Eesti keeletehnoloogia riiklik programm 2011 2017 Eesti Keele

Eesti keeletehnoloogia riiklik programm (2011 -2017) Eesti Keele Arengukava rakendusprogrammina Andero Adamson keeleosakonna nõunik 26. 10. 2021

Taust ● Teine programm (2011 -2017) ● Seotud nii teadus- kui ka keelevaldkonnaga ● Täidab Eesti Keele Arengukava eesmärke ● Eelarve 765 342 eurot aastas ● ● Kolm prioriteetset suunda: keeleressursid, prototüübid ja integreeritud tarkvara. Lisaks tellitavad arendustööd konkreetse vajaduste täitmiseks. EKRK kui programmi eesmärkide täitmise tugitaristu.

Programm EKA eesmärkide täitjana ● ● Eesti keele kestmise, arengu ja elujõu tagaja nii põhiseaduse, EKA kui ka laiemas kontekstis. Regulaarsed arengukava seired. 2013 -2014. a seire hindab arengukava/programmi elluviimist tegevuste lõikes positiivselt. Samas toob seire välja probleemid nagu kvalifitseeritud tööjõu puudus, prototüüpidest rakendusteni jõudmine ja puhtalt eestikeelsele keeletehnoloogiale pühendunud ettevõtete mittekasumlikkus nii väikses ühiskonnas.

Keeletehnoloogia probleem? ● Teame, kes loovad. ● Võime ette kujutada, kes vajaksid. ● ● Kuid prototüübi looja ei paku teenust – lõpptellija ei huvitu sageli keeletehnoloogiast, vaid terviklikust lahendusest. Kes on „keskel“ ja kuidas temani see teadmine viia?

Võimalused Laiem koostöö: riigisektoriga a) arenduste loomisel, b) kasutusele võtmisel. Erasektoriga a) infosüsteeme loovate ettevõtetega, b) oma teenuses/tootes keelekomponenti kasutavad ettevõtted, c) idufirmade rahastajatega.

Lahendused ● ● ● Selgem teavitustöö, mis keskenduks saadavale lisaväärtusele (funktsioonile!). Sihtgrupiks toodete arendajad või inimesed, kes arendamise üle otsustavad. Sõnum sihtrühmale mõistetavas keeles.

Kokkuvõte ● ● Üks olulisematest keelevaldkondadest, kuid pelgalt märksõnana paljude jaoks mõistmatu. Programmi ja arengukava lõpuni kaks aastat. Aeg alustada uue programmi sisendi planeerimist. Valdkonna uuring.

Tänan! Andero Adamson andero. adamson@hm. ee