Filosoofia loeng nr 8 Keha ja vaimu probleem
Filosoofia loeng nr. 8 Keha ja vaimu probleem
Vaim • Sõnaga vaim seostuvad väljendid majavaim, vaimusid nägema, vaimuhaige, vaim tuleb peale, suurvaim, vaimusilmas nägema, vaimunärimine, vaimust vaene, vaimuvalgus jne. • Sõna vaim sünonüümideks on hing, mõistus
Mind-body problem Tavaarusaama kohaselt on vähemalt inimese puhul võimalik eristada: • kehalisi protsesse (sündmused, seisundid) • vaimuseisundeid
Kehalised protsessid • Kehalisi sündmusi saavad jälgida ka teised inimesed kas vahetult või teatud seadmete (näiteks mõõteriistade) abil. • Käe tõstmine, kukla sügamine, toidu seedimine, aju bioelektriline aktiivsus, higistamine jne.
Vaimuseisundid • …on näiteks mõtlemine, valu, meeleheide, viha, kurbus, soovimine, tahtmine jne. • Neid ei saa teised inimesed jälgida ei vahetult ega mingite seadmete abil – need moodustavad inimese sisemaailma, mida saab jälgida ainult inimene ise introspektsiooni (lad. keelest “sisse vaatama”) ehk enesevaatluse teel.
Sageli öeldakse… • …ma ju näen, kuidas ta kannatab… • …ma näen ta silmist, et tal on mure südamel • …ma näen, et ta ei mõtle kaasa Sõna otseses mõttes saab näha siiski vaid seda, millel on värvus, kuju, mõõtmed, asukoht ruumis. Mõtetel ja tunnetel värvust ja kuju ei ole. Me ei saa näha teise kannatust, muret, mõtlemist – võime näha silmade pilkumist, miimikat jne. Nähtut me tõlgendame või teeme sellest järelduse analoogia alusel.
Analoogia alusel • …me järeldame, et ka teiste inimeste puhul saab rääkida mentaalsetest protsessidest (sündmustest, protsessidest), et ka teised inimesed on võimelised mõtlema, tundma valu, rõõmu jne. • KUID inimese vaimuelu on jälgitav vaid tema enda jaoks. Me ei saa tunda teise inimese valu, rõõmu jne. • Välise sarnasuse põhjal me lihtsalt oletame, et ka teistel on oma sisemaailm, mida nad saavad jälgida.
• • • Kas kivid mõtlevad? Kas kärbsed mõtlevad või tunnevad valu? Kas arvutid mõtlevad? Kas ahvid mõtlevad? Kas toolil on valus, kui tema peal istutakse? Teeme oletusi analoogia põhjal!!!
Analoogia alusel järeldame veel • See- ja seesugused liigutused, miimika jne. annavad tunnistust just nendest- ja nendest mentaalsetest protsessidest (sündmustest, seisunditest) • Teatud miimikat tõlgendame kurbusena, teatud miimikat aga rõõmu väljendusena.
Keha ja vaimu teooriatele eristame kahesugust lähenemist 1. DUALISTLIKUD (duo “kaks”) teooriad Inimestel on nii keha kui ka vaim – esimene on materiaalne, teine mittemateriaalne 2. MONISTLIKUD (monos ”ainus”) teooriad Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim (hing)
Keha ja vaimu teooriad • Dualistlikud • Dualistlik interaktsionism • Okasionalism • Ettemääratud harmoonia teooria • Epifenomenalism • • Monistlikud Materialism Biheiviorism Analüütiline biheiviorism Identsusteooria Funktsionalism Neutraalne monism Immaterialism
Tänan kuulamast !!!
Kirjandus • Meos, Indrek. Filosoofia põhiprobleemid. lk. 103 -119 • Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. lk. 133 -134
- Slides: 13