Keelekoloogia ja eesti keele areng Keel ja hiskond

Keeleökoloogia ja eesti keele areng “Keel ja ühiskond” X klassile 22. ptk Mare Hallop Ki. NG 21. 01. 2013 30. 10. 2012

Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga – lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse • mõju üksteise elamisele ja olemisele • omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul – väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka – osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA – teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks – miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga – teised aga hääbuvad

Keele jätkusuutlikkus • Põlvkondlik ülekanne – keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt • Keele staatus – kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi • Paiknemine – eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared)

Põlvkondlik ülekanne • tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt – keel kandub vanematelt lastele edasi – kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik • keele hääbumine või kestmine sõltub keele jaoks soodsast/ebasoodsast keskkonnast – n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi: keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette väikseid keskkondi

Keele staatuse mõju • Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus – üks keel hakkab paremini külge kui teine • Eestis inglise keel (noored) • aga mitte eesti keel • Kui keel jääb hüvede vahendamisel alla mõnele teisele keelele, langeb lapsevanemate motivatsioon emakeelt põlvkondlikultedasi kanda – justkui paljude kõnelejatega võimsate rahvaste keeled poleks ohus – aga keele säilimist mõjutab ka kõnelejaskonna geograafiline paiknemine

Paiknemise mõju Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada • saartel – n Island, kus 320 000 in – Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) • mäestikes – Kaukasus – väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia, aserbaidžaani, tšetšeeni(900 000) – Andid Lõuna-Ameerikas – üle 110 indiaani keele • ka vihmametsades ja poolsaartel – Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal • Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta

Ohustatud keeled • nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel – teadustegevus, doktoriõpe – ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes – meelelahutustööstuse keel • oma riigiga keeled pole otseses ohus

Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja kultuuriga nõrgem • ketšua keel (8 -12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides Boliivia, Peruu ja Ecuadori territooriumil – 600 a tagasi inkade impeeriumi keel – muutuvad ketšua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki • iiri keel – enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas • keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat – 473 keelt – itelmeeni keel Kamtšatkal – vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a – ka omavaheline suhtlemine vene keeles – keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta

Jätkusuutlikkus minevikus • eesti keel – kandub põlvkondlikult hästi edasi – on riigikeel – Euroopa liidu ametlikke keeli • läänemeresoome keeltest – on sama hästi läinud vaid soome keelel – karjala, võro, vepsa on tõsiselt ohustatud – vadja, liivi hääbunud

Eesti keele minevik • Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud – muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000 -lt alla 100 000) – pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000 -lt 120 00 -ni) – põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000 -lt 150 000 inimeseni) • pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga • talupoeglik elulaad (sunnismaisus – ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet

Jätkusuutlikkus praegu • põlvkondlikult jätkusuutlik • otsest ohtu hääbumisele pole • samas, keele- ja kultuurikeskkond väike – suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof) nõrgendavad – kui lahkub 20% e. k kõnelejaskonnast – kui saabub 20% muukeelseid • äärmuslikud arengud pole välistatud • parim kaitse – võimalikult suur kõnelejaskond – ei tekita paarikümne aastaga • keele- ja kultuurikeskkond vajab arendamist – et pääseks ligi tipptasemel haridusele – töökohtadele – rikkale kultuurielule

Arendamise valdkonnad Keeletehnoloogia eestikeelne arvuti- ja mobiili. Teadus- tarkvara: programm, hääljuhtimine Masintõlge kirjanduse mitteoskaja kättesaadavus saab aru tõlge eesti k tekstist Eesti keele kui teise keele Õpetamine Keele arendamise valdkonnad suhtluskeeleks Teadus- ja hariduskeel eesti k terminoloogia ja õpikud Keelekasutuse Maailma õiguslik kultuuripärandi reguleerimine vahendamine eesti keele kasut võimal Eestis kirjanduse tõlkekeel

Arendamise valdkonnad 2 • Euroopa Liidu ametlik keel • ometi igas Eesti piirkonnas probleemideta asju ajada ei saa – oluline - eesti keele kui teise keele õpetamine (vajalik ühise suhtlusvahendina) • Riiklik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja efektiivseks tegevuseks • 1) 2004 -2010 • 2) “Eesti keele arengukava 2011 -2017” http: //ekn. hm. ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011 -2017_0. pdf • Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja töötanud

Sõnaus • 2010. a osales president Toomas Hendrik Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel Sõnaus 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga • http: //et. wikipedia. org/wiki/Presidendi_s%C 3%B 5 nav%C 3%B 5 istlus • http: //portaal. eki. ee/uuedsonad. html • Sõnavõistlusi on korraldatud ka varem, ka nõukogude ajal • tulemused: kohuke, helkur, kõlar, parkla, linnak, meene, eirama, olme, sõõrik, ulme jpt

Jätkusuutlikkus tulevikus • kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama stabiilselt kui viimased paarkümmend aastat – on eesti keel jätkusuutlik ja – areneb tugevamaks – 500 aastat ette ennustada ei saa. . . • viimased 1000 aastat on keel arenenud ebasoodsates tingimustes • viimase 100 a jooksul areng väga kiire Kui nii jätkub – oleme jätkusuutlikud ka tulevikus