudu 18% vähem lisandväärtust ja 19% vähem maksutulu. http: //www. envir. ee/orb. aw/class=file/action=preview/id=1118087/Microsoft+Word++EMY_Makroanalyys_aruanne. pdf

Metsatööstuse klaster METSATÖÖSTUSE KLASTER ENERGIAMAJANDUS METSATÖÖSTUS PUITESEMETE TOOTMINE SAEMATERJALI TOOTMINE MASINAEHITUS FINANTSTEENUSED PABERI- JA PAPI TOOTMINE EHITUS VINEERI TOOTMINE EHITUSMATERJALIDE TOOTMINE NÕUSTAMINE METSAMAJANDUS MÖÖBLI metsakasvatus, TOOTMINE -hooldus, -raie jmt TSELLULOOSI TOOTMINE LOGISTIKA ja TRANSPORT KOOLITUS PUIDUKEEMIATÖÖSTUS UURIMIS- ja ARENDUSTEGEVUS

Milleks eri regioonides puitu kasutatakse? mln m 3 Küttepuude turg Darfuri lõunaosas Aafrika Aasia Euroopa Põhja-ja Okeaania Lõuna. Ameerika Kesk-Am Analüüsige puidu kasutamist eri regioonides. http: //www. fao. org/forestry/fra/62219/en/ http: //postconflict. unep. ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2. php? key=wood fuels Tööstuslik puit Küttematerjal

Peamised küttepuu tootjad TOOTMINE 40 m 3 75 m 3 190 m 3 300 m 3 Küttepuidu transport Sudaanis Kaasaegne küttepuit - pelletid Analüüsige paberi tootmist, eksporti ja importi. FAO andmed 2010 http: //postconflict. unep. ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2. php? key=wood fuels

Tööstusliku palgi tootmine ja eksport TOOTMINE 30 mln m 3 130 mln m 3 300 mln m 3 EKSPORT 20 mln m 3 2 mln m 3 Eesti 5, 9 mln m 3 Analüüsige tööstusliku palgi tootmist ja eksporti. FAO andmed 2010 http: //www. tradekey. com/product_view/id/324550. htm

Paberi tootmine, eksport ja import TOOTMINE 12 mln t 24 mln t 76 mln t 96 mln t 12 mln t EKSPORT 14 mln t 10 mln t 5 mln t Analüüsige paberi tootmist, eksporti ja importi. http: //www. alibaba. com/product-gs/356641471/3400 mm_High_speed_culture_paper_production. html IMPORT

Paberi tarbimine ja suurimad paberitootjad Paberi tarbimine inimese kohta 2008. aastal (maailmas keskmiselt 58 kg/in) Põhja-Ameerika 260 Euroopa Venemaa 46 155 Aasia 40 Aafrika 8 Lõuna-Ameerika 43 Okeaania 151 Finnish Forest Industries Federation http: //www. forestindustries. fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/All. Items. aspx

Peamised mööblitootjad miljarites USD Peamised eksportijad USA Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia miljarites USD Hiina Peamised importijad Itaalia Saksamaa Poola http: //www. fmcchina. com. cn/news/9212/WORLD+FURNITURE+OUTLOOK. html

Eri regioonide osatähtsus metsatööstuses Analüüsige regioonide osatähtsust erinevate metsatööstuse valdkondades.

Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik • • • Euroopa kõige metsarikkam riik. Metsade pindala 22 157 ha Metsasus 73% Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) Väga hästi arenenud metsaklaster http: //ypef. eu/finland http: //finland. fi/Public/default. aspx? contentid=160041&nodeid=41799&culture=en-US

Puidu kasutamine Soomes Imporditud puit 15 mln m 3 Aastane juurdekasv 99 mln m 3 Tööstuslik palk 70 SOURCE: Fores. STAT, FAO 56 7 Raiejääk 7 mln m 3 Tselluloosi ja paberitööstus 40+9 mln m 3 15 Kogu-raie 70 mln m 3 Küttepuit 7 mln m 3 Tööstuslik palk 56 mln m 3 40 9 Töötlemisjäätmed 9 mln m 3 26 Puidutooted 26 mln m 3

Soome metsatööstususe näitajad Myllykoski paberivabrik Anjalankoskis Tootemahud mln tonni/m 3 tselluloos saematerjal paber ja papp puitpaneelid Stora Enso paberivabrik Imatras http: //www. forestindustries. fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/All. Items. aspx http: //www. reliableplant. com/Read/25449/paper-mill-outsource-maintenance http: //www. bloomberg. com/news/2011 -07 -13/finland-searches-for-non-nokia-growth-to-avoid-portugal-s-fate. html

Soome firmadele kuuluvad paberitööstuse ettevõtted Euroopas ja maailmas M-real Corporation Metsä-Tissue Corporation Stora Enso Oyj UPM-Kymmene Corporation Finnish Forest Industries Federation http: //www. forestindustries. fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/All. Items. aspx

Muutused Soome metsatööstustoodete ekspordi struktuuris % kogu metsatööstuse ekspordi väärtusest Paberi- ja papitooted Papp Muu paber Kirjapaber Tselluloos Vineer ja puidutooted Saematerjal Mis toodete osatähtsus on ekspordis kasvanud? Miks? Mis toodete osatähtsus on ekspordis kahanenud? Miks? http: //www. forestindustries. fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/All. Items. aspx

Mets kui ökosüsteem • Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest • Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja • Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel • Asendamatu loodusvara