Viron rakenne ja kielikontaktit 6 Eesti keele morfoloogilised

Viron rakenne ja kielikontaktit 6 Eesti keele morfoloogilised kategooriad Martin Ehala

Morfoloogia uurimisvaldkond • Morfoloogia uurib sõnavormide moodustamise seaduspärasid. • Sõnavormid on ühe ja sama sõna erinevad kujud, näiteks lamba: lammast: lambale siga: sea: sigu

Morfeem • Morfeem on väikseim tähendust omav üksus keeles. • Morfeemid võivad olla leksikaalsed või grammatilised. • Leksikaalne morfeem tähendab mingit objekti, tegevust, mõistet vm. Ta esineb tavaliselt iseseisva sõna kujul. • Grammatiline morfeem väljendab mingit abstraktset suhet. Ta ei esine iseseisvalt.

Sõnavormi komponendid

Morfofonoloogia • Sõnavormide moodustamine afiksite liitmise teel on aglutinatsiooniks. • Sõnavorme on võimalik moodustada ka tüvekuju muutmise teel. See on flektsioon. Näiteks: pood: poe: poodi sing: sang: sung видит: вижу • Morfofonoloogia uurib flektiivset vormimoodustust.

• Supletiivsus on nähtus kui ühe ja sama sõna erinevates vormides kasutatakse täiesti erinevat tüve Näiteks: minema: läks; hea: parem go: went; • Analüütiline vormimoodustus on see, kui sõnavorm moodustatakse abisõnade lisamisega: Näiteks: kõige suurem I have been singing

Grammatilised kategooriad • Grammatiline kategooria on keeleline vahend, mis võimaldab edasi anda teatud grammatilisi tähendusi. • Näiteks arv on grammatiline kategooria, mis võimaldab väljendada ainsuse, mitmuse aga mõnes keeles ka duaali tähendust (leedu k): Singular Duaal Plural vyras vyru vyrai ‘mees’ mergina mergini merginos ‘tüdruk’ einu einava einame ‘lähen’

ARV (number) – singular, pluural, duaal … KÄÄNE (case) – nominatiiv, genitiiv, akusatiiv … SUGU (gender) – maskuliin, feminiin, neutrum VÕRDLUS (comparison) – positiiv, komparatiiv, superlatiiv ISIK (person) – 1. , 2. , 3. AEG (tense) – preesens, futuurum, preteeritum … KÕNEVIIS (modus) – indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv … ASPEKT (aspect) – imperfekt, perfekt … TEGUMOOD (voice) – personaal, impersonaal, passiiv…

Eesti käändsõna grammatilised kategooriad • Eesti käändsõna grammatilised kategooriad on arv ja kääne • Omadussõnadel on lisaks veel võrde kategooria. • Arvu kategoorias on kaks vormi: ainsus ja mitmus. • Käände kategoorias on 14 vormi.

Eesti keele käänded

Veaohtlikud vormid: lühike m. os.

Veaohtlikud vormid: ülivõrre

Eesti tegusõna grammatilised kategooriad • Eesti tegusõna grammatilised kategooriad on: • Isik: 1. , 2. , 3. • Arv: ainsus, mitmus • Aeg: tulevik, olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik • Kõneviis: Kindel, tingiv, kaudne, käskiv, möönev • Tegumood: isikuline, umbisikuline

Isiku ja arvu kategooria

Aja ja kõneviisi kategooria vormid

Tegumoe kategooria: umbisikuline

Morfoloogilised tüübid • Schlegeli tüpoloogia: • Isoleerivad • Aglutineerivad • Flektiivsed • Eesti keel traditsiooniliselt aglutinatiivne flektiivsete joontega • Tüpoloogia probleem: ebatäpne • Tänapäeval liigitatakse allsüsteeme, mitte keelt tervikuna

Eesti keele käändesüsteem

Noomeni tüübid • Tuumkäänete moodustamisel palju tüvevariante ja segmenteeritavus sageli problemaatiline. • Tüvevariandid on enamasti leksikaalselt tingitud • Seega, tuumkäänete osas on eesti keel selgelt flektiivne • Perifeersed käänded on aglutinatiivsed

Adjektiivi tüübid • Adjektiivide positiiv ja komparatiiv on aglutinatiivsed, superlatiiv flektiivne • Tüpoloogiliselt on see ebaharilik, sest üldiselt on suure sagedusega vormid flektiivsed. • Siin avaldub Aaviku suur loojageenius, mis suutis tüpoloogilisi seaduspärasid lollitada.

Osastav

Tüpoloogiline eripära • Eesti käändesüsteem on kääneterikas ja erineb sellega Indoeuroopa keeltest. • Eesti keeles on suhteliselt palju analüütilisi vorme, võrreldes smugri keeltega –siin ta üsna indoeuroopalik • Eesti keele osastav kääne on ebaharilik indoeuroopa keelte kontekstis, nendes keeltes ei eristata osa ja tervikut nii süstemaatiliselt.

Eesti keele verbimorfoloogia • Flektiivsuse aglutinatiivsuse vahekord enam vähem sama kui käändsõnal. • Teatamislaadi kategooria on harv indoeuroopa keeltes.