Eesti keele instituudi eesti keele koolitus Tekstide anals

Eesti keele instituudi eesti keele koolitus Tekstide analüüs Meeli Sedrik Tallinn, 29. 05. 2009

pea • . pea varsti, peatselt; peagu, peaaegu. ▪ Õige pea selgub kõik. Lained pillutavad paati pea siia, pea sinna (küll siia, küll sinna). Mantel ulatus pea põlvini, parem: peagu põlvini • . peagu peaaegu. ▪ On peagu võimatu, et. . • . pea+. aegu peagu. ▪ Peaaegu kõik olid kohal. Oleks peaaegu unustanud, parem kui peaaegu et 2

perspektiiv keskmises perspektiivis keskmises ja pikemas perspektiivis lühemas perspektiivis • ÕS 2006: perspek. tiiv <20: -tiivi, -. tiivi> MAT, KUNST ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt, kaugusjoonis; ÜLEK tulevikuväljavaated, -lootused. ▪ Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Kaugemas perspektiivis on ühisfirma loomine (kavatsusel). Tal pole perspektiivi (tulevikuväljavaateid). Joon+ = lineaar+, värvi+, õhu+, tuleviku+, konna+perspektiiv ÜLEK. Perspektiivi+nõue, +õpetus • EKSS: . . Leping kirjastusega on mul kaugemas, lähemas perspektiivis. 3

tõusma, kasvama, suurenema töö+. puudus töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes tahavad töötada. tõusma <62: . tõusta, tõusen>. ▪ Tõuseb püsti, istuli, kikivarvule. Tõusis toolilt, lauast. Taimed tõusevad (mullast). Mis kell sa tõusid? Lind tõusis lendu. Tee tõuseb mäkke. Käsi ei tõuse löögiks, ei tõuse kedagi lööma. Piim tõusis keema. Tõusev päike. Tuul tõuseb (tugevneb). Tase, pinge, temperatuur, palk, rahakurss tõuseb. Toodang, saak {tõuseb}→ suureneb. Kvaliteet {tõuseb}→ paraneb. {Tõusev}→ kasvav huvi. Vt ka üles. tõusma Maire Raadik, Kõrge, kõrgenema, kõrgendama. – Keelenõuanne soovitab; http: //www. eki. ee/keeleabi/artiklid/kqrge. html 4

sisemajanduse kogutoodang ESTERM: hõlmab mingis ajavahemikus valmistatud toodangu ja osutatud teenuste mahu, ta on riigi kogutoodangu ja välismajandusest laekuva puhta omanikutulu vahe (ENE) 5

ohutegurid on kahanenud • kahanema <50> vähenema; nõrgenema. ▪ Toodang, saak, varud on kahanenud. Hääl kahanes sosinaks. Kiirus, valgus kahaneb • . faktor <9: -i> AJ tegur, mõjur; trükikoja tööperemees; MAJ faktooringu puhul: nõudeõiguse ostja. ▪ Arengut soodustav faktor. Reesus+faktor FÜSIOL. {Riski+faktorid}→ ohutegurid, riskitegurid. Faktor+analüüs MAT järsk ja kiire kahanemine 6

enamik • enamik <19: -miku, -. mikku> suurem osa. ▪ {Enamus lapsi}→ enamik lapsi v enamik lastest v laste enamik haigestus. Enamik meist pole prantsuse keelt õppinud. Enamik mehe juttudest on siivutud. Rong peatub {enamikes}→ enamikus jaamades. {Enamikel}→ enamikul juhtudel. Talu põllud on enamikus liivased (enamalt jaolt) 7

poolt Lauselühend (müüja poolt täidetavad/täidetud/täitmata kohustused) • poolt-tegijamäärus ja kesksõna paiknevad kõrvuti - poolt-sõna võib lihtsalt maha võtta liisinguandja poolt väljastatav liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt liisinguandja väljastatav liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt 8

oli osaliselt reaktsioon • reaktsi. oon <20: -ooni, -. ooni> reageerimine; vastumõju, vastutoime; KEEM aine muundumise protsess; POL tagurlus, progressivastasus. ▪ Organismi reaktsioon ravimi suhtes, ravimile. Aeglase reaktsiooniga inimene (aeglaselt reageeriv). Happelise reaktsiooniga muld. Ahel+, asendus+, lagunemis+, tekke+reaktsioon. KEEM: reaktsiooni+segu, +võrrand, +võimeline. Reaktsiooni+ajajärk POL • osaline 2. <12: -lise>. Vastand täielik. ▪ Osaline päikesevarjutus. Osaliselt. Osalisus 9

töötasufondi suhteline suurenemine PALGASEADUS Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. ESTERM: palk, töötasu SÜNONÜÜM: tasu, mida tööandja töövõtjale maksab, on Eesti seaduste kohaselt 'palk', sünonüümi kasutus mitteametlikum. 10

pärast vajaliku korrektsiooni läbimist • korrektsi. oon <20: -ooni, -. ooni> korrigeerimine, parandus, parandamine, õiendus, õiendamine. ▪ Korrektsiooni+filter FOT, +lääts FÜÜS • läbima <50; mida> (millestki) läbi minema. ▪ Pall läbib korvirõnga. Luuletust läbib üksinduse teema. Läbiv kiirgus. Soomust läbiv kuul (läbistav). Läbitav vahemaa. Läbitavus. Läbimatu läbipääs(e)matu • Erinevalt hulkadest võivad kõik tasemed – elatus -, teenindus-, arengu-, kultuuritase – olla nii kõrged kui ka madalad ja nii tõusta kui ka langeda. 11

samaaegselt sama+. aegselt, parem: samal ajal, korraga. Vastand eri aegadel, üksteise järel. ▪ Bänd kerkis esile biitlitega samaaegselt, parem: samal ajal. Tõmbas {samaaegselt}→ korraga mõlemast nöörist lt-tuletised • kohe – kohene – *koheselt • aastaringselt → aasta läbi, aasta ringi, aasta otsa, terve aasta • ööpäevaringselt → ööpäev läbi, terve ööpäeva, kogu ööpäeva • esmakordselt → esimest korda • mitmekordselt → mitu korda • üheaegselt → korraga • pindalaliselt → pindalalt (nt pindalalt suurim ookean) 12

2009. aastal on … • inflatsi. oon <20: -ooni, -. ooni> MAJ rahaühiku ostujõu vähenemine. ▪ Galopeeriv, roomav inflatsioon. Hüper+inflatsioon • nega. tiivne <11: -. tiivse> eitav, vastupidine; halb; miinus-; EL elektronirikas. ▪ Analüüsi tulemus oli negatiivne (haigustekitajaid vm ei leitud). Romaani negatiivne kangelane. Negatiivne laeng EL. Negatiivne pinnavorm GEOGR (nõgus). Reesus+negatiivne veri. Negatiivselt. Negatiivsus • deflatsi. oon <20: -ooni, -. ooni> MAJ rahaühiku ostujõu suurenemine; GEOL tuulekanne 13

sissetulekute reaalne ostujõud • . sisse+tulek laekunud rahasumma. ▪ Väikese sissetulekuga pere. Neto+sissetulek. RMTP: sissetuleku+kirje, +pool ‹-poole› (nt kassaraamatus) • ostu+jõud MAJ. ▪ Raha ostujõud 14

riskifaktorite kiire normaliseerumine • . faktor <9: -i> AJ tegur, mõjur; trükikoja tööperemees; MAJ faktooringu puhul: nõudeõiguse ostja. ▪ Arengut soodustav faktor. Reesus+faktor FÜSIOL. {Riski+faktorid}→ ohutegurid, riskitegurid. Faktor+analüüs MAT 15

mõnede huku kuulutajate poolt • mõni <5: mõne, mõnd ja eriti lauserõhu all. mõnda, mõnesse ja. mõnda>. ▪ Mõned räägivad v mõni räägib, et. . Tulen mõni teine kord. On jäänud kõigest mõni minut. Räägi mõne sõnaga (lühidalt). Mõnda kooliõde mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõne aja pärast. Mõnel määral, mõnes mõttes, mõnes tükis, mõnest kohast. Mõnigi kord, mõnedki korrad. Mõni mees või asi! Mõnesid kaupu saab siit odavamalt, parem: mõnda kaupa. Mõne+aastane, +nädalane, +päevane, +minuti(li)ne, +leheküljeline, +realine • mõnel huku kuulutajal 16

täna, hetkel • täna praegusel kuupäeval; ei soovita tähenduses: tänapäeval, praegu, nüüdsel ajal, nüüdisajal. ▪ Täna on 1. september. Lähen siit täna päev minema ARGI (kohe, veel täna). {Täna}→ Nüüdsel ajal käib keskmine eestlane poes neli korda nädalas. Täna+hommikune, +lõunane, +õhtune, +öösine • hetkel Mati Erelt, Täna ja hetkel. – Keelenõuanne soovitab 2; http: //www. eki. ee/keeleabi/artiklid 2/hetkel. html 17

2008. aasta eelarvekulude kiire kasv andis väga tugeva panuse. . • panus <13: -e> kellegi poolt antu, juurdepandu, lisatu; mängu pandud summa; ARHEOL hauda kaasapandud ese. ▪ Jüri panus ühisele söömalauale. Vilde panus eesti kirjandusse. Kunsti panus inimese kasvatamisse v kasvatamisel PABERL. Mängis suurte panuste peale v suurte panustega. Panus+tehnika KUNST 18

eelarve struktuurne tasakaal • struk. tuurne <11: -. tuurse> kindla struktuuriga, struktuur-. ▪ Struktuurne tööpuudus struktuurtöötus MAJ VL: kindla, selgelt ilmneva struktuuriga; struktuurist tingitud • struktuuriline <12: -lise> struktuurisse puutuv, struktuuri-. ▪ Struktuurilised pinnavormid. Struktuuriline üksus, parem: struktuuriüksus 19

Siiski vähenevad. . • vahe jääb madala tasemega võrreldes kõrgemaks • Uno Mereste on aastaid tagasi võtnud kokku kõrge ja suure vahe: igasugused mahud ja hulgad on suured või väikesed ja muutudes järelikult suurenevad või vähenevad, kõik tasemed on aga kõrged või madalad ja muutudes järelikult tõusevad ja langevad. 20

saab olema senisest suurem osa(kaal) • saama-tulevik saama + olema-verb hoiduda aktiivse tegevuse puhul Homme saab siin toimuma kahe valitsusdelegatsiooni ühisistung. Homme toimub siin … • Tulevikku väljendavad verbid Siia tuleb uhke maja. Selles majas hakkavad elama välissaadikud. • osa+kaal osatähtsus. ▪ Vasakpoolsete osakaal parlamendis oli 26% osa. . Kunsti osa v osa+tähtsus elus. 21

euroalaga liitumine • ÕS 2006: euro+▪ Euroopasse v Euroopa Liitu puutuv: +abi, +ametnik, +bürokraatia, +ekspert, +hind, +inimene, +läbirääkimised, +majandus, +mood, +optimist, +projekt, +raha, +standard, +toetus; Euroopa standarditele vastav: +alus, +kvaliteet, +nõue, +pistik, +prügila, +vangla; euro kui rahaühiku: +tsoon • ESTERM euroala Keelenditüüp: eelistermin Kontekst: Eesti Pank seab eesmärgiks tagada raha- ja panganduspoliitika kujundamisel ja teostamisel kooskõlalisus Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. See mõte lähtub otseselt keskpanga peaeesmärgist: tagada rahasüsteemi usaldus ja stabiilsus ja viimane dikteerib Eesti Pangale kohustuse leida kõige sujuvam ja ühiskonda vähem häiriv ühinemistee eurotsooniga. eurotsoon Keelenditüüp: sünonüüm • IATE ET euroala EN euro area ET euroala juhtimine EN governance of the euro 22

globaalne majandusolukord • glo. baal+, glo. baalne <11: -. baalse> kogu Maad hõlmav. ▪ Globaalsed kliimamuutused. Globaal+probleem, +rakett (lennuulatus ületab poole Maa ümbermõõdust) VL: 1) kogu maad hõlmav, ülemaailmne; 2) tervikuna võetud, üldine, kogu • üle+maa+. ilmne maailma-. ▪ Ülemaailmne lastekaitsepäev; ülemaailmne autoriõiguse konventsioon. Ülemaailmne kuulsus maailmakuulsus. Ülemaailmselt, parem: üle maailma v kogu maailmas tuntud lastekirjanik • üle+. ilmne ülemaailmne. ▪ Üleilmsus ülemaailmsus 23

eelnevalt • . eelnevalt hrl PABERL. ▪ Asja on eelnevalt, parem: enne v varem arutatud. Voolukatkestusest tuleb {eelnevalt teatada}→ ette teatada. Kannu kuumendati eelnevalt, parem: eelkuumendati 24

25

vastav • . vastav <8: -a>. ▪ Vormile vastav sisu. Metsa minnes pange selga vastav riietus (sobiv, asjakohane, õige). Sageli PABERL ja üleliigne sõna. Vastava+kujuline • Keelenõuvakk Kas on õigesti: „vastavalt meievahelisele telefonivestlusele”? – Sõna meievahelisele kirjutatakse küll kokku, ent parem on sõnastada järgmiselt: meie telefonivestluse kohaselt ~ järgi. Kas kirjutada „Vastavalt Teie-poolsele korraldusele”? – Ei, parem on Teie korralduse järgi ~ kohaselt. 26

protsendipunkt Ingl percentage point basis point ‘sajandikprotsent e protsendi sajandikosa’ Pank alandas intressimäära 2% võrra (mitte 2 protsendipunkti ega 2 pp) Intressimäär langes 0, 25 protsendi võrra (mitte 25 baaspunkti ega 25 bp) (M. Raadik, Panganduskeel, lk 54) 27

viivisesse sattuma • viivis <13: -e> (arvutatakse iga viivitatud päeva eest viivitatud makse protsendina). ▪ Viivist võeti päevas 0, 1% tasumata summast 28

osakaal märgatavalt madalam • osa+kaal osatähtsus. ▪ Vasakpoolsete osakaal parlamendis oli 26% 29

objektide arv kõrge 30

vakantsuse määr 31

suhe • suhe <31: . suhte, suhet>. ▪ Suhted naabritega. Lipu laiuse ja pikkuse suhe, laiuse suhe pikkusega v pikkusesse. On sugulus+suhetes, parem: suguluses. Sõprus+, intiim+, inim+suhted. Kultuuri+, majandus+suhted. Mõõdu+suhe mõõtkava, mastaap, nt 1 : 10. Suhte+sirkel (joonestusvahend). Vt ka. suhtes 32

teinud provisjone • provisjon <6: -i, -i> MAJ vahendus- v komisjonitasu 33

34

mõningane • mõningane <12: -se>, mõningas <8: -ga, -gat> mõnetine, mõnesugune. ▪ Sain kogu loost mõningase pildi. Asi nõuab mõningast v mõningat vaeva. Mõningal määral. Rõhutaksin mõningaid asjaolusid PABERL (mõnda asjaolu, paari asjaolu). Igast reeglist on mõningad erandid, parem: mõni erand, mõned erandid 35

kartus • . kartus <12 ja 13: -e> hirm, mure. ▪ Ema kartus poja pärast. Teda vaevas, näris kartus kõigest ilma jääda. Tormi kartusel ei mindud merele. Au+, jumala+kartus; surma+, kukkumis+kartus. Sala+kartus. Kartus+tunne. Kartust+äratav 36

ebakindlus Sirje Mäearu, Valik rektsioone. – Keelenõuanne soovitab; http: //www. eki. ee/keeleabi/artiklid/rektsioo ne. html • kindel milles mille peale mille kindlus • kindlustunne mille suhtes 37

võrra • võrra. ▪ Tähtaega pikendati nädala võrra. Palk tõuseb kuuesaja krooni võrra, palk tõuseb {10 protsendi võrra}→ 10 protsenti; intressimäära tõsteti 3 protsendi võrra (intressimäära mõõdetakse protsentides, palka mitte). Töötajate arvu vähendati {poole võrra}→ poole peale, töötajaid on {poole võrra vähem}→ poole vähem. Mitme+, mõne+võrra. Sama+, see+võrra sama-, sedavõrd. Ühe+võrra võrdselt 38

mittefinantsteenused • ESTERM • non-financial corporation Keelenditüüp: eelistermin • kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte Keelenditüüp: eelistermin 39

mittefinantsteenused • . mitte. ▪ Polnud mitte milleski süüdi. Teadsin, mida teha ja mida mitte. Poiss ei olnud mitte ainult v üksnes laisk, vaid ka andetu. Aitan küll, miks mitte. Tuleb valida teine, kui mitte kolmas tee. Mitte ei tea, mida teha. Mitte sugugi, tuhkagi, põrmugi, mitte üks põrm. Tsüklon {liigub mitte kirdesse}→ ei liigu kirdesse, vaid itta. Nooruk ei suuda {mitte kirjutada}→ kirjutamata jätta. Näitus korraldatakse {mitte harvemini kui}→ vähemalt kord aastas. Tasu maksta {mitte hiljem kui}→ hiljemalt 15. juunil. {Mitte vähem keerukas}→ (vähemalt) niisama keerukas ülesanne 40

mittefinantsteenused. mitte+: ▪ +ametlik, +ekvivalentne, +erialane, +kohustuslik, +materiaalne, +regulaarne, +standardne, +varaline õigus JUR, +võrdõiguslik = +üheõiguslik. Mitte+konditsiooniline alanõudeline, +küllaldane ebapiisav, piisamatu, vähene, +oluline ebaoluline, +tootlik vähetootlik, +emakeelne võõrkeelne, mitte+kvaliteetne, parem: ebakvaliteetne. Mitte+kandev sein EH, +köetav ehitis EH kütteta ehitis, +laevatatav jõgi, +töötav, +vabandatav. Mitte+kortsuv kortsumatu, +kuuldav kuuldamatu, +nähtav nähtamatu, +söödav söödamatu, +süttiv süttimatu, +taastuv taastumatu, +tajutav tajumatu, +võrreldav võrreldamatu. Mitte+soovitavad v mitte+soovitud lisandid, parem: soovimatud lisandid. Mitte+leidumine, +olemine, +sekkumine, +tundmine. Mitte+arvestamine, +esitamine, +tagastamine, +tasumine, +teatamine, +täitmine arvestamata, esitamata, tagastamata, tasumata, teatamata, täitmata jätmine. Tunnistaja mitte+ilmumine (ilmumata jätmine). Raamatu mitte+ilmumine (ilmumata jäämine). Mitte+suitsetaja, +eestlane muulane, +kodanik, +juht ‹-juhi› FÜÜS, +metall KEEM, +tootmissfäär MAJ 41

mitte Liivi Seestrand, Mitteläbimõeldud mittekasutamisest tõuseks mittekahju kõigile. – Õiguskeel 2002/3 vastandsõna e antonüüm liide -tu (väljendab omaduse puudumist) eesliide ebamäärsõna vähe eesliitena mittevajalik mitteliikuv mitteühtlane mitteküllaldane mitteaktiivne mittelegaalne mittelitsentsitud tarbetu liikumatu ebaühtlane ebapiisav passiivne, väheaktiivne illegaalne litsentsimata, litsentsita 42

baaspunkt Ingl percentage point basis point ‘sajandikprotsent e protsendi sajandikosa’ Pank alandas intressimäära 2% võrra (mitte 2 protsendipunkti ega 2 pp) Intressimäär langes 0, 25 protsendi võrra (mitte 25 baaspunkti ega 25 bp) (M. Raadik, Panganduskeel, lk 54) 43

pikemas plaanis • plaan' <20: plaani, . plaani>. ▪ Peab plaani abielluda v abiellumis+plaani. Tehti plaan, kuidas põgeneda = põgenemis+plaan. Mis sul plaanis on, mis plaanid sul on? mis sa kavatsed? Ajas mu plaanid luhta, sassi, nurja. Krundi plaan. Topograafiline plaan. Temaatiline plaan, parem: teema+plaan. Jäi taga+plaanile ka ÜLEK. Suur+plaanis (filmitud) kaadrid = suur+plaani+kaadrid. Jüri on oma isa plaani (os) (moodi), annab täismehe plaani välja (väljanägemise, olemise). Satiirilises plaanis jutustus, parem: satiiriline jutustus. Käsitleb nähtust filosoofilises plaanis, parem: filosoofiliselt. Kosja+, tuleviku+, sõja+, sala+, kalender+, päeva+, tunni+, rongi+, sõidu+, finants+, tootmis+, müügi+, kirjastus+plaan; individuaal+ = ainu+plaan; linna+, asendi+, üld+plaan. Plaani+näitaja, +ülesanne, +kindel, 44 +pärane = +kohane, +väline

mure • mure <7>. ▪ Must, ränk, raske, suur mure. Mure tervise pärast = tervise+mure. Mis sulle muret teeb, mis mure sul on, miks sa mures oled? Muret tegevad asjaolud. Hakkas murest, murega jooma. Ole mureta! Jäta see minu mureks (hooleks). Argi+, elu+, kõhu+ = leiva+, maailma+, pisi+, raha+, riide+, sala+, töö+mure. Mure+joon = +korts = +kurd ‹-kurru›, +mõte, +päev 45

suunas • suund <21: suuna, . suunda> (liikumise) siht. ▪ Tuule suund. Sõidu+, liikumis+suund. Kunsti+, tegevus+suund. Piki+, põik+, püst+, rõht+, päri+, vastas+suund. Tuli levib kolmes suunas (kolme külge). Tsüklon liigub ida suunas (ida poole, itta). Tormab maja {suunas}→ poole. Vaatab minu {suunas}→ poole. Linna {suunas}→ poole minev rong. Narva {suunast}→ poolt tulijad. Lahkus teadmata {suunas}→ kuhu. {Ühes suunas}→ ühelt poolt läbipaistev klaas. {Kellaosuti liikumise suunas}→ päripäeva. Tihendati raudteeliiklust Tallinna-Tartu {suunal}→ vahel. Vastulöök opositsioonierakonna {suunalt}→ poolt. Suuna+muutus. Suund+antenn EL, +liikumine BIOL taksis. SPORT: suund+orienteerumine, +suusatamine 46

suunas Tegelikult on nii, et suunas näitab liikumise sihti (nt ühesuunaline liiklus), ja enamasti sobib samas tähenduses ka poole, aga mitte vastupidi, sest poole-sõna tähendus on laiem kui suunassõnal. Näiteks: tsüklon liigub ida suunas või ida poole või itta, aga buss läheb linna poole, mitte linna suunas, ja tuleb linna poolt, mitte linna suunast, ja lill keerab end päikese poole, mitte päikese suunas. Maire Raadik, Suunas. – Keelenõuanne soovitab 2; http: //www. eki. ee/keeleabi/artiklid 2/suunas. html 47