Eesti keele tegusna vormid Keel ja hiskond X

Eesti keele tegusõna vormid “Keel ja ühiskond” X klassile 16. ptk Mare Hallop Ki. NG 27. 11. 2012 30. 10. 2012

Tegusõna kategooriad • tunnused ja lõpud, mis annavad edasi grammatilisi tähendusi – aeg (olevik ja minevik) – isik (1. , 2. , 3. ) – kõne (eitav, jaatav) • Kõik ühe grammatilise kategooria tähendusi edasi andvad vormid kokku moodustavad paradigma (kõik sellest sõnast moodustatavad vormid) • Keeled liigendavad kategooriaid erineva detailsusega, mõnd polegi võimalik eraldiseisvalt käsitleda (n isik ja arv)

Isiku ja arvu kategooria • Kuuest vormist koosnev isiku ja arvu kategooriat ühendav paradigma Arvu kategooria Eesti keel ainsus mitmus 1. isik mina meie isiku 2. isik sina teie kategooria 3. isik tema nemad

Melaneesia Annatomi saare keel Anna tomi saare keel Arvu ainsus duaal 1. isik in isiku kategooria ainjak 1. isik ex kate gooria triaal mitmus aijumrau aijumtai aijama akaijau akaija akataij 2. isik aiek aijaurau aijautaij aijaua 3. isik aien arau ara ahtaij Võti: aijumrau – meie kaks: mina ja sina akaijau – meie kaks: mina ja veel keegi, aga mitte sina Tegusõnal rohkem kategooriaid kui käändsõnal: 6 2

Harjutus 2 lk 217 M. Hint “Eesti keele õpik X kl humanitaarharule” (1995) • Tee Ida-Aafrika suahiilikeelsete väljendite morfoloogiline analüüs ja tõlgi selle alusel: atakupenda – ta hakkab sind armastama nitawapiga – ma hakkan neid peksma atatupenda – ta hakkab meid armastama nitampenda – ma hakkan teda armastama anakupiga – ta peksab sind unawasumbua – sa ärritad neid ta hakkab neid peksma sa ärritad meid mina hakkan sind armastama -

Aja kategooria • kõigis maailmakeeltes olevik, minevik, tulevik – alati ei väljendata aja kategooria tähendusi grammatiliste vahenditega – ei liigendata aja erinevaid sügavusi samamoodi • eesti keeles olevik, lihtminevik, täis- ja enneminevik – inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik – arenemas tuleviku väljendamise võimalused

Aeg ja kõneviis eesti keeles ajavormid kõneviisid kindel tulevik olevik üld tingiv kaudne möönev käskiv kirjutaks kirjutavat kirjutagu oleks kirjutanud kirjutanuks olevat kirjutanud kirjutanuvat hakkan kirjutama saan kirjutama kirjutan sa kirjuta kestev olen kirjutamas minevik lihtmin üld kirjutasin kestev olin kirjutamas täisminev olen kirjutanud ennemin olin kirjutanud Olevik ja lihtminevik kaua olnud, ülejäänud ajavormid arengus üsna algusjärgus. Inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik. Siin ka uued arengusuunad.

Kõneviis ja teatamislaad • Teatamislaad – kas öeldu tõesuses ollakse kindel (otsene) • kasutusel enamikus maailma keeltest – või edastatakse kaudsest allikast pärit infot, mille eest kõneleja ei vastuta (kaudne) • veerand maailma keeltest, sh eesti k (ülejäänutel kaudne teatamine leksikaalsete vahenditega, n stiilis: Väidetavalt on õues külm. )

Teatamislaad kindel Kõneviis käskiv tingiv otsene kaudne ma kirjutan sa kirjuta ma kirjutavat sa kirjutagu ma kirjutaks Teatamislaadi kategooriat kirjeldas eesti keeles esimest korda keeleteadlane Huno Rätsep 1970. a: kaudne ja möönev kõneviis on olemuselt sarnased kindlale ja käskivale, kusjuures kõneleja pole mitte info allikas, vaid vahendaja. NB! Vana süsteem lubatud Kaudne teatamislaad tekkivat skeptilise vaimulaadiga rahvaste keeltesse, kes uskuvat vaid seda, mida ise näevad-tunnevad. Ülejäänu edastatakse kaudse teatamislaadiga. Kahjuks ei saa selle väite paikapidavust kontrollida.

Tegumoe kategooria • isikuline – tegija teada – Maali avas ukse. - Maali on tegija, avas – isikuline tegumood • Umbisikuline - tegijat ei tea – Uks avati. – tegijat ei tea – iseloomulik soome-ugri keeltele • indoeuroopa keeltes passiivi tegumood (aluseks olev asi või ese pole mitte tegija, vaid tegevuse all kannataja) – Uks oli avatud. – sarnane, sest uks saab määrata aluseks (vrd: Uksed olid avatud, kus öeldis pöördub ka) seega osa umbisikulise tegumoe vorme indoeuroopa keeltele sarnaselt passiivis, ehk ongi nende keelte mõju

Tegumoe kategooria kõneviis kindel käskiv tingiv aeg Teatamislaad otsene kaudne tulevik saab kirjutatud saab kirjutatama olevik kirjutatakse ollakse kirjutamas kirjutatavat lihtminevik kirjutati oldi kirjutamas olevat kirjutanud täisminevik on kirjutatud enneminevik oli kirjutatud tulevik olgu kirjutatud olevik kirjutatagu olevik kirjutataks minevik oleks kirjutatud Umbisikuline tegumood

Tegusõna käändelised vormid Pöördelised (finiitsed) ja käändelised (infiniitsed) vormid Käändelised: tegevusnimed (infinitiivid), kesksõnad (partitsiibid) ma-tegevusnimi isikuline umbisikuline algvorm kirjutama seesütlev kirjutamas seestütlev kirjutamast saav kirjutamaks ilmaütlev kirjutamata kirjutatama da-tegevusnimi kirjutada kirjutades • ma- ja da-tegevusnime kasutatakse kohustust, võimalikkust, soovi ja seisundi muutust väljendavas liitöeldises: • Jüri hakkab (peab, läheb) õppima. Jüri tohib (tahab, võib) õppida. • saab liitlause muuta lihtlauseks: • Jalutasin pargis ja nägin sõpra – Pargis jalutades nägin sõpra.

Kesksõnad • oleviku kesksõnad – isikuline ja umbisikuline – käänduvad kõigis käänetes • mineviku kesksõnad – isikuline ja umbisikuline – ei käändu Oleviku kesksõna Mineviku kesksõna isikuline umbisikuline algvorm kirjutav kirjutanud kirjutatud omastav kirjutava kirjutatava osastav kirjutavat kirjutatavat sisseütlev kirjutavasse kirjutatavasse seesütlev kirjutavas kirjutatavas

Tegijanimi, teonimi, tehtunimi Tegusõnadest tuletatud nimisõnad – deverbaalid Reeglipärasus nii suur, et võiks pidada tegusõna vormimoodustuse osaks teonimi tegijanimi olevik minevik tehtunimi nimetav kirjutamine kirjutaja kirjutanu kirjutatu omastav kirjutamise kirjutaja kirjutanu kirjutatu osastav kirjutamist kirjutajat kirjutanut kirjutatut sisseütlev kirjutamisse kirjutajasse kirjutanusse kirjutatusse seesütlev kirjutamises kirjutajas kirjutanus kirjutatus • eesti keel käändelistelt vormidelt rikas (ingl, saksa ja vene k vähem) – annab aimu soome-ugrilaste ja indoeurooplaste maailma liigendamisest • indoeuroopa keeltes rõhk tegevustel ja liikumistel • soome-ugri keeltes asjadel ja nähtustel ning nende omavahelistel suhetel (ehk soome-ugri keeled rohkem asjadele kui protsessideleorienteeritud Käändelised vormid asendamatud lauselühendite moodustamisel.

Harj 2 lk 217 võti Slaid nr 5 • ma – ni • sa – u • ta – a ku - sind wa - neid tu – meid • ta – hakkab • na – praegu peksma piga armastama - penda ärritama sumbua ta hakkab neid peksma – atawapiga sa ärritad meid – unatusumbua mina hakkan sind armastama - nitakupenda