Viron kielen kehitys ja vaihtelu 7 Eesti keele

Viron kielen kehitys ja vaihtelu 7 Eesti keele käändesüsteemi kujunemine: grammatisatsioon Martin Ehala

Grammatisatsioon • Grammatisatsioon on keelemuutus, mille tulemusel iseseisvad sõnad muutuvad aja jooksul grammatilisteks markeriteks. • Grammatisatsioon on oma olemuselt paljude väikeste keelemuutuste summa.

Grammatisatsioon kaassõnades • Eesti ja läänemeresoome keeltesse on tekkinud palju postpositsioone e tagasõnu grammatisatsiooni tulemusel iseseisvatest nimisõnadest. • esi: ee: ett ‘esimene töölõik’ > maja ee-s • Tagasõna konstruktsiooni aluseks on possessiivkonstruktsioon: laua pea > laua peal; puu juur > puu juures; külma käsi > külma käes; peremehe ase > peremehe asemel; maja külg >maja küljes • Mõnikord on grammatiseerunud lausa mitu ei käändevormi: • laua peale : laua pealt

Grammatisatsioon sünkrooniliselt • Keeles on igal ajaperioodil koos erineval määral grammatiseerunud elemente: • Grammatiline sõna. Täieliku fonoloogilise kuju ja prosoodilise struktuuriga (rõhk). Grammatilised sõnad ei osale sõnatuletuses ja nad moodustavad suletud sõnaklassi. kaassõnad (poolt, ette, läbi) abiverbid (olema). • Derivatsioonivormid on morfeemid mis liituvad täistähenduslikele sõnadele, samas pole aga kliitikud või muutelõpud. Tavaliselt annavad nad sõnale mingi tähenduslisa või muudavad grammatilist klassi, näiteks: eba- (ebamajanduslik) anti- (antikangelane) • Kliitik on seotud morfeem, mis liitub tervikso navormi vo i isegi tervikfraasiga ning ei muuda olemasolevat leksikaalset ta hendust, näiteks sõpra+de+le+gi tule+d+vä • Muutelõpud: grammatilised tunnused, käände ja pöördelõpud.

Grammatisatsioon diakroonselt • Diakroonselt on grammatisatsiooni põhimõiste kalle (cline): täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp • Kalle iseloomustab kõiki grammatiseerumisjuhtumeid, niihästi noomeni kui ka verbivormistikus. • Üleminekud ühest klassist teise ei ole hüppelised. • Grammatisatsiooniprotsessi põhjustavad mitu vastastiku sõltuvat protsessi: Keeleüksuse sageduse kasv Foneetiline lühenemine Grammatiline reanalüüs Konstruktsiooni laienemine analoogia mõjul Keeleüksuse sageduse kasv

Reanalüüs • Reanalüüs - mingi keelelise konstruktsiooni struktuuris toimuv muutus, millel ei ole vahetut mõju selle konstruktsiooni välisele kujule. tulime täna koos koolist koju (määrsõna) *tulin täna koos koolist koju tulime täna [sõpradega] [koos] koolist koju (määrsõna) reanalüüs tulime täna [sõpradega koos] koolist koju (kaassõna) tulin täna [sõpradega koos] koolist koju

Analoogia • Analoogia laiendab uut reanalüüsi teel tekkinud tähendust uutesse kasutuskontekstidesse • puu juures – tähenduses puu juure sees • puu juures – tähenduses puuga tihedalt seotud • maja juures – tähenduses maja läheduses • hea tervise juures – tähenduses abstraktselt tihedalt seotud

Grammatisatsiooni tsüklilisus • Grammatisatsioon võib toimuda korduvalt, moodustades järjest uut materjali olemasolevat kasutades. Vt: Jürine ja Habicht (2013) Kaassõnade tsükliline areng, Keel ja Kirjandus, nr 10

Näide liitkaassõnade kujunemisest Jürine ja Habicht (2013: 741)

Grammatisatsioon verbikonstruktsioonides • Eesti keeles on näha hästi kuidas on toimunud tähenduse üldistumine analoogiaülekande tõttu: • I etapp: otsene tähendus elus tegevussubjekt Ülemus ähvardab alluvaid • II etapp: elutu subjekt Maailma ähvardab majanduskriis • III etapp: tekib verbikonstruktsioon Majanduskriis ähvardab majanduskasvu külmutada • VI etapp: verbikonstruktsioon tuleb kasutusele ka elava subjektiga Naine ähvardab haigeks jääda

Grammatisatsiooni lõpp-punkt • Grammatisatsiooni lõpetapiks on tunnuse täielik kadu ja tüvevahelduse tekkimine: *mänti: männin: mäntii > mänd : männi : mändi • Grammatisatsioon ei pruugi areneda kuni lõpuni. • Ühes grammatisatsiooniprotsessis võib olla pikemaid pause. • Grammatisatsioonil on keeletüpoloogiline väljund: Isoleerivad keeled Aglutineerivad keeled Flektiivsed keeled • Kui grammatisatsioon toimuks kõigis keeltes ühtlaselt, oleks kõigis keeltes kõigi morfoloogiliste võimaluste näiteid. • Et keeltes on teatud tüüp domineeriv, räägib keelte erinevastuvõtlikkuses grammatisatsionile.

Grammatisatsioon Eesti keele käänded Nominatiivi Genetiivi Partitiivi Lyhyt illatiivi Inessiivi Elatiivi Allatiivi Adessiivi Ablatiivi Translatiivi Terminatiivi Essiivi Abessiivi Komitatiivi

Tuumkäänete kujunemine I • Nominatiiv on lõputa kõigis soome-ugri keelis, ja see läheb tagasi uurali algkeelde. Ka altai keeltes on nii. Kasutatakse lisaks subjekti täistamisele ka teatud objektitüüpide tähisamiseks (kolm õuna, too nuga tagasi) • Genitiivi e omastava käändelõpp –n on kadunud eesti keelest. Soomeugri keeltes laialdaselt säilinud, isegi samojeedi, kuid mitte ugri ja permi keeltes. Seega uurali algupära. Algselt deiktiline pronoomenitüvi, mis muutus kliitikuks ja hiljem käändelõpuks. Täiendi kääne: koera kuut (ajalooliselt elusolendi puhul) kuldraha. • Postpositsioonide tekkimine laiendas genitiivi funktsioone.

Tuumkäänete kujunemine II • Osastav (-t-lõpuline) on pärit uurali separatiivi käändest, mis enne seda arvatakse olnuvat mingi deiktiline pronoomen. • Separatiiv tähistab lahkumist mingist kohast: *kotoda >kottu; *takada > takka. • Toimus tähendusnihe millegi lätekoht > millegi osa. • Lühike sisseütlev kujunes 15. sajandil: • *rapazen > *rapahan > *rapaa > rappa • *-zen lõpp koosnes latiivi lõpst s, millele lisati siirevokaal e ja uus latiivi lõpp n, seega *rapa+s+e+n

Sisekohakäänded • Kõik sisekohakäänded kujunesid sama malli järgi: • Sisseütlev: latiivi s + sidevokaal e + latiivi n *hampaasen > *hampase > *hambasse Pikk -sse lõpuline sisseütlev on levinud analoogia mõjul (seestütlev -ssa) • Seesütlev: latiivi s + lokatiivi lõpp na > *sna > *ssa > s *hampaasna > *hampassa > hambas • Seestütlev: latiivi s + separatiivi lõpp –ta *hampaasta > hambast Kõik sisekohakäänded on topeltmarkeerimise tulemus, st vanale kohatunnusele lisati uus kohatunnus. Mida vanem on tunnus, seda rohkem ta kulub tähenduslikult ja foneetiliselt ja seda rohkem on vaja talle lisada materjali, et tähendusi efektiivselt edasi anda.

Väliskohakäänded • Kõik väliskohakäänded kujunesid sama malli järgi: • Alaleütlev: tuletusliide -la + sidevokaal e + latiivi lõp -n *matalalen > *matalale * matalalle > madalale • Alalütlev: tuletusliide -la + lokatiivi lõpp -na *hommikulna > *hommikulla > hommikul • Alaltütlev: tuletusliide -la + separatiivi lõpp -ta *katokselta > *katokselda > katuselt • Kohakäänete seeriad on väga iseloomulik smugri keeltele. • Eesti kohakäänete süsteem kujunes välja lms algkeeles. Enne seda sise- ja väliskohakäändeid ei eristatud – oli lihtsalt 3 kohakäänet. • Eesti alaleütleval on ka daativi funtktioon (Mul on koer. ) See on üsna hiline areng.

Saav e. translatiiv • Translatiiv on kujunemistee: *kse > *ksi > ks. • Algsed vormid on näha sm luokse ja taakse. • Arvatakse, et saav tekkis tuletusliitest reanalüüsi teel: • Mordva sur-ks tähendab niihästi sõrmust, kui sõrmeks, val-ks niihästi sõnaraamatut, kus sõnaks. • Saav ja olev moodustavad süsteemi, kus olev on staatilise seisundi väljendaja ja saav on dünaamiline seisundisse jõudmise väljendaja. • Kui olev oli eesti keelest kadunud, siis saav võttis mõlemad funktsioonid üle Ta on mulle sõbraks. • Kui olev toodi keelde tagasi, siis tuli ka eristus tagasi.

Olev e. essiiv • Olev kääne on kirjakeeles uus kääne, see toodi eesti keelde 19. sajandil kirderannikumurdest (ja Soome eeskujul). • Oleva näände lõpp on väga vana juba uurali aegadest lokatiivi ehk kohakäände lõpp. • Varases eesti kirjakeeles sellest märke ei ole, kääne oli selleks ajaks kadunud. • 19. saj algul tehti ettepanek tuua keelde tagasi (Beiträge, Ahrens). Mihkel Veskel käändena (tugevaastmelisena) grammatikas: jalkana. K. A. Hermanni grammatikast alates nõrgaastmelisena jalana. • Kirjakeele korraldajad otsustasid, et laiend ei ühildu olevas käändes põhisõnaga: eeskujuliku õpilasena.

Rajav e. terminatiiv • Rajav kääne -ni lõpuga on omane üksnes eesti keelele. • See kujunes adverbiliitest analoogiaülekande teel *-nnik: • *kunnik > *kunni > kuni • Rajavas käändes põhisõna laiend ei ühildu oma põhisõnaga: sügava kuristikuni.

Ilmaütlev e. abessiiv • Ilmaütlev esineb kõigis läänemeresoome keeltes. • Tema algne kuju oli *-ttak, mis on liitsufiks, koosnedes -tta liitest, mis on sama mis sõnades õnnetu, jalutu, ja lokatiivilõpust -k. • Ka ilmaütlevas põhisõna laiend ei ühildu temaga käändes: pika patsita.

Kaasaütlev e. komitatiiv • Kaasaütlev on tekkinud täielikult grammatisatsiooni tulemusel: 1. staadium *kansa - umbes sama mis soome kansa rahvas, rahvahulk. *meidän kansassa - meie rahva sees 2. staadium *kanssa - kansassa foneetiliselt lühenenud vorm. 3. staadium *kaas - 15. sajandi eesti keeles esinenud kaassõna või kliitik *isa kaas 4. staadium *-ga - seotud kliitik või muutelõpp