Maitsmis ja haistmismeel V klass Maitsmismeel Inimese maitsmiselundiks

Maitsmis- ja haistmismeel V klass

Maitsmismeel Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad. n Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat(mõru) ja haput. Ülejäänud maitsed tekivad nende segunemisel. n

Maitse Keele erinevates piirkondades olevad keelenäsad tajuvad erinevat maitset n Selleks, et inimene maitset tunneks, peab toit lahustuma süljes. Kui kuivale keelele asetada šokolaad, siis inimene selle maitset ei taju. Katseta! n Kui süljes lahustunud toit maitsmispungades asuvate tunderakkudega kokku puutub, tekivad närviimpulsid, mis mööda maitsmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda liiguvad. n

Maitse Keele tagumine osa tunneb kibedat n Keele tipp tunneb magusat n Keele servad haput ja soolast n

Maitse n Kuigi inimese maitsetaju on tunduvalt nõrgem kui lõhnataju, on see inimesele siiski väga oluline. n Koos haistmisemeelega aitab maitsmismeel hinnata toidu söögikõlblikkust. n Maitsmisrakkude omapäraks on, et neid saab ergutada ka vaatamise või meenutamisega.

Kas tead ? Kas mäletad ?

Milles seisneb keele ülesanne?

Mida ei saa inimene teha ilma keeleta ? n Tudatoi n Kõldane n?

Mis on inimesele abiks kõne tekitamisel ? Huuled, keel, nahk, hambad, kurk, küüned, silmad, nina, süljenäärmed, käed, hingetoru

Joonista inimese keel ja märgi piirkonnad, mis tunnevad magusat , soolast, mõru, haput !

Haistmismeel Inimese haistmiselundiks on nina. n Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. n

n n Lõhna tajumine Inimese haistmisrakud asuvad ninaõõne ülaosas Selleks, et inimene lõhna tajuks, peavad haisterakud puutuma kokku sissehingatavas õhus olevate gaasiliste ainetega. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine.

Lõhnataju n Inimeste lõhnataju on võrreldes näiteks koera või kassiga tunduvalt kehvem. n Kuigi inimese lõhnataju ei ole just eriti hästi arenenud, on sellel meelel siiski inimese jaoks oluline roll. n Haistmismeele alusel suudame hinnata toiduainete kõlblikkust ja ka näiteks ohtlike gaaside ja teiste kajulike ainete levimist õhus.

Meeleelundite keskused peajus

Haistmismeel Lõhnu iseloomustavad teatud omadused n Magus lõhn on …. . n Terav lõhn on …. . n Mahe lõhn on …. (apelsin, äädikas, bensiin, sirel, liilia, nuuskpiiritus, nitrovärv, maikelluke, nartsiss, roos, …)

Nimeta meeldivaid ja ebameeldivaid lõhnu! Millega seonduvad meeldivad lõhnad kõige rohkem?

Kordame Lugege iga lause hoolega läbi. Valige välja sellele vastav meel. kompimine nägemine maitsmine kuulmine haistmine n 1. Pirukas on magus ____________________ n 2. See torgib. _______________________ n 3. Pall on punane. _____________________ n 4. Muusika on põnev. ____________________ n 5. Lill lõhnab. _______________________ n 6. Kassi karv on pehme. ___________________ n 7. Sidrun on hapu. _____________________ n 8. Anum on ümar. _____________________ n 9. Pall on kõva. ______________________ n 10. Raks! Milline hääl! ___________________ n 11. Vuih! See haiseb! ____________________

Kordamine n Oma ______ga võin ma nuusutada. . . . n Oma ______ga võin ma puudutada. . . . n Oma ______ga võin ma näha. . . n Oma ______ga võin ma kuulda. . . n Oma ______ga võin ma maitsta. . . .

Kasutatud kirjandus n n n n Jänes, H. Terviseõpetus. Tallinn. Koolibri. 1999 Mattila, R. Nyberg, T. Vestelin, O. Leinonen, M. Bioloogia IX. Keuruu. Soome. Otava. 1991 http: //www. miksike. ee/docs/referaadid 2006/maitsmine_ %20 haistmine_%20 kompimine_liisaojakoiv. htm http: //www. miksike. ee/documents/main/elehed/9 klass/a natoomia/komp_haist/9 -4 -26 -1. htm http: //www. miksike. ee/documents/main/elehed/9 klass/a natoomia/komp_haist/9 -4 -26 -2. htm http: //et. wikipedia. org/wiki/Inimese_anatoomia http: //www. koolielu. ee/pages. php/03220407? txtid=2362