Viron kielen kehitys ja vaihtelu 1 Eesti ala

Viron kielen kehitys ja vaihtelu 1 Eesti ala asustamine: keel ja geenid Martin Ehala

Kursuse plaan 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. Eesti ala asustamine: keel ja geneetika Keelepuu või keelepõõsas: eestlaste etnogeneesist Keele ajaloo uurimise meetodid: laadivaheldus Keele- ja kultuurikontaktide tüübid. Eesti keele sotsioperioodid Eesti keele tekkimine: Vanaeesti keel. Murrangueesti keel: keelekontaktid ja keele muutus Eesti keele välted: foneetilised ja fonoloogilised alused Vältevahelduse kujunemine: asepikenduse teooria Vältevahelduse kujunemine: analoogia teooria Eesti keele käändesüsteemi kujunemine: grammatisatsioon Uuseesti keel: kirjakeele kujundamine Eesti keele sõnajärg: tüpoloogia, kontaktid ja keeleuuendus Johannes Aaviku keeleuuendus: universaalid vs. inimese vaba tahe Varieerumine tänapäeva eesti keeles: kirjakeele norm vs globaliseerumine

Keele tekkimine • Polu geneesi teooria: • Homo erectuse ja inimese eellased kagunesid maailmas laiali ligi 2 miljoni aasta eest. • Keeled tekkisid 40 kuni 50 tuhat aastat tagasi eri paigus teineteisest so ltumatult. • Seostub tehnoloogia ja kunsti hüppelise arenguga. • Monogeneesi teooria: • Keel tekkis u hes ta napa eva inimeste (Homo sapiens) asurkonnas Aafrikas enne rändeid, mis algasid 120 kuni 150 tuh. aastat tagasi. • Hüpotees põhineb geeniuuringutel. • Inimene jagab keenivarianti FOXP 2 neandertaallasega – seega keel võib olla pool milj. aastat vana.

Populatsioonigeneetika • Populatsioonigeneetika kasutab mitokondrilise DNA (mt. DNA) ja Ykromosoomi DNA mutatsioonide jälgimist. • Kumbki kood kandub edasi muutumatult mt. DNA emaliinipidi, Y-kromosoom isaliini pidi. • Umbes 3000 aasta tagant tuleb ette juhuslik mutatsioon.

Rahvaste ja keelte levik

Euroopa asustamine • Nendertallased olid Euroopas 300 000 kuni 40 000 a. e. m. a ainsad inimesed. • Homo Sapiens tuli kahe lainena: umbes 40 000 aastat tagasi ja umbes 25 000 aastat tagasi. • 28 000 aastat tagasi surid neandertallased va lja. Võimalik, et konkurentsis Homo Sapiensiga. • 75 -80% eurooplase geneetilisest materjalist pärineb esimesest kahest rändelainest. • Teine suurem geneetiline panus on pärit 7000 a tagasi Lähis-Idast.

Meie ja neandertaallased • Geeniuuringud on näidanud, et meie eellased ja neandertaallased said omavahel järglasi vähemalt kolmel ajaloolisel perioodil: • Esmalt pärast esimest väljarännet aafrikast: need jooned on eurooplastel idaaasialastel ja melaneeslastel • Teine kord pärast melaneeslaste eraldumist • Kolmas kord pärast eurooplaste eraldumist • Blond juuksevärv esineb nii Melaneesias kui ka Euroopas, mujal harva. Võib olla neandertaallaste mõju. https: //en. wikipedia. org/wiki/Melanesians http: //www. wired. co. uk/article/dna-analysis-humans-neanderthals-breeding

Jääajajärgne asustus Eestis • Jääaeg algas u le 100 000 aasta tagasi ja lo ppes umbes 13 000 aastat tagasi. • Kõik jäljed sellest, mis oli enne pühkis jää minema. • Eestisse saabus inimesi niihästi Ibeeria kui Ukraina refuugiumist. • Kammkeraamika levis ida poolt. • Üsna suur osa eesti meeste geneetikast on pärit idast, naiste oma aga läänest. • Geenide ja keelte leviku kattumine ei ole üksühene.

Keelepuu ja kammkeraamika • Soomeugrilaste algkodu oli Uuralite jalamil, kust nad koos kammkeraamika kultuuriga Läänemere äärde liikusid ca 4000 kuni 2000 aastat tagasi. • Algkodu määrati paleontoloogia meetoditega: kuusk, nulg, lehis, jalakas

Kalevi Wiik ja substraadihüpotees • Soomeugri keeled hõivasid kogu jää alt vabanenud pinna. Hiljem vahetasid keelt IE suunal kui tuli põllumajandus ca 7000 a tagasi.

Valter Lang "Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased? " • 57: 00 -70: 00 Loengu põhituum: • 2. ja 1. aastatuhande vahel on tulnud germaanipõhisesse läänemeresoome piirkonda soomeugri mõjusid idast. • Ka Mälari kirved levisid idast, ja see kajastab soomeugrilaste läändetungi. • Germaani keel tõrjuti kõvale 1. aastatuhandel. e. m. a ja asendus läänemeresoome algkeelega • Eri läänemeresoome keeled hakkasid tekkima 500 maj paiku kui oli demograafiline madalseis Artikkel “Eestlaste juured Eestimaal