Eesti keele riigieksam 2010 24 aprill Eksamikirjandiks valmistumine

Eesti keele riigieksam 2010 24. aprill

Eksamikirjandiks valmistumine • • Uuri REKK kodulehte ja seal olevaid eesti keele riigieksami materjale (eelmise a teemad, kirjandid jm) Kuula Vikerraadios (on ka järelkuulatav) iga päev 10. 05 saadet Huvitaja, mis annab riigieksamite kohta infot ja nõu.

Eksamikirjandiks valmistumine Viimastel päevadel enne eksamit ära enam koorma liigselt pead õppimisega (tuupimisega) ega muuga, mis võib mõttetult pingesse ajada. Uudised, lugemine, teater jne on aga soovitav – kogud häid mõtteid. Tule eksamile puhanuna.

Eksamikirjandiks valmistumine • All on mõned soovitused, 1) kuidas eksamiks valmistuda, 2) kuidas eksamil kirjandit teha, nii et tulemus oleks võimalikult hea.

Eksamikirjandiks valmistumine 1. Leia 2 -3 oma teemavaldokonda 10 ainevaldkonna hulgast, millest lähtudes valitakse igal aastal kirjanditeemad eesti keele riigieksamisse.

1. 2. 3. 4. 5. Eesti ja eestlased. Eetika, moraal, religioon. Haridus. Inimene ja inimsuhted. Inimene ja ühiskond: sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond, loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg.

Eksamikirjandiks valmistumine 2. Vii end nendes valdkondades nii hästi kurssi, kui on võimalik: • • Loe vastavat kirjandust (teosed) Loe selle valdkonna profess kirjutat Loe ajalehti, vaata uudiseid Tee endale selgeks selle ajalugu

Eksamikirjandiks valmistumine 2. Vii end nendes valdkondades nii hästi kurssi, kui on võimalik: • Tee märkmeid (head tsitaadid, kõnekad faktid)! • Kogu materjale ja loe neid jooksvalt! (mitte 1 p enne eksamit)

Eksamikirjandiks valmistumine 3. Uuri kõiki eesti keele riigieksamit puudutavaid materjale www. ekk. edu. ee > riigieksamid • • • Teemad erinevatel aastatel Riigieksami juhend, eristuskiri Eksamiks valmistumise soovitused

Väljavõte EKSAMI eristuskirjast Eesti keele riigieksami eesmärgid Eesti keele riigieksamiga (riigieksamikirjandiga) kontrollitakse, kuidas gümnaasiumi lõpetaja • suudab loovalt ja kriitiliselt mõelda ning arutleda; • oskab end kirjalikult väljendada; • on omandanud eesti kirjakeele; • teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; • suudab tulemuslikult toimida vastavalt õppekava üld- ja valdkonnapädevustele.

Väljavõte EKSAMI eristuskirjast Eksamitöö vorm • Eesti keele riigieksam koosneb ühest osast ning sellega kontrollitakse õpilase tekstiloome- ning õigekirjaoskust. • Tekstiloomes näeb „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava” ette (vt lk 897– 898), et gümnaasiumilõpetaja oskab kirjutada nii pealkirjast, probleemist kui ka alustekstist lähtuvat kirjandit;

Väljavõte EKSAMI eristuskirjast Eksamitöö vorm • õigekirjaoskus tähendab seda, et õpilane on omandanud eesti kirjakeele (õppekava lk 899– 900). • Gümnaasiumi lõpetajal tuleb eksamil kirjutada arutlev kirjand. See tähendab, et eksaminand peab kirjutama eritleva teksti, milles ta esitab probleemi(d), analüüsib seda (neid), põhjendab oma seisukohti ning teeb järelduse(d).

Väljavõte EKSAMI eristuskirjast Eksamitöö vorm • Kirjand peab moodustama teemakohase sidusa arutleva proosateksti, milles kasutatakse ka kirjanduslikke allikaid. Kirjanduslike allikate kasutamine peab olema mitteformaalne, st teksti sisust tulenev. • Mõistet „kirjanduslikud allikad“ tuleb käsitleda avaras tähenduses, selle all peetakse silmas erinevaid tekste ilukirjandusest kuni ajakirjandusja teadustekstideni.

Eksamikirjandit kirjutades Kirjandi kirjutamise etapid EKSAMIL 1. Leia nende valdkondade järgi, milleks oled valmistunud üles oma teemad! 2. Loe pealkirja teema lahtikirjutust ja mõtle, kas osakd sellest kirjutada, kas on vajalikud teadmised ja oma seisukoht.

Eksamikirjandit kirjutades Kirjandi kirjutamise etapid 3. Märka pealkirja kõiki sõnu – kui sul puuduvad teadmised mõne sõna kohta, ei saa seda teemat valida, nt • Väärtused Euroopa kultuuriruumis – kui ei tea Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu ja/või väärtuste teemat, ei saa kirj.

Eksamikirjandit kirjutades 4. Kui oled kindel, et oled leidnud sobivaima teema, siis algab eeltöö MÕTETE KOGUMINE: • Mandala • Nimekiri • Küsimustele vastamine selle teema kohta (kuidas ja miksküsimused) • vm meetod

Eksamikirjandit kirjutades 5. MÕTETE KOGUMINE: • Pane kirja ka kõik loetud teosed, millest saaks kasutada näiteid selle teemaga seonduvalt. 6. Kui mõtteid kogudes selgub, et pole valitud teema kohta piisavalt teadmisi, oma arvamust, SIIS EI VALI SEDA TEEMAT.

Eksamikirjandit kirjutades • Nb! Ükskõik, mida kirjutad, plagiaati ära tee. • Eksamikomisjon tunneb hästi kõiki tekste, mis internetis kättesaadavad või ajakirjanduses ilmunud on. • Sama käib tsitaatide, teoste jm kohta – ära valeta võõrast fakti, mõtet enda loominguks.

Eksamikirjandit kirjutades Nb! Tsitaadide kohta: • Kui autorit ei tea, pole soovitav üldse tsitaati kasutada. • Tsitaat peab väga hästi sobima kokku su enda mõttearendusega. • Kui kasutad kirjandi kontekstiga ebasobivat tsitaati, nõrgestad oma kirjandi sisu ja kaotad punkte.

Eksamikirjandit kirjutades 7. Mõtete kogumisele järgneb tehtud märkmete kriitiline hindamine, vähem tähtsate mõtete maha tõmbamine ja paremate valimine, millest edasi kirjutada juba lõigud. 8. Lõikude kirjutamine, laiendades iga paremat valitud mõtet – see tekst on kaootiline ja pole viimistletud.

Eksamikirjandit kirjutades • Mitte raisata kirjandi algset mustandit kirjutades aega kirjavigade parandamisele ja täpse sõnastuse viimistlemisele – see jääb mustandis kõige viimaseks tegevuseks.

Eksamikirjandit kirjutades 9. Iga lõiku kirjutades meenuta loetud teosed – kasuta näiteid teoses oma arutluse toestamiseks. 10. Kui eeltöö tekst on valmis, kõik paremad mõtted on kasutatud ja lõigud valmis, siis 11. tekst vajab loogilist järjestamist ja lõigud omavahel seostamist.

Eksamikirjandit kirjutades 12. Selgita, millised lõigud on teemaga (sõltub pealkirjast, mida kirjutades tuleb kogu aeg silmas pidada, et mitte kalduda teemast kõrvale) halvemini seotud – need jäävad kõrvale. 13. võib-olla tekib uusi mõtteid, siis nendest kirjutada uued lõigud, mis tuleb ka ülejäänutega siduda.

LÕIGU EHITUS • Igas lõigus peab olema: 1)VÄIDE 2)TÕESTUS: asjakohane näide + argumentatsioon. 3)JÄRELDUS, mis võtab kogu lõigu arutluse kokku ja toonitab olulisimat.

LÕIKUDE SIDUMINE Nb! Teemalõike (kus on väidetõestus-järeldus) võid siduda VAHELÕIKUDEGA, mis võivad olla 3 -4 realised ja mille ül on olla link kahe lõigu vahel, et üleminek lõikude vahel oleks sujuv ja eri lõikude mõtted seotud.

Eksamikirjandit kirjutades 14. Sissejuhatus ja lõppsõna kirjutatakse kõige lõpus sisule vastavalt, kui selleks on piisavalt materjali ja mõtteid. 15. NB! Vältida topeltkokkuvõtet või algust – kui selgub, et oled kirjutanud nii, siis tuleb ümber kirjutada see osa:

Eksamikirjandit kirjutades 15. Kui kokkuvõtet kirjutades tekib uusi mõtteid, siis tuleb kirjandi lõpp ümber kirjutada: • Sel juhul kirjutad uute mõtete põhjal uue sisulõigu ja sellele vastavalt ka uue kokkuvõtte, mis arvesab ka selle uue lõigu sisu.

Eksamikirjandit kirjutades 16. Kui sisu on valmis ja mustandis seatud loogilisse järjestusse, lisatud igale lõigule järeldus, näide, algus ja lõpp kirjutatud, siis järgneb kõige selle (sisu) analüüs: • Lõikude mõtte terviklikkus ja lõpetatus (järeldus!) • Sidusad üleminekud ühelt mõttekäigult teisele lõikude vahel.

Eksamikirjandit kirjutades • Taandread silmnähtavad! • Sissejuhatus ja lõppsõna vastavad kirjandi sisule? • Näited lõikudes olemas? • Kirjandi sõnumi kaalukus – kas ütleb midagi uut, ega korda kulunud käibetõdesid-klišeesid?

Eksamikirjandit kirjutades • Kui sisuline analüüs on tehtud, siis järgneb: 17. Sõnastuse parandamine – iga lause + kõige sobivus omavahel – (stiil+sisu sobivus) väldi kõnekeelt! 18. Viimasena mustandis vahetult enne puhtandi kirjutamist parandatakse kõik õigekirja vead.

Eksamikirjandit kirjutades 19. Lõpuks loetakse kogu mustand uuesti läbi ja parandakse kõik veel jäänud vead. 20. Puhtandi kirjutamine (ca 1 tund selleks) +veel kord üle lugemine. • Puhtand kirjutatakse tõesti kõige lõpuks, kui mustandis on kõik eelnev tehtud.

PROOVIEKSAMI KIRJANDI (22. 02. 10) VIGU JA KOMMENTAARE

VIGU. Arutlusvead Lõigu I lause vastab sissejuhatuses püstitatud probleemküsimusele: • SISSEJUHATUSES esitatud küs: Millised sündmused on olnud suurimad õpetajad? • I LÕIGU I LAUSE: I maailmasõda, mis toimus 1914 -1918. I lõiku ei saa alustada otsesest vastusest sissejuhatuses esitatud probleemküsimusele.

VIGU. Arutlusvead • Sissejuhatuses esitatud probleemküsmusele peab vastama argumenteerimisega igas lõigus – • s. t, et kõik lõigud teenvad sama ül – sissejuhatuses esitatud küsimusele vastamine või püstitatud probleemi lahendamine (sellest tekib kirjandi terviklikkus).

VIGU. Arutlusvead Kommenteerimine: • Ehe näide sellest on autori raamatus. . . • Üheks näiteks võib tuua. . • Tsiteerin siin kohal ühe tuntud mehe viimast lauset. . . • Ajaloo õpetaja rääkis tunnis, kuidas. . . • Nägin, kuidas. . . • Juhtusin ETV-st nägema saadet, kus. . .

VIGU. Arutlusvead Kommenteerimine: • Alles hiljuti lugesin raamatut, kus peategelane. . . • Eelmises lõigus mainitud, et. . . Hakkame • • sellest, et. . . Tänu põikpäisetele vanavanematele saan mina kirjutada seda kirjandit Eesti keeles. . . Selle alla pean silmas. .

VIGU. Arutlusvead Kommenteerimine: • Kuidas aga mõjutasid maailmasõjad inimest ning kultuurielu. Selle küsimusele vastates püüan tuua välja sõdade puhkemise põhjused. . • Kokkuvõtteks peab tõdema. . • Lõpetuseks tahaksid öelda. . . • Kokkuvõtteks võib öelda. . Oma tegevust ei kommenteerita kirjandis mitte kuidagi.

VIGU. Õigekeel Kirjavhemärgid • See, aga kahjustab nii maapinda kui ka õhku. – VALE, aga ees koma ebavajalik. • Koma aga ees vaid siis, kui see on sidesõna kahe lause vahel.

VIGU. Õigekeel NB! NAGU, KUI, OTSEKUI ette käib koma, kui järgneb öeldis, kui ei järgne öeldist, siis koma ei panda: • Sa oled nagu su isa. Aga: • Sa oled aus, nagu oli su isa.

Õigekeel NB! NAGU ette käib koma ka siis, kui see toimib enne loetelu sõnana NÄITEKS: • Külla tuli palju inimesi, nagu (=näiteks) Priit, Anneli, Airi, Urmas, Margus, Tiina. . .

Võõrnimede ja tsitaatsõnade kasutus Võõrnimi käänatakse ülakoma abil, KUI NIME KIRJAPILT JA HÄÄLDUS ON ERINEVAD, nt: • Watergatei – vale, • Õige: Watergate’i Tsitaatsõna on vaja eristada muust tekstist teise kirjapildiga! • Hard rokini – sobimatu kombin.

VIGU. Õigekeel • Küsiv lause, mis ei alga küsisõnaga ei ole eesti keele pärane ja on ebakorrektne, nt: o. Haridus on alus kõigele? - vale • Eesti keeles peab küsilause algama küsisõnaga! o. KAS haridus on kõige tähtsam?

VIGU. Õigekeel • Küsimärk väitlause lõpus, nt: o. Jääb mõistmatuks, miks seda tehakse? – vale, sest tegemist on väitlausega, mis lõppeb punktiga: o. Jääb mõistmatuks, miks seda tehakse. o. Küsimärk oleks tarvilik, kui oleks küsilause: o. Miks seda tehakse?

VIGU. Õigekeel Küsimärk väitlause lõpus, nt: o See kõik paneb küsima, et kui probleemist on nii palju räägitud, miks ei astuta tõsiseltvõetavaid samme muutuste elluviimiseks? – vale VÄITLAUSE lõppeb punktiga! – lisaks sobimatu emotsionaalsus, mida selline õhkamine väljendab – tundeline stiil ei sobi kirjandisse.

VIGU. Õigekeel • Küsimärk väitlause lõpus, nt: o. Hakkame sellest, et mis asi see eestlus üldse on? – VALE, tegemist väitlausega o. Lisaks kommenteerimine, sõna asi ja küsimus sellises stiilis on iseenesest sobimatu, lapsik. o. Küsimused sobivad kirjandis VAID probleemküsimustena, millele vastab argumentatsioon.

VIGU: stiil – sobimatu kujundlikkus • Inimesed enam ei karda neid vigu, milles nad juba on läbi kukkunud. • Loodusjõud maksavad meile kliimakatastroofide näol kätte. • Pead tõstavad valed, kahepealgelisus ja võimuiha. . • Samuti on Eestist läbi käinud mitmed venestamise lained.

VIGU: stiil – liigne emotsionaalsus, sobimatu kujundlikkus • Kui suhtume loodusesse halvasti, siis ega me karistusest ei pääse. • On vaja vabastada inimesed raha orjusest. • Paberilipakas kontrollib meie elu. . . • Peab võitlema, inimese hinge päästma valskuse käest ja juhtima ta tagasi ausale teele.

Mõttetud, emotsionaalsed küsimused, mis ei ole probleemküsimused: • Kas ikka inimene annab loodusele sama palju tagasi kui võtab? Minu arvates ei anna. • Miks küll? Ei tea!

VIGU – ühildumine: vormid lauses ei sobi kokku • Oleme olnud osaliseks orkaan Katrina laastavale tegutsemisele, tsunaamile, mis tabas Indoneesiat ja alles hiljutist maavärinast Haitil. • Teost lugedes saame aimu kirjaniku suhtumisest ellu seda, mida ta väärtustab ja vahel annab ka lahendusi konfliktidele.

VIGU – ühildumine: vormid lauses ei sobi kokku • Et spordist on saanud äri, võime selge näite leida ka siis, kui keerata teler spordikanalile, ootuses näha seal atleete harrastamas mõnda füüsilist ala, võib seal näha hoopis ülekaalulisi mehi laua taga kaarte mängimas. • Ka meie ekvatoriaalses alal saab tunda. . .

VIGU – ühildumine: vormid lauses ei sobi kokku • Sport aitab enesehinnangut ja ka -tunnet tõsta – tunnet ei saa tõsta! • Eestlane on olnud ammust aega maausku, uskudes end ümbritsevat loodust ning seda kummardanud. • Inimesed, kes on aru saanud, et nad on teinud nooremana vea ja kooli pooleli jätnud ning tahavad hiljem oma haridus teed jätkata, siis avaneb neile võimalus õhtukoolis.

LAUSEEHITUSE VEAD– poolikud laused, kus puudub öeldis • Parim viis selleks on omada head haridust. Õigel ajal valida parimad koolid ja lõpetada need eeskujulike tulemustega. • Näiteks Brad Pitti ja Angelina Jolie kohtusaaga neid laimanud ajalehe vastu, kus nad nõudsid valurahaks suurt summat. • Juba sel ajal kasutuas inimene loodust ära. Näiteks raiudes maha metsi, et saada endale viljakat põllumaad.

LAUSEEHITUSE VEAD– poolikud • • laused, kus puudub öeldis Hoides tasakaalu loodusega. Võib isegi põhjustada suuri või väikesi tervise hädasid. Ühesõnaga ajakirjandus näitab inimeste maailmapilti. Näiteks printsess Diana surm. Tuues pühadele paikadele ande ja tänades loodust, et loodus meid hoiaks.

• • LAUSEEHITUSE VEAD – poolikud laused, (kus puudub öeldis) Meie elu muudavad just sündmused, mis on juhtunud just lapsepõlves, näiteks koolis. Milleski põrumine või kiusamise ohvriks langemine. Sõjas läbi elatud kallite inimeste kaotus või oma jala kaotus. Näiteks hea sõbra surma nägemine. Olukorrad, kus pidu on tähtsam kui haridus.

VIGU – Stiil “MINA. . ” • MINA arvan, MINU arvates, MULLE tundub rõhutamine – jätta ära MINA: • ARVAN • LEIAN • USUN • TUNDUB • NÄIB

VIGU – Stiil: sõnavara • SÕNA ASI vales kontekstis: Ajakirjandus kajastab ASJU, mis inimestele meeldivad. – ASI=ESE • Ajakirjandus kajastab teemasid, mis inimestele meeldivad. • Sõna ASI asendada sobiva sõnaga vastavalt sisule.

VIGU – Stiil: sõnavara SÕNA LÄBI vales kontekstis: • läbi selle aja. . . Õige: Selle aja jooksul, kestel • Kuidas mõista kunsti läbi maailma? Õige: kuidas mõista kunsti kaudu maailma? • Autor naeruvääristab oma teoste läbi inimtüüpe. Õige: . . oma teostes. . VÕI teoste kaudu/abil

VIGU – Stiil: sõnavara SÕNA LÄBI vales kontekstis: • Kättemaksu läbi (õige: abil) ei saa keegi õnnelikuks • Läbi otsuste tegemise. . . Õige: otsuste tegemise kaudu • ENAMASTI SOBIB sõna LÄBI ASEMEL KASUTADA SÕNU kaudu, abil, teel.

VIGU – Stiil: sõnavara SÕNA TÄNU vales kontekstis: • TÄNU negatiivse nähtuse kohta: • Töötuse arv on praegu suurim TÄNU nõudluse vähenemisele tööturul. NB! TÄNU saab kasutada ainult positiivse nähtuse puhul.

VIGU – Stiil: KANTSELIIT • KANTSELIIT – keelekasutus, kus on palju nimisõnu, eriti teosõnu (-mine lõpulised: teostamine, läbiviimine, toimumine) ja bürokraatlikke stampe. • Tahetakse võimalikult “tarka” muljet jätta, tegelikult on keelekasutus aga kohmakas, võõrmõjuline ja sisutühi.

VIGU – Stiil: KANTSELIIT, nt: • Inimeste mitte just kõige stabiilsema majandusliku olukorra tagajärjeks on seisund, kus me peame sunnitult jätkama looduskeskkonnale kahjuliku transpordi kasutamist igapäevaselt.

VIGU – Stiil: KANTSELIIT, nt: • Palju on inimesi, kes otsustavad mugavuse tõttu maalt linna elama asuda, sest sel viisil ei pea tööl käimiseks transporti kasutama, kuid igal ühel meist ei jätku ressursse sellise muudatuse läbiviimiseks.

VIGU – Stiil: KANTSELIIT, nt • Inimese kaasaegse tegevusega jõuavad looduseni paljud muudatused, mis mõjutavad suurel määral ka meid meie igapäevases elus.

VIGU: Stiil – sõnastuse apsud • Üleliia alahindama. – vastandlikud sõnad • Siiski ikkagi on inimestel kliimasoojenemises oma osa. – sisuline sõnade kordus • Sport on äri, kus liiguvad suured rahad. . . – KÕNEKEEL ei ole kirjandis kohane!